www.militaar.net

kas selline relv oli vene relvastuses nn tavarelv või kasutasid seda mingid spets üksused? http://images.google.ee/imgres?imgurl=h ... t%26sa%3DN

Automaatvintpüss SVT-40 võeti punaarmee relvastuselt maha 1942 aastal
tema mõningase kapriissuse tõttu. Vajas väga head hooldust (puhastamine, määrimine). Ei ole kuulnud, et Punaarmees oleksid mingid
selle püssiga revastatud eriüksused olnud. Kuid SVT-40 oli veel peale
II Maailmasõda sisevägede relvastuses (NKVD väed). 1946 - 1947 aastatel seisid Vabaduse väljakul EKP hoone (praegu Tallinna Linna-valitsus) valvel SVT-40 ga relvastatud NKVD södurid.

Talvesõjas hakkas punaarmee luureüksusi relvastama SVT-38 tega . Aga oh üllatust alles reaalses lahingus selgus , et 20 kraadises pakases need relvad üle ühe lasu ei ole võimelised sooritama !? Nimelt tungisid kuumad gaasid luku vahele tekitades gondentsi ja tulemuseks külmus lööknõel kinni . Loomulikult kandsid need üksused väga raskeid kaotusi . Nii SVT-38 kui 40 nõrgaks kohaks oli ka padrunipesa mis väga kiiresti nii palju välja venis , et hakkas kestasid lõhkuma ning kesta väljaheitmine ei toimind enam normaalselt see tähendab , et kest kiilus padrunipessa kinni

Igatahes oli SVT töökindlam kui saksa poolautomaat g43. Ma usun, et see relv leidis kasutust üldvägedes ka peale 42st aastat sest ka Eestist on välja tulnud detaile 42 aasta toodangu märgiga.

Soome talvesöjas 1940 oli suusabrikaad Dolin ( umbes 1800 mees ) , köigil oli uued SVT-40.
Aga relvad oli nii uued et nendes oli veel tehase ölid ja pakases ned ei töötanud.
Ellu jäi umbes 100 meest.

Vabandust , ei SVT-40 kuid SVT-38.

oleks sellisele magasini vaja ,38a tokarevile!!

Punarmee kasutada oli Talvesõjas kaks automaatpüssi põhitüüpi: m / AVS-36 Simonov ja m/ SVT-38 Tokarev . Viimane jõudis mõnes osas pooleliolevana tootmisse 1939. aasta juulis ja aastaga jõuti SVT-38t toota 50 000 tükki . Nii, et Punaarmee automaatpüssid olid Talvesõjas tuliuued või ainult mõne aasta kasutuses olnud sest AVS oli tootmises ainult poolteist aastat , enne kui ta tootmine SVT-38ga välja vahetati . Mõni huvitav erand siiski oli . Nimelt Talvesõja lõppjärgus avastati vene väeosades väiksel hulgal vanu 6,50-mm automaatpüsse m/1916 Fjodorov. Neid haruldasi relvi oli olnud ilmselt Leningradi sõjaväe ringkonna ladudes veel järel , kui suurte kaotuste asendamiseks oldi sunnitud moodustama ja relvastama varasemast kujutletusest märgatavalt suuremat reservi . Üldiselt oli isegi rahvusvaheliselt seisukohalt Punaarmee Talvesõja ajal eriti kaugeleulatuvalt automatiseeritud just püsside osas . Aga jätkusõtta võisid SVT-40 küll juba jõuda sest selle kohta mul andmeid ette sattunud ei ole .

Nii see oli. Rääkis ka üks vana politseipataljoni mees, kes 42-43. -l Pihkvamaal partisane jahtis ja samamarki relva kandis, kuidas oma silma all ca. 150m lasti kommari poolt oma sõber maha. Nägi, kuidas bandiit automaadi palge pani ja sõbrapoisi, kes parajasti seljaga seisis, sihikule võttis ning üritas koheselt olukorda kommari kahjuks pöörata, kuid ... - vaat, ei lasknud see idariigi imeriist. Nuta või sajata, kuid ei lasknud. Alles kolmandal katsel olla paugu välja meelitanud, kuid aega oli juba kulunud ning selleks ajaks niisutas sõber oma verega juba Pihkvamaa mulda.
See siis nagu kommentaariks selle relva omaduste kohta.

Aga aidanud olla selliste külmatõrgete vastu kogu relva sisemuse piinlikult kuivaks hõõrumine. Ja, pealegi, suvel olla see toru igati oma võimetekohaselt toiminud.

Toodangust rääkides. Nägin hiljuti kusagil müügil 44 a. SVT 40. Ei mäleta kus netisopis too oli.

Igatahes oli SVT töökindlam kui saksa poolautomaat g43

Mõtled ehk siiski siinkohal G41? G43 eeskujuks võetigi SVT 40, et likvideerida vigu mis omas 41.

Ptüi jälle läks segamini. G41 ikka jah, see oli ju see, mis tehasesse tagasi saadeti kui täiesti lahingukõlbmatu relv. Minu vabandused.

Igati hea relv , pikk vintraud ja kiire padruni ümberlaadimine . See et tal tõrkeid tekkis oli enamikus tingitud ikkagi relva mitte korralikust puhastamisest . Minu meelest on põhjus miks relva nii harva puhastati tema suht tülikas kokku panek . Kõige tülikam on tagasi panna lukukoja kaan ja seal all olevad taandurvedrud ( taandurvedru kipub minema lendama enne kui kaan peale saab ). Ja ega punaväelane teades et mõni relva osa võis puhastamise käigus kaeviku põhja lennata ja kaduma jääda ei kippunudki seda puhastama . Kuidas ta oleks öelnud et on ära kaotanud seltsimees STALIN`i poolt antud relva detaili aga seda et kodumaa reeturitest konstruktorid on välja töötanud relva millel on palju tõrkeid võis küll .

Kui on keegi korragi ette näidanud, kuidas see lukukaane pealepanek käib, siis ei ole mingi probleem seda edaspidi lahti võtta/kokku panna. M panustaks selle relva halvad küljed pigem vähesele väljaõppele nagu seda liidu armees ikka oli - püss kätte ja mine, ise vaata kuidas hakkama saad aga pea meeles - kui tagasi tuled siis ootab sind sm Maksim.

minu teada maxim ikka herr nimelt saksa konstruktor Irham Maxim( loodan et nimi sai õieti) selle pritsi looja ja sokolovil jätkus aju selle täiustamiseks suht ebaoluliste ja tülikate vidinatega nagu alusvanker ja kilp.Sellest ka venelaste nimi Maksim-Sokolov.Sõbrad soomlased täiustasid seda pritsi omalt poolt veelgi,kombineerides talvesõja ajal raua jahutussärgile väikese luugi et vee asemel lund kasutada.

Maxim oli hoopis Sir.

http://en.wikipedia.org/wiki/Hiram_Stevens_Maxim