www.militaar.net

..Erimürskudega on võimalik tuli ka 30 km kaugusele..
Aga nüüd...Sellistel mürskudel on taga gaasigeneraator (!!!!!!!????????) millest lähtuv gaasivool vähendab lendava mürsu aerodünaamilist takistust....

Tõsiselt? On siis Eesti KV 155mm erimürske?

Kas sellest ka pajatati, kes puuklotse saagima hakkab?

Nad vist ostavad valmis klotsid.

Njah see tuleb meelde ühte lugu,vat ei mäleta kas venelaste või jänkide poolt.igatahes külmasõja ajal tehti selline allveelaev valmis,mis tekitas enda ümber kas gaasi või lihtsalt õhumulli.Teatavasti õhul ju väiksem takistus kui vedelikudel ning seeläbi saavutati sellega allveelaevade kohta müstilisi kiirusei circa 400km/h! Seal oli gaasi tekitamine vist kuidagi keemiliselt lahendatud. Peamine puudus seisnes selles,et seda protsessi oli keeruline juhtida kuna tekkis kavitatsioon ning lihtsalt lõhkus laevukese ära.

Muuseas kavitatsioon ongi see põhjus miks tehakse veesõidukite sõukruvi võimalikult suured kuna sel juhul saab vastava tõuke/tõmbejõu saavutamiseks kasutada madalamaid pöördeid.

Senini on ainukesed teada olevad superkavitatsiooni kasutavad veealused masinad Henschel Hs 293, Henschel Hs 294 õhk-vesi raketid ja VA-111 torpeedod.Mingist allveelaevast pole küll kuulda olnud

Äkki käib asi nii, et mürsud on puidust treitud ja viskelaeng süütab ühtlasi ka mürsu tagaosa. Mürsu kiirel lennul tekkiv õhuvool paneb selle tagaosa hõõguma ja sealt hakkab intensiivselt põlemisgaase eralduma. See tekitab mürsu taha gaasipilve, mis parandab märgatavalt mürsu aerodünaamilisi omadusi lennul.
Ongi gaasigeneraatoriga mürs valmis!

krt vb olid isegi torpeedod.Igatahes kuna nad kasutasid uut tehnoloogiat(oma aja kohta) siis pildil olid need pigem allveelaeva mõõtu.

Mis puutub aga müsku siis need on aktiiv-reaktiiv ehk lihtsalt öeldes tegu pigem raketiga.

Gaasigeneraatoriga on jah. Gaasipõleti vähendab mürsu taha tekkivat õhuvaakumit.
Ei tea, kas selline mürsk väga täpne on, kuid põhiliselt on gaasigeneraator kassettmürsule modifitseeritud.

Ise ei ole sellist mürsku näinud. Ainult õppevideost.

Seda TM artiklit pole lugenud. Ei tea, kas seal ka asjalikku juttu on kirjutatud, kuid midagi nad suurtükiväelastega ka konsluteerisid.

WotS pidas ilmselt silmas venelaste torpeedot Škval:
http://en.wikipedia.org/wiki/VA-111_Shkval

Ja siin siis patendi kirjeldus:

http://www.delphion.com/details?pn10=US04846071


Kuigi
Raytheon-BAE Systems Bofors annab nats teise seletuse:

Base bleed is a solid fuel that burns in the
base of the projectile, expelling gas to reduce drag and extend range

Mis siin nii arusaamatut on? Mürsu ainus mitte-aerodünaamiline osa on ju tema järsk tagaots, mis toodab enamiku takistusest. Lase sinna gaasi sisse, kaota vaakum ära ja lendabki kaugemale. Mingite reaktiivmürskudega tegemist ei ole. Mittejuhitavad reaktiivasjad ei ole eriti täpsed, sest veojõu sümmeetriat on raske tagada. Ehk see mürsk mingit lendavat reaktiivmiinipilduja miini ei meenuta.

Kapten Trumm kirjutas: Mürsu ainus mitte-aerodünaamiline osa on ju tema järsk tagaots, mis toodab enamiku takistusest.

Aerodünaamilised jõud tekivad keha ja õhu omavahelise liikumise tagajärjel. Õhutakistus ongi põhiline lendavale projektiilile mõjuv aerodünaamiline jõud.
Üks võimalus õhutakistuse vähendamiseks oleks anda mürsule tilga kuju, kuid see suurendaks hajuvust. Seetõttu on mürskude põhja läbimõõt mitte alla 80% kaliibrist.
Mingi reaktiivtõuke tagant väljuvad gaasid Newtoni kolmanda seaduse järgi annavad, kuid see on tühine.

Tilgakujuline mürsk on põhimõtteliselt olemas - miinipildujamiin. See lendab aga põhjustatult pea poole lähemale, kui mürsk.

Uuemat tüüpi mürskudel (kasutamegi peamiselt) on põhi hoopis nõgus, mürsk ise aga tehtud pikem, mis tähendab, et esikoonus on laugjam ja õhutakistus väiksem. "Võimendatud vaakum" suurendab täpsust ja noh päris ausalt öeldes kergendab ka natuke mürskukandjate tööd, sest mürsust on parem kinni hoida. 43,5 kg on ikka ka raske. Lühikest tüüpi mürsul seda nõgu pole ja ta lendab ühtlasi lähemale.

Gaasigeneraatoriga mürsud on minuteada põhiliselt kassettmürsud (peamiselt kobarmoon granaatidena), ehk puistavad oma laadungi õhus maa-alale laiali. "Kauba" maandumise heli on nagu sajaks rahet vastu aknaplekki (1 rühmaga kiirtuld lastes keskmiselt 10-40 granaadiplahvatust sekundis hoogudena ja näiteks alasse 200x200). See võib kompenseerida ka ebatäpsust suurel laskekaugusel. FH-70 peaks siis laskma gaasigeneraatoriga aktiivmürsuga (base bleed - BB) 30 km.