www.militaar.net

Täna sattus kätte päris huvitav autasude komplekt, mis kuulus seersant Aleksei Borozdinile. Autasud tavalised- juubeli Isamaasõda II ja rida juubelimedaleid. Huvitavaks teeb see, et komplektis 2 medalit ja tunnistust "Võidu eest Saksamaa üle". Esimene välja antud, täpsemalt aga allkirjastatud 31.12.1945 aastal kindralmajor Grõzlovi poolt (pitsat ebaselge, ilmselt diviisikomandör), teine aga allikirjastatud 30.07.1946 Valga maakonna sõjakomissar polkovnik Petuškovi poolt.

Kaasas on ka punaarmeelase raamat, mille lugemine valmistab ainult küsimärke.(Minu kogus esimene punaväelase raamat, kus on sees märge sõjavangis olemise kohta). Omanik läks tegevteenistusse 1937, teenis Punalipulises Balti laevastikus, traaleri peal. II järgu vanem.
Järgmise sissekande järgi oli mees sõjavangis oktoober 1941-01.november 1944. Ehk siis 3 aastat ja 1 kuu. Järgmise sissekande kohaselt on juba samal päeval, ehk 01.11.1944 määratud ametikohale- 389 jalaväepolgu punaarmeelane. 01.12.1944 määratud jaoülemaks ja omistatud auaste nooremseersant. Kurat võtaks, kus on siis see paljuräägitud kontroll sõjavangist vabastatud meeste üle. Samal päeval kui vabanes ametikohale kinnitamine ja kuu aja pärast juba paelamees Huvitav ka see, miks seltsimees Borozdin, selle asemel, et sõita ema juurde Moskva külje alla maandus rõõmsasti Valga maakonnas???

Katsun lähiajal mõne hea pildi teha ja üles riputada.

Tere!

See, et ühele mehele on antud kaks Võidu medalit Saksamaa üle, ei ole muidugi just mitte sage, kuid mitte ka väga harv juhus. Endal neid paar kolm paari läbi käinud ja kogus on omal samasugune Laskurkorpuses võidelnud mehe nimele. Sagedasem on muidugi juhus, kus mees või naine on saanud nii Võidumedali Saksamaa üle nii töö, kui lahingurinde variandi.

Ehk siis minu kogus olev variant- Eesti Laskurkorpuse 372. Kaardiväe laskurpolgu võitlejale Artur Leppikule. Autasustatud kahe medaliga Võit Saksamaa üle, mõlemad tunnistused on välja kirjutatud aastal 1945 ja alla on ka oma käega kirjutanud alampolkovnik Ermel.
Teine tunnistus on pisut kulunum.

Kolleeg Tossom. Sinu variant on veelgi huvitavam, sest sellel ilutseb ühe ja sama mehe allkiri Aga, eks see oli ilmselt tingitud antavate autasude suurest kogusest ja ahvikiirusest, millega neid välja anti

Sain täna mahti rääkida omaniku sugulastega. Jutustus Aleksei Borozdinist tundus küll natuke muinasjutuline, kuid ikkagi.

Sakslaste kätte vangi langenud Eestis, kas Saaremaal, või Hiiumaal. Vangis olnud väga lühikest aega, olevat olnud talusulaseks. Kui punaväed Eestisse jõudsid, sattus sõjaväkke, kus teenis sõja lõpuni. Eesti keelegi ära õppinud. Pärast sõda tuli Eestisse tagasi, Valga maakonda, kus abiellus eestlannaga. Pärast seda, kui naine koos vanemate ja sugulastega 1949 aastal Siberisse asumisele saadeti, sõitis sinna järele. Viiekümnendatel tulid kõik rõõmsasti Eestisse tagasi. Jne, jne, jne.

Vot selline lugulaul autasude komplektile kaasa. Päris palju suuri -märke, aga võta sa kinni

Eriasumisele saadetu toimik:

ERAF.8SM.1.1487
BOROZDIN, Aleksei. Mihhail. 1917. Valgamaa

*

Küüditatud kulakute toimik

ERAF.4-K.2.3048
AHMAN, Maria Kondradi t. 1897 Valgamaa.
BOROZDIN, Aleksei Mihhaili p. 1917 Valgamaa.
JÕESAAR, Peeter Taaveti p. 1900 Valgamaa.
JÕESAAR, Viivu Peetri t. 1940 Valgamaa.
KIRSBAUM, Liine Kondradi t. 1906 Valgamaa.
KÕIV, Elisabeth Kustavi t. 1877 Valgamaa

Tänan, Estoloog. Paistab, et asi polegi päris muinasjutuline...