www.militaar.net

Tudeerisin viimati siis Hara demagnetiseerimise keskuses ning Loksal asuvas väeosas. Oleks tore asjatundjatelt saada veidi infot nende kohta (et siis nagu tavaliselt väeosa nimetus, nr., isikkoosseis, toimimise aasta jne.). Sadam igatahes jättis küll vägeva mulje . Kuuldavasti olevat seal tihti allveelaevu käinud...? Vaadates kaide pikkust võiks öelda, et üsna suured purakad nende äärde mahtuda võisid.
Loksal asuv väeosa oli üle ootuste hästi säilinud kohati - paljudes kohtades olid torud-juhtmed seintes ja lambid laes, ka tervete klaasidega aknaid jäi silma üsna mitu. Territooriumil olev katlamaja tundus esmapilgul täiesti toimiv olevat tänapäeval, kuid lähemal vaatlusel tunnistasime selle siiski hüljatuks. Huvitavad avastused olid veel maa-alune rõhu?-kiirituse? kamber imelike ustega (kahjuks said fotoka akud tühjaks ) ning tohutult kauni merevaatega administratiivhoone (?) suurte aknapindade ning rõdudega. Hämmastas veel maja katusele ehitatud vahipostide/tornide tihedus ning see, et maja fassaad oli niivõrd heas korras, nagu oleks eile renoveeritud . Sees oli muide parkett enamikes kohtades veel põrandal.
Pilte kah natuke: http://www.minupildid.ee/main.php/users ... +ja+Loksa/

Piltidel olev paberikaup tekitab ebatervet huvi küll . Parkett mitte eriti...

Kohalikud teadsid rääkida, et kui allveelaev lähedusse jõudis, siis sai sellest aru telekapilti jälgides - pilti polnud pea ollagi.

Väärtuslikum kraam juba ammu (viimati käisin 94 aastal) minema viidud.
Sadama kohta eriti ei tea... Loksal oli minu mälu järele mingi Mereväe uurimisinstituut + arvutuskeskus. Arvutitest olid alles purukspekstud korpused ja topeltpõrandad (ka piltidel vist sama koht jäädvustatud.)
Iseasi, millega nad seal tegelikult tegelesid, sest fotolaborist leidsin klaasplaate tuumaseene taustal poseerivate vantidega. Lisaks oli üks ladu täis kuhilates stuudiolinte - need paksud/laiad - paar karpi oli ka kirjadega stiilis: kindral selle kõnelus kindral sellega.
Omaette lahe asi oli üks kõrvalhoone laevamakettidega (pikkus nii 5 meetrit) - need sigudikud olid nii rasked, et eriti liigutada ei jõudnud. Väljanägemise järgi ujusid, sest elektriseadmeid olid nad igastahes täis tuubitud.
Kinoruumist omastasime igastahes P.Morozovi seiklusi kujutava linateose. Paraku pole seda millegagi vaadata.

Üks huvitav legend selle kompleksi kohta on - nimelt olla seal välja töödatud moodus, kuidas allveelaevad kalaparvede hääli väljutavad. Meenutagem vana asja - vaalauurijad olid suisa hämmastuses, et balti meres niisuguses tiheduses vaalu ujub. Läks pisut aega mööda ja "Komsomolets" kömmdi!!! kaldas kinni. Kadusid ka vaalad.

Sadamal omanik nagunii on, ent kes?
Uurimiskeskuse hoonete omanik olla ... üllatus-üllatus... Kogan ise.

Hara sadama kohta on ka siin veel infi , aga tänaseks on seal metalli vähemaks jäänud . Lahe põhjas muidugi vedeleb iga sugu kola küll . Sukeldumiseks on see täitsa huvitav koht http://home.delfi.ee/~peeprada/

Praegu on sealt kogu metall küll minema viidud. VVees ei ole ühtegi laeva enam. Umbes 6 meetri sügavustes kanalites on kõvasti kaabliisolatsiooni, üks "Opel" ja igasugu pisiprahti.
Juulis 2005 oli keegi raiunud maha teeäärse võsa, kusjuures nõnda, et puud olid langetatud teele. Ilmselgelt ligipääsemise takistamiseks.
Ahjaa. Risti selle allveelaevakanaliga on üks süvend. Omakorda umbes 6 m sügav. Kokku on siis sadama sügavaim koht 12m.
Kas keegi oskab ehk öelda, misasi seal all kunagi oli? Üks kohalik rääkis, et seal all olid demagnetiseerimispoolid. Igatahes nendes sügavamates kanalites pole üldse midagi. Kui oligi, siis on täiega välja tõstetud.

rääkige keegi rumalale, et mis see demagnetiseerminie oli. Miks seda vaja oli?

Ma pole küll eriline sõjandusguru aga kuna päris asjatundjad pole viimase küsimuse kohta sõna võtnud, püüan niipalju teavet anda, kui asjast tean (arvan teadvat):
On olemas meremiin, mille sütik reageerib laeva magnetvälja peale.
Nii. Üheks võimaluseks sedamoodi hukkasaamist vältida, on muuta laev magneetiliselt täiesti neutraalseks. Demagneetida. Ehk tegelikult magnetiseerida laeva kere no vastupidises suunas. Niikaua, kuni pluss ja miiinus kokku nulli annavad.
Teoreetiliselt pidid kanali all olema suured elektromagnetid ja nende kohal liigutati laeva edasi-tagasi.
Nii olen mina asjast aru saanud. Ehk teab keegi, kuidas asi TEGELIKULT käib.

Mina pole ka mingi miiniguru, aga ma võin kirjeldada, kuidas see asi oli viimase ilmasõja ajal korraldatud.

Kõigepealt, laeva või allveelaeva magnetvälja neutraliseerimiseks on kaks meetodit. See, mida eelmises sõnumis kirjeldati, on passiivne meetod. Tegelikult pole magneteid vaja laeva alla põhja panna, piisab, kui kasutada vahelduvvooluga juhtmeid. Laev sõidab neist mitu korda üle, kuni mõõtmine näitab, et väli on "nullis". Aga võib-olla kasutati antud juhul tõesti magneteid.

Selle süsteemi üks puudus on see, et teda tuleb sageli korrata. Iga kord, kui laevale uut kraami peale pannakse või maha võetakse, väli muutub. Sama efekt tekib ka nt remondi ajal. Tegelikult muutub ta ka siis, kui laev sõidab põhjapoolkeralt lõunapoolkerale (ja tagasi).

Aktiivne meetod on see, kui laeval endal on spetsiaalne generaator peal ja ümber kere (või kere sees) jookseb elektrikaabel. See süsteem pole ka päris veatu. Mõned riigid pooldasid ühte süsteemi, mõned mõlemat. Venelaste kõrval on passiivset süsteemi pooldanud ka inglased. Kui kaarte uurida, siis Lõuna- ja Kagu-Inglismaa sadamate lähedal või Iiri meres on veel praegugi mitu paika, mida tähistatakse kui degaussing range.

Muide, tegelikult ei reageeri magnetmiini sütik laeva magnetvälja, vaid maakera enda magnetvälja muutuste suhtes.

Paar magnetmiini pilti:

http://jwgibbs.cchem.berkeley.edu/CFGoo ... gmine.html

Ehk siis tegelikult on ka erinevaid magnetmiine.
ja need mida kirjeldasid reageerivad maa magnetvälja muutustele mida iga keha tekitab.erineva moodusega demagnetiseerides(kas siis aktiivse või passiivsega) viiakse lihtsalt see magnetvälja muutus minimaalseks. miin ei ole ka nii tundlik, sest meremiini ülesandeks on tavaliselt kaubaliikluse takistamine,mitte sõjalaevade hävitamine,nende magnetilised ja muud signatuurid on niigi madalad.demagnetiseerimisjaamu võib kohata peale inglismaa ka lähemal-Rootsis,Taanis,Norras,Saksamaal igas riigis neid mitmeid ja kõik sarnased Hara omale.

Magnetmiinid ja degaussimine (ehk laevakere demagneetimine) on üleeilsese päeva tehnoloogiad, kui täpne olla, siis 1940ndate aastate teema. Praegu kasutavad neid vaid vaesed riigid.

Praeguse aja teema on hüdraulilised ja akustilised miinid, samuti aktiivmiinid (so miin on tegelikkuses torpeedo laskeseade).

Teraslaeva muutmine magnetmiinidele raskesti tabatavaks õpiti juba ära 40ndate keskel ja naiivne oleks arvata, et arenenud riigid sellistele asjadele panustavad enam.

See Hara sadam on samasugune tehnoloogiline "ime" nagu need võitmatu NL mereväe vanaaegsed diiselallveelaevad siin olid. Nendel oli vaid üks näitaja suurema arvnumbriga kui NATO laevadel- müratase

Vaevalt usutav, et NATO oleks sõja ajal vene allveelaevade vastu magnetmiine kasutanud, seda eriti teadmisega, et kuskil mujal ei olnud NL mahajäämus nii suur kui allveelaevanduses ja allveeakustikas. Need Nikita-aegsed diiselallveelaevad, mida seal "suureks sõjaks" oleks demagneeditud, oli suurem oht keskkonnale ja oma meeskonnale kui vaenlasele.

Karta on, et Hara jaama eesmärk oli siiski natuke erinev. Tõepoolest, magnetmiine venelased vaevalt et kartsid, aga see, kuidas allveelaeva signatuuri minimaalseks muuta, on tänaseni keeruline küsimus. Huvitav, miks allveelaevatõrjelennukid muidu seda "oga" sabas kannavad (ametlik nimetus peaks olema MAD boom)?

Kui nüüd magnetvälja juurde tagasi minna, siis see pole mitte laeva kere, vaid kogu aluse "signatuuride summa", nii et loeb kõik, mis pardal. Laeva väli (või signatuur) muutub lisaks muudele põhjustele ka maakera välja mõju tõttu. Kuus kuud pidi olema "NATO standard" kahe mõõtmise vahel, siis on juba aeg midagi ette võtta.

Arvan, et Hara sadam lisaks laevade demagnetiseerimisele omas tähtsust rohkem uuringute vaatevinklist ja teadusliku külje pealt. Pärispea poolsaarel oli ju Leningradi alluvusega uurimiskeskus. Ei oska koheselt selle täpset nime öelda.

kipub juba teemaväliseks minema aga-
demagnetiseerimist teostatakse jätkuvalt ja mitte ainult vaesetes riikides,paraku on eksisteeriv miinioht siiski vanade ja järeleproovitud miinide poolt aktuaalsem,kaasaarvatud kontaktmiinid,lihtne toota ja effektiivsed (meie vetes polegi suurt intelligentsemaid miine,see eest aga kümnetes tuhandetes kontaktmiine)
ja paluks alandlikult selgitust hüdraulilise miini kohta.

Hüdraulilisest miinist pole ka midagi kuulnud. Vahest mõeldi selle all miinisensorit, mis reageerib veerõhu muutusele, mida laev ülesõidul põhjustab.

Mulle meenub ka häguselt mingi TM artikkel, kus niisugusele miinile vihjati, aga see on ka ainus allikas (kahjuks unustasin sellegi uimase peaga kõrtsi). Äkki tegemist termini pressure trigger vale tõlkega?

Tölpal on ka õigus -- pole magnetmiinid kusagile kadunud.

http://www.navweaps.com/Weapons/WAMUS_Mines.htm