www.militaar.net

Martin Helme ettekanne Jaan Tõnissoni Instituudis märtsis 2008 „Palgaarmee või ajateenistus” kaitseb Eesti totaalkaitse kontseptsiooni ja võitleb palgaarmee vastu.
http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=2116&lang=est

Martin on täiesti õigel seisukohal. Kui me vähegi ennast kaitsta tahame, siis ei ole ajateenistusel ja totaalkaitse konseptsioonile alternatiivi.

Idee fix, aksioom nagu see oli ka Bolševikel.
Ja vastuvaidlemist ei tohi olla mingit.

Aga lõppkokkuvõttes on see ikka seesama "Matrossovlus" kus "massid" paiskuvad "kangelaslikkuse eufoorias" ambrasuuridele.
Hämmastab "totaalkaitse(sõja) pooldajate enesekindlus.

Kui õige võtaks ja seletaks nii rahvale - lihtsalt ja arusaadavalt...

a) Miks arvate, et teil härrad totaalkaitse pooldajad üldse õnnestuks läbi viia mobilisatsiooni ? (arvate, et vastane annab teile selleks aega ?)

b) Kui õnnestubki kokku koguda mingi hulk mehi - kas olete kindlad, et teil õnnestub seda hulka varustada ja juhtida? (või lähvad mehed koddo tagasi ?)


Või peaksin sõja korral "üldise ja kohese vastupanu" printsiibist lähtudes, ründama kirvega vaenlase tanke (ei oma muud relva)?
Et äkki lõpevad tanki kuulipilduril padrunid ja tankil kütus - enne kui kõik üritajad lömastatud ja maha lastud saavad?

Kehv on seadus mida ei täideta.
Aga tundub, et see "totaalkaitse" tähendaks praktikas massisuitsiidi (nõudmist).
Arvate, et leidub palju entusiaste?

P.S

Palun vabandust irisemise pärast - kuid foorumid selleks ju ongi.

Irisemise foorum?

Sellel teemal on siin foorumis palju räägitud. Kuid mis oleks siis sinu meelest alternatiiviks kui ajateenistus ja totaalkaitse on vaid bolsevistlik idee fix?

Kas tuleks loota käed rüpes Nato-le ja minna palgaväele üle nagu Läti, kellel on vist ca. 4800 meest, väljaõpetatud reservi ei tule kuskilt ja suhtes rahvaarvuga on Kaitseliit Semerzade (nii vist kirjutatakse?) umbes kaks korda väiksem kui meil (arvuliselt sama suur). Ükskõik kui hambuni need 4800 meest ka relvastada, nad ei suuda kaitsta isegi mõnda väikelinna, rääkimata Nato liitumislepingus sätestatud iseseisva vastupanu miinimumaja täitmisest. Ja kui Nato abi ka tuleks, siis võib arvestada ilmselt vaid õhulöökidega, sest maaväge polegi ju kuskilt võtta.

Selline alternatiiv, mida teatud ringkonnad ja kaitseministrid ka meil aastaid välja on pakkunud, oleks ju lausa naljalugu, kui asi tõsine poleks.
Kui sa arvad, et Eestis ei olegi mobilisatsiooni võimalik läbi viia või kaitsetegevust juhtida, kas siis paneme parem kohe pillid kotti ja kuulutame Eesti vabaks jahisaagiks? Mina küll sellist asjade käiku ei tahaks. Kuid võib-olla on sul isegi õigus, sest mobilisatsioonikava vist ei olegi olemas ja 16 aasta jooksul pole seda kordagi harjutatudki.

Vastuvaidlemine on alati tervitatav, kuid paluks mitte väiteid a´la idee fix ja kirvestega tankide kallale.

Henn kirjutas:. Kuid võib-olla on sul isegi õigus, sest mobilisatsioonikava vist ei olegi olemas ja 16 aasta jooksul pole seda kordagi harjutatudki.

Vastuvaidlemine on alati tervitatav, kuid paluks mitte väiteid a´la idee fix ja kirvestega tankide kallale.

No nimelt seda ma silmas peangi.
Kui mobilisatsiooni ei toimu - tähendab see seda, et kümned tuhanded mehed peaksid osutama vaenlasele vastupanu relvitult ja organiseerimata.
Kui on kohustus kuid pole miskit mõistlikku skeemi selle elluviimiseks - siis peale "kirvega tanki vastu" muud üle ei jäägi.
Või lihtsalt ignoreerida sellist kohustust.

Kodumaa kaitsmise osas olen sinuga nõus - ja ajateenistus on samuti vajalik.
Isegi paraleelselt palgaarmeega.
Juhuks kui...
Ma olen võibolla rumal ja ei tea paljusid EKV köögipoole iseärasusi, kuid mulle tundub, et praegune struktuur on üles ehitatud sarnaselt suurriikide omale, kus on aega ja vahendeid.
Kuid meil ei ole seda aega.
Meie tingimustes peaks "vägi" olema rohkem nii IRA tüüpi.
Algselt valmis "põranda all" tegutsema.
Nii, et "kaitsmine" vist taandubki kaitseliidule...

Tegelikult on meie kaitseväe struktuur pigem Soome moodi ja väga õige , et see selline on. Täielik jama on aga see, et ajateenistusse kutsutakse vaid väike osa nendest, keda võiks ja suur osa kaitserahadest raisatakse mõtetuste peale lihtsalt ära. See pole aga siinkirjutajatele mingi uudis.

Karuke kirjutas:Idee fix, aksioom nagu see oli ka Bolševikel.
Ja vastuvaidlemist ei tohi olla mingit.
Kui õige võtaks ja seletaks nii rahvale - lihtsalt ja arusaadavalt...

a) Miks arvate, et teil härrad totaalkaitse pooldajad üldse õnnestuks läbi viia mobilisatsiooni ? (arvate, et vastane annab teile selleks aega ?)

b) Kui õnnestubki kokku koguda mingi hulk mehi - kas olete kindlad, et teil õnnestub seda hulka varustada ja juhtida? (või lähvad mehed koddo tagasi ?)

Toon sellise näite palgaarmeega ühiskonnast - viimane New Orleansi katastroof. Olukord, kus inimese ellujäämisoskused piirduvad sellega, et ajada oma pekid katusele laiali ja kirjutada särgile valgelt "HELP" ja kui nad kord päästetakse, on nad eluohtlikult dehüdratiseerunud - ei oleks meil ilmselt võimalik. Sest on ikkagi päris palju mehi, nii EKV-s, KL-s kui NA-s käinud, kes oskavad endaga toime tulla ja näha ette olukordi, kus võib asi kõrbema minna).

"Üllatusena" tuli näiteks see, et ülekaaluka jõu eest tuleb eemalduda - näiteks orkaanihoiatuse ajal ohtlikust kohast õigel ajal jalga lasta. Isegi jalgsi läbib keskmine inimene ööpäevas 30-50 km. Asi, mis sõjalise väljaõppega inimesele on seletamata selge. Rumalad ameeriklased istusid süüdimatult kodus või vähemalt liiklusummikus - pole meie probleem, küll riik meile teenust pakub.

"Üllatusena" tuli näiteks see, et jäädes äralõigatuna maja II korrusele tuleb enne varuda toitu, vett ja tikke või vähemalt olla võimeline vett puhastama, et seda juua. Ja mitte vedeleda poolpaljalt kuuma päikese käes, mis suurendab veekadu mitte vähe.

Või peaksin sõja korral "üldise ja kohese vastupanu" printsiibist lähtudes, ründama kirvega vaenlase tanke (ei oma muud relva)?
Et äkki lõpevad tanki kuulipilduril padrunid ja tankil kütus - enne kui kõik üritajad lömastatud ja maha lastud saavad?

Minuarust on see tüüpiline palgaarmee-jürgeni odav klishee: kirveste ja hangudega reservarmeest kahuriliha versus hambuni relvis, üliefektiivne, ülitehnoloogiline, "proffide" tapaarmee.

Teine rumal klishee on kõige taandamine monetaarsetele nähtustele. A'la motiveeritud palgaarmee sõdur muudkui tapab efektiivselt vastast, aga motiveerimata kahuriliha hukkub oma motiveerimatuse tõttu esimeses lahingus. Tõsi on sellest ehk 10%. Ülejäänu on uusliberalistlik märg unenägu. Kui ikka midagi kaotada on, küll siis sõditakse ja õpitud oskused tulevad meelde päris ruttu. Kui neid õpetatud on.

Majanduslikult on väga lihtne - palgaarmee arvukus on niipalju väiksem, et ei tee elusees tasa reservarmee madalamat efektiivsust. Ehk kui Eestis panna kokku 3000ne palgaarmee (rohkemaks ei jätku raha), siis meie 16 000 opstruktuur koos 30 000se täiendreserviga lööb selle kiirelt puruks.

Kolmas rumal klishee on usk, et palgaarmee inimkaader on kuidagi parem, targem jne, "sest nad on profid ju". Näiteks Soome on uhke oma armee kvaliteedi üle - seal teenib läbilõige ühiskonnast, sh ka nupukam osa (arstid, insenerid, õpetajad, ärijuhid). USA palgaarmee põhimassi annavad getoelanikud - vaadake suvalist Iraagi sõja teemalist filmi, kus näidatakse hukkunute pilte koos nimedega. Palju 18-aastasi mehhiklasi, kelle shansid USA-s haljale oksale lennata on viletsad. Meil hakkavad põhimassi andma Ida-Viru muulased (arvake kui lojaalsed nad on).

Minuarust on reservarmee eelis see, et ta on ootamatu löögiga hävitamatu, sest ta on ju laiali, hajutatud rahu ajal. Mida ei saa öelda 2-3 kasarmus asuva palgaarmee pataljoni kohta.

Neljandaks -tulles tagasi kirve ja hangu juurde. Eestis loodava palgaarmee relvad saavad olema needsamad AK-4'd, Gustavid ja Milanid, mis meil on praegu. Sest enamik rahast hakkab minema palkadeks ja sotsiaalkuludeks.

Lätit ärme näiteks too, Läti pole kunagi suutnud riigina käituda. Ei Vabadussõja ajal ega praegu. Mingi roosa jama, punased kütid, teenistuse ebapopulaarsus, ühiskondliku kaitsetahte vähesus - vaadake, et me varsti jälle ei hakka Vabadussõda vol 2 kordama. Admiral Pitka ja Admiral Cowan on igatahes taas olemas.

[/quote]

Kapten Trummile: tõeliselt nauditav kommentaar!

Parafraseerides kirjameest Leo Kunnast võib öelda, et sõjategevus meie territooriumil või selle vahetus läheduses on alati totaalsete tagajärgedega Eesti jaoks. Sellest ei jää puutumata mitte keegi. Isegi niivõrd tühiste asjade nagu majanduskasvu pidurdumine või kütuste hinnatõus mõju tunnevad kõik. Tavainimesed tunnevad iseenda rahakotis, rikkad tunnevad seda oma firmade kasumis või aktsiate väärtuses. Juba nii väikese asja mõju on totaalne.

Seepärast on naeruväärne omada ettekujutust, et kaitsevägi on nagu pangandussektor - läheb sõjaks, siis kaitsevägi sõdib ja pankurid klõbistavad selle kaitsvas varjus oma arvutiklahve. Ehk kaitsejõud on nagu nishiteenus - nagu ostetakse sisse kontoritarbeid või büroode koristamise teenust.

See on väga väär ettekujutus, mida kahetsusväärsel kombel on liiga palju propageeritud, et igasugu ühiskonna slangid on seda omaks võtmas. Väga rumal ja primitiivne ettekujutus, mida mõned neoliberalistid tõe pähe levitavad.

Tuletame meelde kõlavaid väljendeid "hiiglasuur rahvaarmee" "metsavennaromantika aeg on ümber" "ajateenijatest kahurliha" "moodne, kõrgtehnoloogiline ja professionaalne tulevikuarmee".

Nishiteenus võib olla üksnes missioonil käimine. Senikaua, kui Kreml pole lõpetanud oma ekspansiivset välispoliitikat ja saatnud oma ülearust sõjatehnikat sulatusahju, ei ole pikemas perspektiivis võimalik "nishiteenusega" püsima jääda.

See on kõik muidugi vahva.
Kuid mina keskendusin ühele peaküsimusele:

Kas ootamatu kallaletungi korral on võimalik mobilisatsiooni läbi viia või mitte?

Teades tänapäeva sõja stsenaariumit (Iraak) - Lakkab esimesel sõjatunnil toimimast side, elektrivarustus, trantsport...
Kui rünnak algab öösel - siis arvestades väikesi vahemaid, suht häid teid jms. - ärkab suurem osa riigi elanikonnast vaenlase okupatsiooni all.
Pole vist vaja eriti pingutada, et aru saada - mingit mobilisatsiooni ei toimu. (siis halvima variandi korral)

Ja kuhu käsite siis pista need paatoslikud kõned totaalkaitsest ?

Sestap osatangi, et ajateenistus on muidugi vajalik - kuid ainult mobiliseeritavatele reservistidele kogu kaitset üles ehitada....?

No selline laks ei tuleks ju üle öö. Kui vaid valitsejatel oleks mõistust ja mune saaks mehed juba enne kokku kui paugutamiseks läheb.

Karuke kirjutas:See on kõik muidugi vahva.
Kuid mina keskendusin ühele peaküsimusele:

Kas ootamatu kallaletungi korral on võimalik mobilisatsiooni läbi viia või mitte?Teades tänapäeva sõja stsenaariumit (Iraak) - Lakkab esimesel sõjatunnil toimimast side, elektrivarustus, trantsport...
Kui rünnak algab öösel - siis arvestades väikesi vahemaid, suht häid teid jms. - ärkab suurem osa riigi elanikonnast vaenlase okupatsiooni all.

Praegusel ajahetkel on idanaaber võimeline ellu viima vaid avantüüre, mitte laiaulatuslikku välksõda. Avantüür, mida praegu tänu meie kaitseplaneerijate tarkusele proovida võiks on mingi järjekordse pronksmäsu ajal (kus FSB provotseerib tulistamise ja sõjaseisukorra), misjärel 20-30 taktikalist pommitajat Su-24 annavad ootamatu löögi võtmeobjektidele ning kohe maandab Pihkva dessantdiviis Tallinna lähedale (olles mõneks "õppuseks" eelnevalt koondanud paar dessantpolku Pihkvasse). Kogu avantüüri lootus on kustutada Eesti riigi juhtimine ja kuulutada välja ENSV. Siis asub ametisse ühe teatud "Ediku" valitsus, kes kutsub täiesti legaalselt appi SRÜ "rahuvalvajad", kes siis pisitasa saabuvad ja vahepeal tekkinud vastupanu tasa lülitama asuvad.

Selle stsenaariumi peale tuleb teatud majast vastuseks sooja õhku või parimal juhul mantrat NATO vihmavarjust.

Samas reaalselt vastupanu selline käik ikkagi ei lõpeta, sest kõiki KL relvaruume maatasa ei pommita ja ilmselt ei saa vandid kõigile pihta ka.

Olgem ausad - kas need kaks lennukit on Leedus stardivalmis või mitte, ei määra sellisel juhul mitte midagi. Määraks see, kui nad oleks siin, neid oleks nt 10 ja KV juhataja käsu peale pannakse need vaikselt lahinguvalmis (NATO-l pole selleks nagunii piisavalt julgust) ja taritakse nt veoauto slepis varulennuväljadele.

Sestap osatangi, et ajateenistus on muidugi vajalik - kuid ainult mobiliseeritavatele reservistidele kogu kaitset üles ehitada....?

Loomulikult on omal kohal ka kiirreageerimisükused, millele nende väikse arvukuse tõttu oleks tõhusaks abiks tankid, millega sõidetakse kergrelvis dessantnikest efektselt üle. Soomes nad on, meil pole. Need üksused organiseerivad esmase vastupanu (viivituse) ja võidavad aega mobilisatsiooniks. Ja kui Tallinna all on nt üks tankipataljon Leopard II tankidega, siis ei julge siia keegi midagi maandada.

Soomes on valmiduses soomusbrigaad Helsinki piirkonna kaitseks.

Ka selle koha pealt tuleb vastuseks sooja õhku, sest populism ajateenistuse lühendamisest on niiiiiiii magus....aga valmisolekuüksuste loomiseks on vaja teenistust hoopis pikendada.

Ehk reservarmee süsteem ei ole selline, et lajatad pähe. Meil on see selliseks tehtud. Osalt idanaabri nõrkusest, osalt liigsest NATO- lapsemeelsusest meie struktuurides.

Tegelikult teeksime puust ja punaseks.

Eesti territooriumil puhkev sõjaline konflikt sõltumata tema suurusest on totaalsete tagajärgedega. St selle tagajärgede eest ei pääse keegi. Totaalses konfliktis ellu jäämiseks peab elanikkonnal olema totaalne sõjaline ettevalmistus. Mitte nii, et sõjaliselt on ettevalmistatud maksimaalselt 20 000 inimest 1 400 000-st. Seda on vaja kasvõi selleks, et isegi kaotatud sõjas ellu jääda - tulla toime ilma elektri, kraanivee ja keskkütteta, mitte astuda esimese traatmiini otsa või, kuidas varjuda puu juures vastase lennuvahendite eest või kasvõi kuidas kasutada juhuslikult sinu kätte sattunud relva.

Lisaboonusena arvatakse, et terroristidel ei ole lihtne toimetada riigis, kus iga meeskodanik teab, mismoodi näeb välja pomm ja suudab märgata kahtlast tegevust. Just valvsuse puudumine mandunud ja heaolus mõnulevas USA-s tegi võimalikuks 9/11. Ma arvan, et kui nendes lennukites oleks istunud igasühes 10 reservsõdurit, siis duhhid oleks lihtsalt molli saanud ja relvitustatud. Lennukites istus aga sült - tsivilistid, kellele on valitsus kogu aeg sisendanud - olge kannatlikud, küll professionaalsed teenistused tegelevad. Vastupanu osutati ainult ühes lennukis. Või kuidas pääsesid relvastatud duhhid üldse lennukisse, kus olid lennujaamatöötajate silmad???

Vot nii.

Kapten Trumm kirjutas:Ka selle koha pealt tuleb vastuseks sooja õhku, sest populism ajateenistuse lühendamisest on niiiiiiii magus....aga valmisolekuüksuste loomiseks on vaja teenistust hoopis pikendada.

Selle lühendamisega on nii, et kui hakkab kehtima 6e kuune teenistus siis saab võtta aastas 2 käikku, ehk siis ajateenijate hulga suurendamine.
Seda meelt on kaitseminister.

Tahaks loota, seni on ju räägitud vaid lühendamisest, mitte ajateenijate arvu kahekordistamisest.