www.militaar.net

ma ise küll autode ja kütusega ei tegelenud aga vene sõjaväel oli seda küll jalaga segada

olid ka mingid normid mida tuli kulutada ,kui ei kukutanud said pahandada ja võidi sult norm väiksemaks võtta

bensiiniga tehti igasugu asju,näiteks paar ämbrit 95 bensiiniga süüdati lõket

bensiiniga pesid osad totud ka oma riideid

bensiini ka müüdi aga vahele polnud soovitatav jääda,võidi kubusse pista

hea lahinguvõime kahandamise meetod oli see kui lasti diisliga töötav masina paagid pilgeni bentsu täis ja siis käivitati

no jube imelikult tõmbles kui sõitis ja jõudu üldse polnud

ja siis oli hea pool aastat seda massinat remontida ja bensiin müüdi loomulikult huvilistele

aga eks ta ole, sluzba koosneski mitmesugustest üsnagi mõttetutest jorudest nagu narjaadid,karauulid ja spetszadanijed ,vahetevahel ka metsa ja polügooniõppused kus harilikult passiti niisama (massu topili)

ja kui sul oli midagi teha st spetszadanie siis olid õnnega koos jning ega töö jänes pole et eest ära jooksb-kõike tulli teha aeglaselt ja kui hea töö kippus valmis saama siis veel aeglasemalt sest vastasel juhul leiti sulle uus ja hullem ülesanne

Isale pakuti seitsmekümnendate algul Haapsalu kandis siniste pagunite poolt pooliku eest tervet ZIL-i tsisternitäit bensiini. Ja kui taat vedu ei võtnud, lasid sõdurpoisid kütuse tema silme all lihtsalt kraavi jooksma...

Sõjaväes, nagu igal pool rahvamajanduses tol ajal, oli kõik normeeritud.
Bensiinikulu Zil-131 51 liitrit 100 km. Tjagats (lennukite lükkamiseks) liiter km kohta, lennukite vedamisel mototunni alusel oli mingi kohutav kogus aga ei mäleta.
Il-76 kulu tõusu-maandumisprotseduuril 10 tonni, lennul ca 8 tonni tunnis ehk mida kõrgemal seda väiksem kulu.
Kui 10 lennukit tegid 10 tunnise õppepäeva/öö tõus-maandumine harjutamiseks kulutati ca 1000 tonni kütet.
Piirituse kulunorm 63m3 kvartalis kogu polgu ja tema struktuuride jaoks. Ka see kulus ära – iseasi kuidas ja milleks. Muidugi polnud mingi probleem seda kümnete liitrite kaupa ka hapnikujaama puhastamisel kulutada – tavapesu ca 40 liitrit.
Norm aga on selline asi, mis pidi ära kuluma. Kui mitte, tekkis kahtlus, et kas töö on tegemata või siis lihtsalt tuleb normi vähendada. See viimane oli aga variant, mida kõik kartsid kõige rohkem. Lennukitega polnud muidugi probleemi, seal võis kütusekulu kõikuda ja sõltus paljudest teguritest. Muu tehnika juures aga oli norm paindumatu ja imekombel kulus olenemata aastaajast ja millest iganes veel, kõigil kütust normi järgi.

Ural - 375 kulunorm 70l sajale.
Üle ei jäänud midagi, pigem kippus ikka puudu tulema. Isegi täiesti ausal sõidul ilma bentsu müügita jäi väheks.

UAZ kulunorm 18/19l sajale
GAZ 24 kulunorm 12/13 sajale (kui õigesti mäletan)

Janka kirjutas:Ural - 375 kulunorm 70l sajale.
Üle ei jäänud midagi, pigem kippus ikka puudu tulema. Isegi täiesti ausal sõidul ilma bentsu müügita jäi väheks.

Selline norm oli jah, meil anti välja liiter ja kilomeeter. See URAL oli üldse vahva riist, märgatavat vahet polnud, kas sõitis tühjalt või oli 12 tonni pushka taga, kütet läks pmst. ühtemoodi

Зил 157,selle masina küttenorm oli 45 liitrit.Kui sõitsid pikki betonkat,
siis jäi üle,aga kui pori oli juba assini,tuli jeeli jeeli välja.
Müüa polnud kellelegi,ligidal oli pisike raudteejaam ja selle ümber veel
pisem vene küla.Kui autoga linna said,siis oli alati üks makaronnik
kaasas.

kalleb kirjutas: bensiiniga pesid osad totud ka oma riideid

Ega tankistid oma masuudiseid kombinesoone muidu puhtaks ei saanudki kui tulid hoz vzvoodi bensiini nuiama. Või arvab mõni, et külm vesi ja mõlo soldatskoje teevad selle töö ära? Ikka bensiin, ämbritäite kaupa. Pidu oli siis kui Himik nuias keemialaost veealuste gaasimaskide regeneratiivpadruni. See pagan võttis mundril värvi ka peaaegu maha. Kuskil 1975 aasta kevadsuvel hakati ka bensiiniasja kontrolli alla ajama, et mis see on, paberite järgi on masinad tangitud, aga paakides põhja peal loksub, kilometraaži pole.

seilasime -teame





antud padruni viskasid kinniste probkadega õlitünni siis oleks nagu granaat plahvatanud (kui hapnik surve all väljus korkide minemalendamisel teatud aja pärast)

ohvitserid praktiseerisid ka kalapüüki antud toote abil ,ilmselt jätsid korgid peale ja käivitasid sees reaktsiooni ja kui hapnik padrini purustas siis käis üks hea nätakas mis vee-elukad uimaseks lõi

muuseas ka Rizkii gododokis otse meie pargi kõrval oli keemikute väeosa,seal oli ka eestlasi

Minul suurt kütusega kokkupuudet ei olnud, kuid ükskord kui oli vaja sai kohe umbes 200 liitrit diiselkütust diselnajast välja lastud ja helikopteri maandumisplatsil olevad betoonplaatide vahed ära kastetud.Põhjus oli lihtne - kuna nende plaatide vahelt kasvas pidevalt rohtu välja ja kui komandiril oli paha tuju siis sai selle rohu pärast kaela igasuguseid karistusi.Peale edukat kastmist polnud enam seda probleemi, paar korda üritas , kuid olles ise veendunud rohuliblede puudumises piirdus krõbada sõimuga..... Kütusevargusest juttu ei teinud, sest sõitis ise volgaga ja bens tuli ikka autoroodu poistelt niisama, hea kui ise paaki valas.86-88ukraina