www.militaar.net

Nonii sai kunagi osteteud üks odav mudel zvezda oma!
Selle mudeli kokku panemisega oli kõvasti probleeme, aga kui sai kokku pandud mõtlesin, et katsetaks selle peal muda tegemist.
Ma ei tea kui hästi ma hakkama sain, otsustasin, et näitan kõigile seda mudelit, et saaksite kritiseerida minu esimest mudelit mis on mudane!
Sai isegi selle mudeli peal katsetada 88mm mürsu augu tegemist ühel küljel.
Pilte ka, muidu ei saa kritiseerida ega teada milline mu mudel välja näeb!













Mürsu auk ka!

See sõjasõiduk on vist Šokolaadimaal sõdinud. Ülevaltpoolt vaniljejäätisega kah kokku saanud.

Ega see värv on jah selline šokolaadi värvi rohkem kui muda!

Väike tähenärimine, nimelt Külma sõja ajal enam ei eksisteerinud 88mm mürskusid.
Aga jah, muda näeb tõesti rohkem šokolaadi moodi välja, ning ta on vist tervest šokolaadijõest läbi sõitnud..

Võiksid ka paar pesu teha ja seda rohkem tolmutada, kuna praegu näeb ta välja nagu oleks lihtsalt kokku mäkerdatud mudaga, ise tegin ka selle vea kunagi.

Ausalt öeldes, võiksid selle muda sealt ülevalpool veermikku maha pesta ja siis uuesti alustada.

Marek

EDIT: Kui tohib küsida, siis miks pole eespool ka valget kamot, kas instruktsioonid näitasid nii? Lihtsalt huvist küsin.

Ega ei ole jah väga muda moodi - suht ebaloomulik, olgem ausad. selliselt mudaseks läheb tank siis, kui ta tõesti sellisest kakakarva mudalombist läbi tuiskaks... ja niisuguses mülkas istuks ta juba pigem sees kinni, kui saaks omal jõul välja.

Millegipärast on levinud arvamus et muda peab pruun olema - ei pea... metsas kolanud masinal on tavaliselt selline must mullane muda. ja oluliselt kuivem... Selline vedel asi kuivab suht kiirelt metallipinnal ära ja märja ilmaga uhub vihm seda siit-sealt maha. Kui huvi on, siis ma võin sõjaväepildid üle käia ja mõne näidiseks üles panna... me ikka uputasime mõnuga EKV tehnikat Pärnumaa metsades.

Kõik on täpselt nimodi nagu ette kujutasin, šokolaad, kaka !
Ees pole valget kamot näha kuna muda, või mis iganes see ka pole sõi selle ära!
Ma kavatsen pesta rohelise ja halliga!
Ma sain ühe väga imeliku asjaga hakkama, nimelt ma kasutasin kivi ja liiva tegemiseks noh kuidas siis öelda, kalaliha maitsestamiseks mõeldud maitseainet.
88mm kahurit kasutasin selle pärast, et ma teaksin kui suur see auk siis on.

Ma kavatsen pesta rohelise ja halliga!

Ma ei tea, mis järjekorras siin teised värvivad pesevad ja kulutavad, kuid mudeli koostamisel pakuksin mina ise välja sellise värvimisjärjekorra:

1. krunt
2. põhivärv (osad kes aerograafiga teevad, katavad ühes toonis mudeli tumedama põhivärviga ja siis heledama kattevärviga, et jätta pleekinud muljet. pintsliga saab teha vaid ühte tooni põhivärvi)
3. Kamo värvid, kui tegu on laigulise masinaga
4. dekaalid (olen näinud et inimesed panevad dekaale kulutatud masinale. Loogika ütleb, et kuna eraldusmärgid värvitakse puhtale alusvärvile, siis peavad need kulunud põhivärviga pärast sama kulunud välja nägema)
5. Lakk (fikseerib põhivärvi ja katab dekaalid)
6. lisan tööriistad, summutid ja muu, mis põhivärvi ei ole
7. must pesu (rõhutab sügavusi, uurdeid ja pinnavorme)
8. roostepesu (tekitab roostesette kohtadesse, kuhu vesi kauemaks pidama jääks) samuti roostenired kronsteinide jms. alla.
9. drybrush erinevate metallikutega
10. õliplekid ümber läinud vedelikud jne.
11. Muda, pori jne. (isiklikult teen pastellidega - kuivavad kiirelt, jätavad matistunud pinna ja näevad päris kobedad välja. Mitmekesisust annab, kui teha muda mingis tooniulatuses mitme värviga ja kindlasti tuleb jälgida loogikat, et mis kohad reaalselt saavad masinal mudaseks - ilmselgelt tornilagi on näiteks suht mudavaba. Põhjale alati kanda kiht pintsliga pikisuunas, sest rohi ja taimed ja muu sodi kraabivad põhjale jooned sisse.
12. õliplekid üle teha, uus lahus imbub juba mõnevõrra poorse mudakihi sisse luues päris tõetruu efekti.
13. pastellitolmuga üle tolmutamine.

Kulutamise loogika seisneb selles, et mis kiht millist katma jääb. mingist astmest tagasipöördumine toob kohe loogikavea sisse ja pärast kipub asi ebaloomulik jääma.

Tere mudeliehitajad!

Olen ikka vahel visanud pilgu peale teie töödele ja tegemistele ja leidnud väga kenasid tulemusi
Ehk on küsimus väga asjatundmatu, aga miks ei võiks kasutada naturaalseid materjale niiöelda teelt ja kraavist, nagu tolm, pori, taimede osakesed, rooste jne., jne.? Või kasutataksegi?

Lugupidamisega
OveT.

Ehk on küsimus väga asjatundmatu, aga miks ei võiks kasutada naturaalseid materjale niiöelda teelt ja kraavist, nagu tolm, pori, taimede osakesed, rooste jne., jne.? Või kasutataksegi?

materjalid teelt ja kraavist on mõõtkavas 1:1, mudelid 1:35. Naturaalne liiv, muld, muda näeb mudeli pinnal välja nagu killustik või kruus. Loodusest võetud materjalide fraktsioon on liiga suur, et 35 korda väiksemas maailmas loomulikuna näida. Olen näinud kasutatavat naturaalseid materjale siin foorumis ja mujalgi, kuid ei ole näinud ühtegi sellist tööd, kus need materjalid oleks andnud vähegi loomuliku tulemi.

vaoinas kirjutas:

Ehk on küsimus väga asjatundmatu, aga miks ei võiks kasutada naturaalseid materjale niiöelda teelt ja kraavist, nagu tolm, pori, taimede osakesed, rooste jne., jne.? Või kasutataksegi?

materjalid teelt ja kraavist on mõõtkavas 1:1, mudelid 1:35. Naturaalne liiv, muld, muda näeb mudeli pinnal välja nagu killustik või kruus. Loodusest võetud materjalide fraktsioon on liiga suur, et 35 korda väiksemas maailmas loomulikuna näida. Olen näinud kasutatavat naturaalseid materjale siin foorumis ja mujalgi, kuid ei ole näinud ühtegi sellist tööd, kus need materjalid oleks andnud vähegi loomuliku tulemi.

See on arusaadav, aga kindlasti annab fraktsioone ja muud pudi peenestada ja mõningatel juhtudel, nagu vedelike, rooste ja tolmu kasutamine, pole mõõtkaval eriti tähtsust?

OveT. kirjutas:

vaoinas kirjutas:

Ehk on küsimus väga asjatundmatu, aga miks ei võiks kasutada naturaalseid materjale niiöelda teelt ja kraavist, nagu tolm, pori, taimede osakesed, rooste jne., jne.? Või kasutataksegi?

materjalid teelt ja kraavist on mõõtkavas 1:1, mudelid 1:35. Naturaalne liiv, muld, muda näeb mudeli pinnal välja nagu killustik või kruus. Loodusest võetud materjalide fraktsioon on liiga suur, et 35 korda väiksemas maailmas loomulikuna näida. Olen näinud kasutatavat naturaalseid materjale siin foorumis ja mujalgi, kuid ei ole näinud ühtegi sellist tööd, kus need materjalid oleks andnud vähegi loomuliku tulemi.

See on arusaadav, aga kindlasti annab fraktsioone ja muud pudi peenestada ja mõningatel juhtudel, nagu vedelike, rooste ja tolmu kasutamine, pole mõõtkaval eriti tähtsust?

Tegelikult kasutatakse küll, näiteks kasutatakse tolmu, kive jne.
Nägin ka kusagil õpetust kuidas teha päris roostest väga tõetruu kulunud ja roostetanud summuti.
Rohu jaoks kasutatakse mingit "Hemp'i", ei oskagi hetkel öelda mis see tõlkes on.

Niiet, herr vaoinas, kasutatakse mõnel määral küll.

Marek

Hemp on kanep. Ilmselt siis kanepikiust.

Nojah ja ega ma pidanudki silmas ainult mudeli "liivatamist".
Näiteks värske heinaga tekitatud plekid või vaiguse männioksakesega tõmmatud triibud jne., jne., Kas või kajaka väljaheite plekk:)
Nii saab ju isegi naturaalseid aroome asjale juurde.
Uhke ju küll, kui sõjamasin pori, õli ja vere järgi lõhnab

Niiet, herr vaoinas, kasutatakse mõnel määral küll. Wink

Ei ole eitanudki. Ütlesin, et ei ole ühtegi mudelit näinud, mis pärast selliste loomulike materjalide kasutamist ka hea välja näeks (siinkohal võid mind mitmesuguste piltide ja linkidega veenda). Loomulikult saab kasutada mõningaid loodusest võetud asju, silmad tuleb ikka lahti hoida. Endal on mõte, et kui kunagi juhtumisi dioraami tegemiseks läheb, siis võiks proovida sügiste lehtedena kuivatatud ja jahvatatud vahtralehti.

loodusest võetud materjalidega tuleb arvestada ka seda, mis moodi nad aja jooksul käituvad - kraavist võetud pori, lisaks oma suurele fraktsioonile kipub kuivades hapraks minema ja pudenema, teetolm lendub paremini, kui pastellide oma, värske taimne materjal kuivab aja jooksul. Kasutades õliplekkide jaoks päris õli, aurab see mingi aja jooksul minema jne. Spetsiaalselt mudeldamise jaoks ette nähtud materjalid kestavad ka kauem.

Ei leia, et mudeli vanandamiseks kasutatavad pastellid, värvid ja lahustid nii kallid oleksid, et looduslike materjalidega mängimine end ära tasuks. Dioraamide juures muidugi selline hinnasuhe muutub - ka võimaluste arsenal avardub tohutult.

vaoinas kirjutas: Ei leia, et mudeli vanandamiseks kasutatavad pastellid, värvid ja lahustid nii kallid oleksid, et looduslike materjalidega mängimine end ära tasuks.

Ega vist hinnas polegi küsimus antud juhul.