www.militaar.net

Kullast, olevat kaua olnud vanainimesest omaniku käes. Loodetavasti mitte skinheadide bändi oma

On see kindel, et tegemist on kullaga?

Jah, happeproov. (Uus omanik pole mina.)

Lahe s]rmus

Komimaa, Uhta:

Kuidas sellele portsigarile see pilt peale kraabitud on?

Rebu kirjutas:Kuidas sellele portsigarile see pilt peale kraabitud on?

Eks ikka käsitöö.Võimalikud mõlemakäe varjandid.

-------------------------------------------------------------------------------------

Lootus on petis kes meid pidevalt tüssab.

Jah aga millega?

Rebu kirjutas:Jah aga millega?

Komi vangilaagrites grafeeriti metallile teksti-pilte elektri mootori otsa aretatud puuriga. Pehmema metalli töötlemiseks kasutati väga edukalt hambapuuri. Kaheksakümnendate alguses oli vangilaagrite tehniline varustatus vägagi kõrge, suht hästi varustatud Tallinna Autovedude filiaalid olid sealsete kõrval kolhoosi töökoja sarnased. Kuna ükski vangilaager ei ole välisilmast täielikult suletud, siis meisterdati vastavalt võimalustele kõikvõimalikku kraami. Puutöökodades mööblit ülemustele ja nende tuttavatele, metallimehed vedrunuge ja nipsasju. Ajendiks ilmselt eneseteostus ja elu-olu parandamine. Vangide suurim karistus peale kartsa oli tööloa kaotus. Elutsoon oli ka kõige rangemalt valvatav üksus. Keelatud kraami smuugeldamine oli raskendatud (aga mitte ületamatu).
Vahelepõikeks: Parim vang-sõber oli kakskümmend kaks aastat järjest kinni istunud isik. Sõjaväest vabanemise pidustustel olevat noaga liialt hoogu läinud, sama juba kinni istumisel, pluss üks põgenemis katse. Peale minu "kodumaa kaitsmise" missiooni jäi tal veel poolteist aastat istuda. Ühtki kaabakast vangi ei kohanud (kindlasti neid oli, pederastidest erinevalt ei torganud nad silma), küll aga päris mitut ohvitseri. Muuseas, fasist ja jobannõi nemets olin nõukogude ohvitseri silmis juba 27 aastat enne pronkspuusliku nihutamist. Mis omakorda tõestab nõukogude ohvitseri ettenägemisvõimet meelsuse suhtes....

Pildilt on näha, et tegu ei ole ei hambapuuri kasutamise ega graveeringuga. Tegemist on söövitusega.

Ega kellelgi pole pilti Ikškeles müüdud kolbaga ja katkise nimesildiga portsigarist? Tundus teine fantaasiaviljana, maksis 80 eurot.

Soome sõdurite IIMS aegsed nikerdused.
http://www.palasuomenhistoriaa.net/?Puhdety%F6t

Portsigari graveering tehtud kihdlalt nn stihliga, suurendatud pildilt on näha lõike algus ja lõpp, eriti hästi nn monogrammilt lõiketera keeramise kohad.
Sellist lõiget nimetatakse nn piiteri koolkonnaks, kõik vanemad eesti graveerijad kasutasid seda meetodit. Tumedam oksiidiosa lõikepõhjades jah ilmselt mingi happe või aluse töö.

Mul oli sarnane portsigar, isast jäi. Esiküljel oli teine graveerin, mida hästi ei mäleta. Kohaks oli märgitud Vorkuta, isa viimane kinni-istumise koht. Taha oli graveeritud üks Koidula isamaaline salm. Kahju tõesti, et kaduma läks. Ma kasutasin seda praktiliselt, siis tegin veel suitsu ega muidu oleks kaotanud.
Täpselt sama tegumoga oli. Tundus olevat mingist alumiiniumi sulamist, sest oli suhteliselt kerge, kui arvesse võtta suurust ja materjali paksust.