www.militaar.net

Vanaisa rääkis mulle sellise loo. Neil oli tellisevabrik ja kui rinne oli neist Ahja jõe ürgoru kohal üle läinud hakkasid
venkud neile aida taha oma hukkunuid vedama. Neid kogunes sinna ikka paras suur kuhi. Kõik olid ainult aluspesus. Vedelesid siis paar päeva seal (kuna oli kuum läksid haisema) ja siis maeti sinna samma oruveerele maha. Ilus okstest aiake tehti ka ümber. Hiljem maeti Kanepi ühishauda koos teiste ümbruskonnast leitud laipadega ühtekokku. Niisiis miks matsid venelased surnuid pea alsati. Kas langenute mundrid läksid n. ö uuele ringile

Ise küsisid ja ka vastasid!

Egas siis midagi raisku ei saa lasta ju! Korduskasutusse ikka

Noh tegelikult, mis siin imestada, häda ajab härja kaevu. Ma olen täiesti kindel, et sakslased ka 41a talvel võtsid langenutelt kindlasti ka vene langenutelt soojad riided ära.
Soomlased näiteks talvesõja ajal olid väga maiad vene relvade peale, riideid põhimõteliselt ei tahetud, välja arvatud vene ohvitseride kasukad, mis olid lamba nahast soojad ja ilusa välimusega hästi õmmeldud, need läksid kohe kaubaks.
Venelaste kiitmiseks võib seda öelda, et peale Talvesõda läks Vene sõduri talvevarustus tunduvalt paremaks. Saadi hea õppetund Talvesõjast.

Häda ajab härja kaevu jah. Ja arvan, et ega Vasjad eriti nina ei krimpsutanudki kui kuuliaukudega jaki selga said. Vanadest aegadest pärit uskumuse järgi kaitseb vana kuuliauk uute tekkimise eest

Olen lugenud, et vabadusõjas olla isegi eestlased venelastelt riided jm sinna juurde kuuluva ( relvad, granaadid, pläskud jne) ära korjanud. Aga iseenesest on see mõistetav. Eestlastel ju ei olnud vabadussõja algul erilist varustust. Ja tihti pidid ju sõdurid külmetama ja kannatama näljahäda käes. Muidugi selle näljaga on üldse tore lugu. Kui näljased eesti sõdurid mõnest talust mööda marssisid siis lubati neile ei tea mitu kilo kapsast ja liha anda ja lisaks veel pool varandust kui selle nn punase tagasitulekut ära hoiavad. Aga vaat kui hoidsidki, siis ned va värdjad ( nimetame otse) istusid tagasi rahus oma soojasse tuppa ja ei jaganud nad ühtki Eesti vabastajatele varandust ja süüa. Muidugi oli ka erandeid. Aga jah meelde on jäänud üks jutt veel.
Nimelt. Olevad kusagil L-Eestis elanud üks reetur eestlannast mutike. Iga kord kui venelased mööda läksid, siis ta pakkus neile alati sooja toitu. "Seltsimehed tulge sööge isu täis " hüüdis koguaeg. Ühel korral aga ajas Eesti soomusrongi dessant taga venelasi. Ja siis venelased jooksid mutikesest mööda. Jälle pakkus tädike venelastele süüa. Venelastel oli aga väga väga kiire oma naha päästmisega ja ei teinud ühtki välja. Siis aga ruttasid varsti mööda eesti "rüütlid" ja mõnel neist oli seljas vene kasukas. Tädike pidas neid kah venelasteks ja sõnas "Seltsimehed tulge võtka süüa". Selle peale jäid Eesti mehed seisma ja olid üsna ärritunud. Olen ka üsna kindel, et see armas tädike sai oma teenitud palga. Aga nii palju tean kah veel öelda, et Eestlased tema toidu vastu võtsid. Nälg, mis teha! (pisut läks teemast mööda aga elab üle)

Olen lugenud, et vabadusõjas olla isegi eestlased venelastelt riided jm sinna juurde kuuluva ( relvad, granaadid, pläskud jne) ära korjanud. Aga iseenesest on see mõistetav. Eestlastel ju ei olnud vabadussõja algul erilist varustust. Ja tihti pidid ju sõdurid külmetama ja kannatama näljahäda käes. Muidugi selle näljaga on üldse tore lugu. Kui näljased eesti sõdurid mõnest talust mööda marssisid siis lubati neile ei tea mitu kilo kapsast ja liha anda ja lisaks veel pool varandust kui selle nn punase tagasitulekut ära hoiavad. Aga vaat kui hoidsidki, siis ned va värdjad ( nimetame otse) istusid tagasi rahus oma soojasse tuppa ja ei jaganud nad ühtki Eesti vabastajatele varandust ja süüa. Muidugi oli ka erandeid. Aga jah meelde on jäänud üks jutt veel.
Nimelt. Olevad kusagil L-Eestis elanud üks reetur eestlannast mutike. Iga kord kui venelased mööda läksid, siis ta pakkus neile alati sooja toitu. "Seltsimehed tulge sööge isu täis " hüüdis koguaeg. Ühel korral aga ajas Eesti soomusrongi dessant taga venelasi. Ja siis venelased jooksid mutikesest mööda. Jälle pakkus tädike venelastele süüa. Venelastel oli aga väga väga kiire oma naha päästmisega ja ei teinud ühtki välja. Siis aga ruttasid varsti mööda eesti "rüütlid" ja mõnel neist oli seljas vene kasukas. Tädike pidas neid kah venelasteks ja sõnas "Seltsimehed tulge võtka süüa". Selle peale jäid Eesti mehed seisma ja olid üsna ärritunud. Olen ka üsna kindel, et see armas tädike sai oma teenitud palga. Aga nii palju tean kah veel öelda, et Eestlased tema toidu vastu võtsid. Nälg, mis teha! (pisut läks teemast mööda aga elab üle)

No muidugi. Paljud eestlased ootasid ju venelasi sest nad lootsid nendelt siis maad saada.

Kõiksepäält hääd Jaani kõik see militaarmees!

Vabadussõja aegu tuli ka abikorras varustust ja muud manti Inglise sõpradelt. Jutu järgi olid olnud sinelid ja mundrikuued kuuliaukudes ja suisa verekorpas! See oli tekitanud eesti meestes väga vastakaid tundeid -kes ikka surmasaanu (või haavatasaanu) hilpusid enesele ümber tahtis? Ebausk mängis ka teatavat rolli.

Aga ajad ja kombed muutuvad! teise sõja aeg läks nii mõnigi mees trossi meestelt saagi või kirvest küsima , käis aga ää ja tagasi tulles tegi väikese lõkke üles ,et külmunud jalgu viltide seest välja sulatada.

Talvesõjas oli valge kasukas peaasjalikult ainult komissaride (loe: politrukkide) teema. Kui selgus, et soomlased ja osalt kindlasti ka venelased vaatavad läbi sihiku esmajoones valget kasukat ( see oli neetult hästi silma torganud alati muu maastiku taustal ), siis anti kasukamood massidesse.

Talvesõjas esialgu jägadi samasuguseid valgest linast maskeerimisriideid nagu sommidel.
Kasukad olid ikka hilisem trend 41a sõjas

Just. Ent põhjus olla peitunud eelpoolmainitud kogemustes.

Üldlevinud trend jah, aga olid juba Talvesõjaski minu andmetel Vasjade komandöridel heledad kasukad seljas

Vasjade komandöridel olid jah lambanahast kasukad.
Selle asjaga oli seal selline asi, et idee järgi pidi Soome langema päevade, healjuhul nädalaga. Ühesõnaga usuti, et tuleb marss Helsingisse, mitte 3 kuud lahinguid külmkappis
Vene lihtsõdur oli riides nagu Saksa sõdur Moskva all, aasta hiljem. Kuhvt ja ´õhuke, kusjuures tume sinel seljas(mõelge ise, tume riietus talvel lumeväljadel, milline märklaud).
Ega sommide olukord riietuselt ka hea ei olnud, paljudel ei olnud ei püssi, ega vormi, ega kiivrit. Viimased olevat saanud sõjaväelt vaid rihma.
Kuid probleem lahendati, nii, et vorm anti ainult neile, kel seda vaja oli. Osa Somme tuli sõtta isiklikeudes riietes, nagu eestlastelgi oli ka igal sommil põhjamaa kliimat arvestades korralik talveriietus kodus olemas. Püss oli ka tihti isklik, isegi tavalise jahipüssiga olevat osad mehed tulnud. Kuid sellest polnud hullu midagi, lasid ühe tiblasõduri kasti ja said endale juba mootsa ja tihti ka tutika püssi, sommid kasutasid seda varjanti väga tihti, sest enda relvad olid vanad.
Nii, et Soome armee riietus oli kirev, ja eks teadsid seda ka venkud, ning hõõrusid õnnest käsi.
Kui aga madinaks läks, selgus ,et Soome sõdur oma isikliku vammuse, suuskade ja püssiga, on palju karmim vastane, kui punaarmee mongolist sõdur, kes ei ole kunagi lund ega külma näinud, kes ei tea suuskadest midagi ja kellel ei ole ka kusagilt soojemat vormi võtta. Pealegi, see sommide linast maskeerimisülikond, mida esialgu ksautati, et mehed oleksid ühtemoodi riides, kuna vormid olid nii kirevad ja erinevad, kui ültse vorm oli, tuli välja oli ka väga praktiline.
Esialgu pisiasjad, mis tundusid punaarmee luurele pigemini kasulkud olevat said hiljem saatuslikuks.

hugo 1:

kas valge maskeerimisvorm tuli tõesti välja sellisel huvitaval moel ?

Sellist versiooni olen ma kuulnud jah, loen just talvesõjast. Need vormid õmblesid kokku kodudes Soome naised, tavalistest voodilinadest, nii, et see ei olnud isegi maskeerimisvorm, pean silmas just sõna VORMI. Sest need olid erinevad.
Üks põhjus oli just see, et pooled sommid olid oma jopede ja kasukatega ja pilt oli seal väga väga kirju. Kaltsakate armee.
Muuseas olen näinud ise pilti Soome sõdurist talvesõja algul istub kaevikus, seljas on aga ohhh imede ime sõjaväeorkestri paraadvorm, selline punane ja suurte kuldsete ripuvate pagunitega. Osa vorme oli veel pärit Poolast, osteti Ungarist need olid siis need vormid, mis Poola armeest alles olid jäänud.
Soome seis oli tegelikult talvesõja algul väga sitt ja täiesti võrreldav Eesti omaga. Ei taha sellest rohkem siin teema all juttu teha, vaid tulevikus, kui olen teemat veel vähe uurinud sellest eraldi teema teha