www.militaar.net

Üks meeldejäävamaid kohti mitmesugustest eesti punaküttide mälestustekogumikest on Mahno ühe viimase Ukraina pinnal sooritatud vägiteo kirjeldus: tabati voor Ukraina Toitlustusarmee sõdureid (99 meest, peamiselt endised eesti punakütid), käsutati rehepeksuplatsile pikali ja ratsutati risti-rästi üle, saableid viibutati ka. Järgmisel päeval maetud maha kastitäied lihatükke ja savikamakaid.
Toitlustussalklaste töömeetodid on ju teada: pantvangide võtmine ja nende hukkamine, jne. Meenutajad rõhutavad, et suurem osa 99-st olnud relvastamata paranejad ja orkester. Aga üks pillimehest ellujäänu, kellel õnnestus peitu pugeda, toob näite, milleks toitlustussalgal orkestrit vaja läks: kui jõuti külasse ja inimesed olid peitud pugenud, hakati pilli mängima ja meelitati lapsed välja. Siis ei jäänud ka täiskasvanutel enam muud üle kui ka lagedale tulla. Ega vist Mahnole midagi ette heita küll ei ole.
Veteranid mainivad veel, et polgus, kuhu nad kuulusid, moodustasid enamuse krimmitatarlased.
Kas selle juhtumi või üldse eesti punaküttide hilisemate tööde ja tegemiste kohta leidub ka muid allikaid peale mälestuste?

Sama vägitegu kirjeldatakse pisut teistmoodi raamatus "Relvaga Oktoobrirevolutsuooni kaitsel".
Kuigi raamat ise on pask saab pisut aimu eestlaste käekäigust sealpool piiri. Tundub et eesti väeosad olid suhteliselt distsiplineeritud ja võitlusvalmid, kasutati neid pisut nagu tuletõrjesalgana.
Arhangelskis inglaste vasu, Vabadussõjas eestlaste vastu, Siberis tsehhide ja kohalike partisanide vastu, Ukrainas Mahno vastu jne.