Oksjon tulekul!

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4050
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas Some »

Ehitushind oli 38 miljonit krooni. Päris kena odavnemine 13 aastaga. Huvitav, mis müügi põhjus?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Meil ei vaja ju piirivalve enam gunboat'e, vaid multi-kulti-relvastamata reostustõrjelaevu. :dont_know:

Tegelikult on sellele küsimusele juba meedias ka vastatud:
http://www.postimees.ee/1114586/ppa-loo ... ast-vapper
PVL-111 on suhteliselt uus laev, kuid kahjuks ei ole seda tagasihoidlike meresõiduomaduste tõttu võimalik kõigiks meie ülesanneteks efektiivselt kasutada,» märkis PPA merevalvebüroo juht Allan Oksmann. «Eelkõige tekib probleem raskemate mereolude korral.»
Laeva veealuse osa pilte vaadates on näha, et tegemist on kiireks sõiduks konstrueeritud kerega (suht lame ahtriosa annab hüdrodünaamilist tõstejõudu, mis suurel kiirusel hoiab laevakere horisontaalsena ja seeläbi vähendab veetakistust), millele on natuke antud kumerust (ilmselt eesmärgiga vähendada lengerdamist). Piirivalvel aga pole piisavalt pappi kiireks sõiduks kuluva kütuse jaoks, aeglasel käigul või triivpakis on taolist tüüpi laevadele iseloomulik suur õõtsumine, selleks oleksid sobivamad ümarad kerevormid (mis ei toeta jällegi sõidukiirust). Kui selle laeva tegevus on mitmepäevased merepatrullid, siis ilmselt meeskond sellest laevast väga vaimustuses pole. Täpselt samad probleemid on iga taoliseks otstarbeks (suur sõidukiirus) konstrueeritud laevaga, olgu selleks siis kas WWII aegne PT-paat või vene Osa-raketikaater. Lame põhi võimendab lainete üleslükkejõudu samahästi ja asi kiigub ikka päris kenasti.

Täpselt sama dilemma ees olete siis, kui ostate endale paati. Kui enamiku ajast käite kalal või reisite saarelt saarele, tasub osta ümarapõhjaline aegalsekäiguline matkapaat, sest lameda(ma)põhjaline kiirkaater loksutab päevases triivpakis olemisega teil sisikonna segamini. Samas taoline matkapaat ei arenda eriti suurt kiirust, sest ümar ahter ei oma piisavat kandepinda, teatud hetkest sukeldub ahter sügavale, vees asuva kere ristlõikepindala kasvab, tekib tohutu takistus ning ahtrilaine ning kiirust ei tulegi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas hummel »

Selle laevaga oli tegelikult see jama, et ehitajad projekteerisid raskuskeskme liiga kõrgele (või valesti). Tormiga kipub üleloomulikult kõikuma ja on ohtlik. Korra sattus ka kunagi õppusel avariisse, mille käigus sai viga väiksem piirivalvekaater (ja sellel olnud mehed). Lahendus võiks iseenesest olla alumiiniumist tekiehitise lammutamine ja uue väiksema-kergema projekteerimine, kuid ilmselt ei oleks see finantsiliselt kuigi arukas.

Vaevalt see 100 t laev nii lihtsalt ostjat leiab, sest ta ei ole tsiviilakautuseks kaugeltki multifunktsionaalne ja arvutuste kohaselt ei saa kütusekulu tulla eriti alla 300 ltr/h.

Minu surematu nägemus oleks muidugi, et PPA ei vaja üldse põhifunktsiooniks - merepiiri valveks ja kiprite puhumisreidideks - erilist merelaevastikku peale mõningate suuremate mootorpaatide-kaatrite, mida saab veel treilal vedada. Pääste- ja reostustõrje funktsioon peaks kuuluma VTA-le ja suurte jõudu nõudvate jamade (huvitav, mitu korda aastas neid esineda võiks küll?) lahendamine Mereväele. VTA saaks pääste- ja reostustõrjealuseid kasutada muul ajal multifunktsionaalselt näiteks hüdrograafia ja osasid ka jäämurdetöödeks. VTA-l on praegu väga suur ja suht esinduslik laevastik ning minuteada peab ta end osaliselt isegi omatuludest üleval. Mereväele, kui relvajõule, tuleks aga kooondada kõik relvastatud laevad, mis sarnaselt osade VTA abilaevadega peaksid olema korda-mööda stand-by käsu peale väljumiseks. PPA merevalvekeskuse ülesandeks jääks seejuures kogu reageerimissüsteemi juhtimine, koordineerimine ja käsuõigus rahuajal. Praegu on dubleeriv valvekeskus ka Mereväes, mille kannataks siis kinni panna.

Aga loota, et meie küüned-omapoole-ametnikud eelnimemet vägitükiga riigi huvides hakkama saaksid, on pisut lihtsameelne.
mart69x
Liige
Postitusi: 912
Liitunud: 06 Juul, 2009 15:30

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas mart69x »

Karm möelda, et ühe laevukuse amrotisatsiooni maksumus oli 12 aasta jooksul vähemalt ca 10 000 krooni PÄEVAS ja kütuse kulu ka vist mingi 4000 krooni päevas. Lisaks sellel sadama kulud, remondi ja hoolduse kulud + meeskonna kulud jne. Seega kuskil 20 000 krooni päev tulema maksumaksjale selle laeva hinnaks???
Tänane kord sisuliselt tähendab seda, et riik võib otsustada, et kõik elanikkonnast peavad tõestama, et nad ei ole rasedad ja rasedustest selleks ei kõlba, samas kõlbab ostutsekk 5 kuud tagasi ostetud kondoomile.
viiking
Liige
Postitusi: 594
Liitunud: 06 Mär, 2008 11:00

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas viiking »

MA OLEN LOLL JA IDIKAS, OK, AGA jätkame...rahanumbreid oskab ja suudab kalkullida ainult koolis käinu...seega enne kui post kustub ja siit mind ennegi on kustutatud, mõelge...mis krdi numbritest jutt käib...paberilt lükatakse üle, siis sahtlisse, siis edasi jne., jne., --kuniks asi küps ja taas välja.

Tulemus.

Ainest mõtlemiseks on. Riiklik MAFFIA...Oma rahva heaks? Tervitan ja saluteerin!

MOTT.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selle laevaga oli tegelikult see jama, et ehitajad projekteerisid raskuskeskme liiga kõrgele (või valesti). Tormiga kipub üleloomulikult kõikuma ja on ohtlik
Ohtlik pole mitte selline näiliselt kiikuv laevuke, vaid see mis ei kiigu või õõtsub sedasi "raskelt" - selline läheb kergemini kummuli kui selline "kiikuv". See tundub inimesele loogikavastane, aga nii on. Laeva kummuli keeramine on üldiselt üsna raske, näiteks tavalise lõbusõidukaatrile võib anda isegi 90 kraadise kreeni ja kui raskuspunkti mitte nihutada (pole vett täis, inimesed ei lenda ühte paadi äärde, siis õigesti ehitatud paat keerab end õigeks tagasi.

Küll aga on kindlasti selles "kipakuses" annus tõtt sees, sest laevukese ahtriosa põhi on täiesti lame ja selline kerekuju kõlbab 30-sõlmeliseks kihutamiseks, kuid ei kõlba triivpakis või aeglase kiirusega patrullis loksumisels lainetaval merel - selleks on paremad ümara (munakujulise) põhjaga laevad, kuna selline põhjakuju leevendab lainete mõju laevale paremini. Selline kaater võis olla täiesti vabalt "oksekomeedi" kuulsusega. Lamedapõhjaliste alustega on võimalik saada sama võimsusega suuremaid kiirusi kui V-põhjaliste või ümarakerelistega.
Merepiiri valveks ja kiprite puhumisreidideks - erilist merelaevastikku peale mõningate suuremate mootorpaatide-kaatrite, mida saab veel treilal vedada
Kasutajad ise nende suht kallite suurte RIB-paatide kohta nii ei arva - kasutatavad on nad patrulliteenistuses üksnes vaikse(ma) ilmaga, praktiline lainepiirang nii 3 m (uskuge, Irbeni väinas ei ole see isegi see noor torm veel) ja sõitmine karvase merega raputab sisikonna seest ära. Nõuka piirivalve kasutas siin 38-meetriseid kaatreid, mille kütusetarve tunnis mõõdeti tonnides, eks vist põhjusel, et selliste väikeste asjadega (väinamere jaoks olid siin 25-meetrised) poleks lootust tagada ei meeskonnale tingimusi ega ka relvade kasutamist.
Viimati muutis Kapten Trumm, 14 Nov, 2013 16:53, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

mart69x kirjutas:Karm möelda, et ühe laevukuse amrotisatsiooni maksumus oli 12 aasta jooksul vähemalt ca 10 000 krooni PÄEVAS ja kütuse kulu ka vist mingi 4000 krooni päevas. Lisaks sellel sadama kulud, remondi ja hoolduse kulud + meeskonna kulud jne. Seega kuskil 20 000 krooni päev tulema maksumaksjale selle laeva hinnaks???
Sama jaburatele konstruktsioonidele (ise oma autoga sõidukilomeeter kallim kui taksoga) on võimalik jõuda vast iga uuena ostetud masinaga, mis müüakse nn esimeses nooruses, sest hinnalangus on kõige suurem poe uksest välja minnes. Ilmselt oleks see laevuke 10a pärast umbes võrreldavas hinnas ja amortisatsioon oleks sootuks teine. Alati on muidugi võimalus, et merepiiri valvab ka FSB piirivalvelaevastik, nemad ilmselt avalikkuses aru oma kütusekulude kohta ei anna. :dont_know:

Praegu just vaatasin, ostjaid taolisele laevale meil ei ole. See on professionaalse kasutusega asjake ja kui mõni arengumaa piirivalve jaole ei tule, siis lõbusõiduks seda ei ostetaks, esiteks pole väikelaevajuhi lubadega opereeritav ja teiseks sellisega sõitmiseks peab miljonär olema.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas hummel »

Piiri valvatakse tänapäeval minuteada radaritega, mitte patrull-laevadega. Kui jutt käib juba piiri kaitsmisest, siis see peaks kaitseväe ülesanne olema.
Nagu ka õhuväed lahendavad õhuruumis toimuvaid vastavaid probleeme.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ei valvata midagi ainult radaritega, vaid tehakse ka merepatrulle ja väljasõite kahtlaste laevade kontrolliks - selleks ongi laevu tarvis.
Kas merevägi või PV, on iseasi. See, et PV laevastik enamasti sadamas konutab, pole mitte kasutuse puudus, vaid ikka rahapuudus.
Kõige kuumem koht on seejuures Narva jõe suue.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart69x
Liige
Postitusi: 912
Liitunud: 06 Juul, 2009 15:30

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas mart69x »

Mis kuradi autoga hinnast võrdlemisest sa räägid. Hetkel on selle laeva ostuhinnast jäänud 12 aastaga järgi ümardatult 1% kuigi laeva eluiga peaks palju pikem olema võrreldes autoga ja samas pole sellel laeval ka töötunde väga palju. 12 aastat vanal autol on enamasti jääkväärtus ca 10 kuni 20% oatuhinnast. Seega riigi poolt on olnud mõttetu ost ja jutul lõpp. Tegemist on olnud raha ebaefektiivse kasutamisega.
Tänane kord sisuliselt tähendab seda, et riik võib otsustada, et kõik elanikkonnast peavad tõestama, et nad ei ole rasedad ja rasedustest selleks ei kõlba, samas kõlbab ostutsekk 5 kuud tagasi ostetud kondoomile.
Tschy
Liige
Postitusi: 116
Liitunud: 29 Dets, 2012 17:09
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas Tschy »

Kuna kasutatud autode turg on suurem, jääb ka jääkväärtus suurem. Kuid seda, et ebaefektiivne rahapaigutus - ju on, sest 50 aastane Kõu rügab tööd edasi. Aga hea näha, et eksimusest õpiti ning viimane laev enam BLRT-st ei tulnud..

Lisaks veel küsimus härra Trummile - millest arvamus, et PV laevastik enamasti sadamas konutab? On mingit infot merepäevade arvu kohta?
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas hummel »

Ja ongi keegi endale vahepeal personaalse piirvalvelaeva saanud. Rahakaid kosilasi tundub leiduvat. 8)
Kapten Trumm kirjutas:Ei valvata midagi ainult radaritega, vaid tehakse ka merepatrulle ja väljasõite kahtlaste laevade kontrolliks - selleks ongi laevu tarvis.
Kas merevägi või PV, on iseasi. See, et PV laevastik enamasti sadamas konutab, pole mitte kasutuse puudus, vaid ikka rahapuudus.
Kõige kuumem koht on seejuures Narva jõe suue.
Palju seda reaalset avamerepatrullimist on ja palju sellest päris abi on? Narva jõe suudmes saab C -klassi mootorpaadi/kaatriga hakkama küll. Reaalselt on vaja välja sõita, kui on mingi tõsine probleem. Kas mereõnnetus, reostus või laevaliiklusreeglite/merepiiri tahtlik (sõltumata saadud käskudest) eiramine. Neist esimene on tõenäolisim ja sagedamini esinev (näit 2012. a oli 100+ erinevat intsidenti) ning viimane täpselt vastupidi. Kas äkki ühe käe sõrmedel oleks neid kordi aastas, kui viimase probleemiga kokku puututakse? Praegu on minuteada nõue, et abi jõuaks territoriaalmerel vajajani 2 h jooksul väljakutsest. Vaevalt ka piiririkkujani või muidu vigurdajani laevaga kiiremini jõutaks. Reostuse kokkukorjamise alustamiseks oli vist aega 6 h?

Avamerel lihtsalt füüsiliselt mingi tegevuse tuvastamiseks ei ole vaja veel laeva välja saata, vaid piisab lennukist või kopterist, mis jõuab sündmuskohale poole kiiremini ka siis, kui peab enne 250 km ära lendama. Kui aga asi läheb päris nugadele, siis PPA assemel peaks põhirõhk langema edasi MeV-le. Küll peaks PPA kätte kindlasti jääma rahuajal pääste ja koordinatsioonikeskuse (JRCC) pidamine, kuhu võiks lisada valvesse ka mereväelase. Praegu on Mereväel kuuldavasti mingi oma operatiivteenistus, mis tundub igatahes asjata dubleerimisena. Oma operatiivteenistuse võiks moodustada vaid mingite suuremate mereväeõppuste ajaks. Lisaks on veel VTA-l oma laevaliikluskontrolli teenistus, aga see on puhtalt laevaliikluse reguleerimiseks.

Elik minu surematu nägemus riigi merevärgist rahuajal:
PPA käes on JRCC ja C-klassi paadid/kaatrid (max 20 t/15 m/30+ sõlme) operatiivreageerimiseks ja laevaliikluse ning keskkonna kontrolliks rannikulähedastel (mõned miilid kaldast) vetel ja sadamates. Selliseid ujuvvahendeid on PPA-la ka praegu õige mitu.
VTA käes on merepääste- ja merereostustõrjevõime. Vastavaid laevu saab vajadusel suuresti kasutada ka jäämurdmiseks või poilaevadena, mis tõstab kasutegurit. Paar laeva hoitakse väljasõiduvalmis JRCC käsu peale. Need võivad samal ajal ka piirkonnas töid teha.
MeV käes on kõik relvastatud laevad alates patrull- ehk valvekaatritest kiirusega 25+ sõlme. Kaatritel peaks olema võime otsida vajadusel allveelaevu. Lisaks muidugi demineerimine territoriaalvetes. Paar kaatrit hoitakse väljasõiduvalmis JRCC käsu peale. Samade kaatritega võib teostada periooditi patrulle, mis oleksi mõistlik merepraktika ajateenijaile. Nii omandaks MeV ka reaalsema ja igapäevasema eesmärgi, mis võiks tõsta motivatsiooni.
:wink:
Kasutaja avatar
Elmar
Liige
Postitusi: 30
Liitunud: 09 Sept, 2012 16:36
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas Elmar »

Kapten Trumm kirjutas:http://www.osta.ee/laev-vessel-pvl-111- ... 04563.html

Kes tahab sõjalaeva endale, luftitage natuke rahakotti :)
Huvitab, kas jäi Eestisse või läks piiri taha?
pilgrems
Liige
Postitusi: 68
Liitunud: 19 Sept, 2008 21:46
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas pilgrems »

Googeldades viimase pakuja nime ja vaadates krediidi infot siis panustaks et läks idanaabrite juurde
Tschy
Liige
Postitusi: 116
Liitunud: 29 Dets, 2012 17:09
Kontakt:

Re: Suur piirivalvekaater müügis

Postitus Postitas Tschy »

hummel kirjutas:Palju seda reaalset avamerepatrullimist on ja palju sellest päris abi on?
Avamerepatrullid toimuvad vist suht suures mahus. Abi? Väikelaevade tuvastamine, väikesaarte patrull, kohaloleku näitamine (preventatiivne meede)
hummel kirjutas:Avamerel lihtsalt füüsiliselt mingi tegevuse tuvastamiseks ei ole vaja veel laeva välja saata, vaid piisab lennukist või kopterist, mis jõuab sündmuskohale poole kiiremini ka siis, kui peab enne 250 km ära lendama.
Kopteri lennutund on hirmkallis. Tundub ka, et PPA kopterid on pigem ülekoormatud pidevate medivac-lendudega. Lisaks on võimalik panna laeva valvama mõnda kindlat punkti/objekti.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline