PzKpfw III Ausf L
Postitatud: 14 Juul, 2008 10:54
Nagu pealkirjaski, siis tegu saksmannide soomuselukaga. Antud modifikatsiooni kohta ütlen vast nii palju, et toodeti teda 42 aasta teisel poolel kuni 43. aasta alguseni. Hetkel on käepärast vaid wiki, mis ütleb, et etda toodeti 653 isendit. Lisatud on talle lisasoomusplaate. Kes rohkem tutvuda tahab, siis leiab võrgust ja siitsamast IIIe kohta materjali küll.
Mudel oli ise paras peavalu. Panin teda kokku veerbuarist saati. Pikk aeg ei väljendu mitte kuidagi positiivselt tema kvaliteedis. Lihtsalt sada muud asja oli koguaeg teha. Tegu on Revelli 1/72 toodanguga. Jamad hakkasid juba alguses. Alusvankrit kokku pannes selgus, et põhi ja küljed on nii mm jagu nihkes. Kuna tegu on väikese skaalaga ja puuduvate tööriiistade ning oskuste kompotiga, siis ei jäänud muud üle kui panna see kokku nii hästi kui saab ja siis enam vähem "parajaks" lihvida. Kui nüüd vaadata juhtrattaid, siis on näha, et ühelt nad ei ole samadel kaugustel. Värvist. Esimene kiht sai siis tankihall, aga tegin seda pimedal talveõhtul ja alles kuivamise järgselt päevavalguses avastasin, et raip sai liiga tume. Talvekamo värv tuli põhimõtteliselt kuivpintsliga peale kanda, sest lakki mul ei olnud ja alusvärv tahtis muidu ära sulada. Aga eks ma vabanda end välja sellega, et talvekamo tehti tihti põlve otsas tankimeeskonna poolt. Nii mõnigi vidin ei tahtnud skeemi järgsesse kohta ära mahtuda ja mujale ka polnud ruumi panna, seega jätsin ära. Nagu veel vähe oleks olnud, siis kadus kaks roomikulüli ära. Asendasin ühe puuduva Pz IV omaga, kuigi teistsugune, sain asja varjatud kohta paika. Muidugi ilmus see lüli kaks nädalat hiljem välja. Kuigi lõpptulemus on nagu on, siis rõõmu oli ikka palju.
Pildistamisel üritasin veidi loominguliselt läheneda, et äkki viib tähelepanu vigadelt eemale
Kusjurues alles pärast piltide tegemist märkasin paari värvimata kohta. Ei tea, kas pean prillid hankima või suurema skaalaga mudelid.
Aga pilti ka. Ärge siis näkku pekske.






Minu lemmikpilt. Miskil seletamatul põhjusel.




Arf
Mudel oli ise paras peavalu. Panin teda kokku veerbuarist saati. Pikk aeg ei väljendu mitte kuidagi positiivselt tema kvaliteedis. Lihtsalt sada muud asja oli koguaeg teha. Tegu on Revelli 1/72 toodanguga. Jamad hakkasid juba alguses. Alusvankrit kokku pannes selgus, et põhi ja küljed on nii mm jagu nihkes. Kuna tegu on väikese skaalaga ja puuduvate tööriiistade ning oskuste kompotiga, siis ei jäänud muud üle kui panna see kokku nii hästi kui saab ja siis enam vähem "parajaks" lihvida. Kui nüüd vaadata juhtrattaid, siis on näha, et ühelt nad ei ole samadel kaugustel. Värvist. Esimene kiht sai siis tankihall, aga tegin seda pimedal talveõhtul ja alles kuivamise järgselt päevavalguses avastasin, et raip sai liiga tume. Talvekamo värv tuli põhimõtteliselt kuivpintsliga peale kanda, sest lakki mul ei olnud ja alusvärv tahtis muidu ära sulada. Aga eks ma vabanda end välja sellega, et talvekamo tehti tihti põlve otsas tankimeeskonna poolt. Nii mõnigi vidin ei tahtnud skeemi järgsesse kohta ära mahtuda ja mujale ka polnud ruumi panna, seega jätsin ära. Nagu veel vähe oleks olnud, siis kadus kaks roomikulüli ära. Asendasin ühe puuduva Pz IV omaga, kuigi teistsugune, sain asja varjatud kohta paika. Muidugi ilmus see lüli kaks nädalat hiljem välja. Kuigi lõpptulemus on nagu on, siis rõõmu oli ikka palju.
Pildistamisel üritasin veidi loominguliselt läheneda, et äkki viib tähelepanu vigadelt eemale

Aga pilti ka. Ärge siis näkku pekske.






Minu lemmikpilt. Miskil seletamatul põhjusel.




Arf