www.militaar.net

Kuna teema all "Ost-müük" on arenenud suht huvitav sukeldumisalane mõtetevahetus http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 538998b884 ,siis arvasin et teeks selle jaoks eraldi teema.
Ise värske OWD ja kuulaks hea meelega kogenenumate juttu, kus põnevates kohtades käidud ja kuhu minusugune algaja võiks sulistama minna. Soovitav oleks vist militaarkallakuga jutt et adminn ei riidleks.

No algaja peaks minema kõigepealt Jossif Stalinile http://www.maremark.ee/info/vrkStalin/
järgmisena on hea koht Schleswig-Holstein, mis tegelikult on otseselt seotud teise ilmasõja alustamisega http://www.maremark.ee/info/vrkSchleswig/ aga kuna sinna tohib vaid lubadega minna, siis peab sinna minekut läbi mõne klubi korraldama.
Rasma on ka väga hästi kätte saadav http://www.maremark.ee/info/vrkRasma/ (Maremark väidab et seal on AOWD tase vajalik, aga see pole kindlasti nii, see on neil ilmselt trükiviga), siis Tallinna lahes Heino http://www.maremark.ee/info/vrkHeino/ ja mõned teised vrakid.
Põhimõtteliselt saaks minna ka Metallisti peale aga see on Toila lähedal kaugel meres. Igatahes jõudu!

Vaatasin linke. Peaksid jah, päris head vrakid olema algajale, thänks! Kui põhjarannikule satun, eks siis paistab.
Hetkel ootan puhkust ja Saaremaale minekut. Sellest siis küsimus, mida põnevat Saaremaa ümber näha on? Siiani sukeldunud ainult Pangal, kus viidi läbi kursuste avavesi. Peale ringi vudivate lesta(kala)de ei olnud nagu põnevat midagi. Eks ta oli muidugi instruktoritel välja valitudki hästi lihtne ja ohutu koht meiesuguste roheliste jaoks. Soovi korral saab kindlasti liituda mõne Sebaki organiseeritud pundiga ja minna Vilsandile või mujale, aga läheks algul pigem kahekesi sõbraga ja harjutaks enne rahulikult kusagil kalda ääres või kui paadi saab, siis ka veits kaugemal rannast. Et kus oleks siis hästi selge vesi ja mõni vrakk madalas?
Mõni hea legend võiks ka olla!

Siis vast kui ilm hea on võiks Sõrve tippus ringi vaadata

ugandiklubi kirjutas:Siis vast kui ilm hea on võiks Sõrve tippus ringi vaadata

Olen mingeid sahinaid kuulnud et seal ei luba piirivalve sukelduda. Kolu pidi muidu põhjas olema küll ja veel, iseasi kas ka huvitavat.

Kui kalda lähedal , siis ei tohiks küll probleeme olla , aga vast saarlased oskavad paremini rääkida . Aga selliseks kiiremaks sukeldumiseks on see koht päris hea ,midagi põnevat vast ikka näeb

Liigub legend Kahtla lennukist. Pidi suht kalda lähedal meres olema. Teab keegi midagi täpsemalt?

Nonii, Saaremaal käidud. Ilm paraku nöökis, nii et vette sai suht vähe. Torm lõi vee sogaseks pealekauba. Kahtla rand ilge madal ja tänavasõidu autoga ligi ei pääse. Muidu ilus koht ratastega suvitajale, julgen soovitada. Sai lõpused märjaks ka Karujärves. Puhastasime buddy´ga kämpingu supelranna ära. Huvitavaim leid oli vesijalgratta pedaal, mille tagastasime paadilaenutusele. Pudeleid ja muud saasta vedeles järves igal pool. Ah jaa, paadilaenutuse mees olla sõbrale rääkinud mingist deaktiveeritud torpeedost järves. Pidi saare lähedal olema. Meie nii kaugele ei viitsinud ujuda. Tea kas mees oli liiga palju Saaremaa viina joonud või oli tegemist nähtusega "igas järves oma tank või lennuk"?
Suures väinas sukelduda ei saanud, kuna vesi oli sel ajal lausa kohvi värvi. Suuriku panga juures olid mõned vrakid isegi kaldalt näha, aga ilm ei lubanud vette minna. Panga pangal käisime Küdema lahe suudmes, aga midagi huvitavat ei näinud.
Külastasime veel põnevaid militaarkohti, aga see oli kuival maal ja läheb teemast välja. Stebeli patarei juures tekkis korraks hull mõte alla piiluma minna, aga sõber ütles selle peale et mulle olevat arsti vaja! Eks ta ole, kindlasti on kõik risu täis ja jääd lootusetult kinni. Siputad kuni õhk otsa saab ja siis on P.Õ.

Basilio kirjutas: Stebeli patarei juures tekkis korraks hull mõte alla piiluma minna, aga sõber ütles selle peale et mulle olevat arsti vaja! Eks ta ole, kindlasti on kõik risu täis ja jääd lootusetult kinni. Siputad kuni õhk otsa saab ja siis on P.Õ.

Ega sa millestki ilma ei jäänud ja targasti tegid, et ei läinud - nähtavus 0 ja seest midagi erilist vaadata ei ole - koridorid ja pisikesed kuudid (kõrvalruumid) - väga suur tõenäosus orientiiri kaotamiseks.
Sõber käis augusti alguses info pärineb temalt. Mina oma nina sinna ei topi - puuduvad teadmised ja kogemus.

Olles tegelenud sukeldumisega palju aastaid ja selle teemaga tegeledes ka paar ringi ümber maakera tiirutanud, võin kinnitada, et üks huvitavamaid militaarelamusi on olnud Papua Uus Guinea idarannikul Madangi sadamalinnast läände, Manami vulkaanisaarest kümmekond miili põhja...
Sealsetes sügavustes leiab US mereväe sõjaväealuseid, transpordilaevu kui japside auklike zero:sid...
Mis teeb olukorra eriti avatlevaks on see et mitmetele objektidele pole akvalangiga mitte keegi veel sukeldunud...
Kui kohalikule austraallasest resordi-pidajale eesti lipu kinkisin, siis küsisin loomulikult, et kas eestlaseid ka varem kohanud... mees naeris ja vastas, et tema resordis ja nendes sukeldumispaikades oleme esimesed eurooplased!!!!
Tõesti, nii Papua kui Madangi rannik on nii neetult kõrval tava-turismist kui veel üldse olla saab...
Eks sinna jõudmine juba paras ettevõtmine.
Algul Londonisse, sealt üle Singapuri Sydneysse....edasi rongiga Brisbane:sse.
Sealt lennukiga Papua Uus Guinea pealinna Port Morresby:sse.
Edasi kohaliku lennuga Madangi ja mööda vihmametsa teid-radu Manami rannikuni.
Sukeldumistingimustest rääkima ei hakkagi.
Nähtavus ca 200-300 meetrit, pinnatemperatuur 30 kraadi ja 50 meetri sügavusel 24!!!
Aga vaadata-avastada on palju... oli sealsetes vetes operatsioon Cartwheel (1943-1944) mille käigus toimusid MacArthuri juhtimisel tõsised lahingud.
Enamus laevu oli põhjas kiilul, seetõttu ülihästi ligipääsetavad ja vaadeldavad.
Ühe suurema sõjalaeva mastikonstruktsioon oli pinnast vaid 6-7 meetrit...laev ise aga istus seitsmekümne peal.
Suur elamus oli näha kuidas põhjas seisval sõjaväe transpordilaeval seisid tekilaadungina pikas rivis presentkattega veoautod, koormad peal...

Sealsetes vetes säilub kraam suurepäraselt.... Mitte nagu meil kus näiteks "Stalinist" pole suurt midagi järgi....hunnik kereplaate koos punaarmeelaste vintpüssijäänuste ja mustunud reiekontidega... vist Läänemere madal soolsus, lauge põhjareleef koos sügistormide ja talvejääga süüdi...

Aga Papuas oli nagu muinasjutt.... Sisenesime torpeedotabamustega South Pacific:is igavese põhja-ankrupaiga leidnud hospidalilaeva....
Presendist välivoodid....kusjuures nii padjajäänused kui tekiräbalad olid veel tuvastatavad....ja muidugi ka haavatute maised (meresed) jäänused...
Kuna laev oli praktiliselt purustusteta....ma mõtlen tekiehitusi...kõik neli torpeedotabamust oli allpool veepiiri - siis õnnestus küllaltki ohutult ka laeva sisemusse tungida...
Huvitavaim leid muidugi keskmine autokoorem morfiiniampulle....terved, korras ja kasutamiskõlblikud.
Sinna nad meist jäid - sest Papuas pole just kõige paremate tingimustega vanglad.
Sai uudistatud ka japside hävitajaid zero.sid. Neid leidsime põgusal otsimisel tükki kuus...
Ühel sai isegi piloodiistet proovitud...
Merepõhjas oli laus mürske, erinevad kaliibrid, nii kastides kui hunnikus, terveid kummuli kahureid, nähtavasti pärit tekilaadungeist, lennuki kuulipilduja- ja kahurilinte, käsirelvi, tääke jm.
Leidsime ka mitmed japside lõhkemata lennukitorpeedod.

Muidugi järgisime ranget reeglit, et põhja-sukeldumine on nn. "hõljumine"- põhja keegi ei puuduta.
Mis veel huvitav on see, et kui meil Läänemeres kinnituvad küllaltki kiirelt põhjaesemetele nii karbid-molluskid kui muu fauna-floora, oli sealne kraam enamasti puhas ja suurepäraselt vaadeldav...isegi roostet oli minimaalselt või puudus see hoopiski... ju suure soolsuse süü.

Kõigest olnust-nähtust-kogetust võikski pajatama jääda...

Eraldi jutt tuleks veel teisest reisist samasse kanti, aga siis oli põhjuseks endine Keiser Wilhelmsland ning Friedrich Wilhelmshafen (praegu Madang) ning Alexishafeni sadamad.
Ja müstiline III Reichi tegavus (ka allveelaevade) neis vetes II MS ajal jaapani okupatsiooni vältel... (ka veealused rajatised ja nende võimalik seos evakueerumisega 1945 - nn "Hitleri konvoi").
Aga see juba pikema ja eraldi jutu teema.
Veidi pildimaterjali:
Papua Uus Guinea rannik


Kohaliku suguharu rahvakunstiansambel

Manami vulkaanisaar (tegev, muide...aasta pärast pani kõva juraka....)

Meie paadimeeskond

Meie kandjad

Külalapsed

Külavanema lapse-lapse-lapse.....laps

Oi, teeb kadedaks heas mõistes - alati on mingi asi vahele tulnud mis on ehk sama nõme vabandus miks sõitmata jätta. Aga müts maha ja, et su sukelumised oleksid võrdelised pinnaletulekutega ja et sul õhku alati pinnale tulles balloonis oleks..... Igastahes südamest edu ....
Aga enda suhtes kahetsen, et nii hilja sukeldumisega tegelema hakkasin - üritan tagasi teha mis võimalik - muidugi mõistuse piires
Olen enda plaanidesse sama reisi juba 1,5 a tagasi sisse kirjutanud.....