www.militaar.net

Autoblinda oli Itaali soomusauot teises maalimasõijas. Sellele oli monteeritud 20mm Breda 35 kahur(sama torniga mida kasutati Fiat L6/40'l), ja kaks 8mm kuulipildujat, üks asus ees ja teine taga.Autobinda 41 põhines Autoblinda 40le(põhirelvaks oli kuulipiduja) millest enamus muudeti 41ks lihtsa tornide vahetamisega.Autoblindal oli nelikvedu, ning tänu sellel oli tehtud neis varjatsioone mis olid mõeldud raudteel liikuma.Autoblindasid toodeti kokku 550, Üheks modifikatsiooniks oli ka Autoblinda AB 43, 47mm kahuriga, aga AB 43 ei jõudnud kunagi mass tootmise.

Käsil italeri 1/35 mudel, kokku läheb ilusti,
Pildid(sorry kvaliteedi pärast, endal kaamerat pole ja sõbra kaamera pole just kõige parem)

Äkki see fotikas polegi kõige hullem, pilditegemise ajaks peaks lihtsalt kuhugi valgemasse kohta minema. Valgust, härrased, rohkem valgust! Ja lambivalgus pole tegelikult mingi õige valgus.

Tere,
Kuidas edeneb ?
Vaatasin ka paar nädalat tagasi Mekas seda blindat, jätsin ta siiski riiulisse.
Millist camo varianti plaanid masinale teha ?

Tere - tere
Areneb ikka,aga aeglaselt, ilusad ilmad ja kõik muu neelab aja ära
Aga camo tuleb :
Begleitzug Stab PanzerJäger Abt 1057
8 GebirgsJäger Division
Italy. late March 1945 ehk siis manuaalil oleva värviskeemi järgi

Töö käib, hea vaadata, aga ratastega peaks eriti tähelepanelik olema, need justnagu "päris" kummid on tihtipeale sellisest materjalist, mis võivad plastikuga pidevas kontaktis olles viimase sulamist põhjustada. Vähemalt varasematest aegadest on küllaga hoiatavaid näiteid, kus needsamad "kummid" sulatavad velgede kontaktpinna üsna ebameeldivalt vormituks ja kleepjaks. Lahenduseks oleks enne kummide pealepanekut aluspind päris mitu korda üle värvida ja lakkida ning lasta vähemalt nädalapäevad kuivada. Või veel kindlam - müügil on selline õhuke alumiiniumteip, millest lõigatud paraja pikkuse ja laiusega riba saab tõmmata ümber velje, pinnale, mille peale tuleb kumm. Siis ei tohiks niisugust "efekti" tekkida.

Urmas.

Kas see "anti-plastik-rubber" ehk siis plastikut ärritav kumm on ainult selle konkreetse mudeli probleem või on tegemist mingi üldisema nähtusega?

See et "päris kummi" plasti kipub sulatama on üldine nähtus. Tõsi olenevalt tootjast ja värvikihi paksusest võtab protsess erinevalt aega. Ma ei saa enam kahjuks pildistada omaaegseid 1/76 machboxi tanke, seal näris kummiroomik umbes 10 aastaga veorattad kenasti ära. Sõltub ka sellest et kui tihkelt ta seal ümber on, autoratastele ei teinud suurt midagi, nii 5 aastaga...

Teemasse tulles on autoblinda üks lahedamaid soomusmassinaid 2 ilmasõjast. Selline sportauto kujuga peletis Kui päris aus olla siis mul ka üks selline (tulemas) , tiba küll teises mõõtkavas. Igastahes hoian pöialt et see sul kenasti välja kukuks.

Tervitused, pole siia teemase midagi kaua postitanud aga autoblinda on väga kõva arengu läbi teinud, ja tekkis sellin probleem : sai ta ära värvitud, aga pole rahul sellega ja oleks vaja värv maha saada, mis oleks siis kõige efektiivsem võimalus värvist lahti saada ilma plastikut kahjustamatta?

Otsi, vanemate postituste seas räägiti sellest väga pikalt ja põhjalikult. Fosiilil oli torusiili meetod ja on ka muid soovitusi.

Sai siis kunagi vanavärv torusiiliga maha nügitud ja uus peal, pole kaugeltki valmis aga hetkeseis selline:

Värvid aerograafiga? Värv on ilusti peale kantud igatahes, pintsli moodi asi ei ole.

Aga miks kõik poldid/mutrid on teist värvi kui kere? Kui peabki nii olema, siis minu vabandused.

Ei pintsliga ikka, poldipead no need veel poolilikult tehtud, üritan jätta sellist vana , väsinud roostes masina muljet,lõpptulemuseni pikktee ja vot ei tea kas ta mull lõpputelõppuks üldse välja tuleb.

Lahe , pintsliga värvitu kohta kohe väga lahe. Mis tooniga sa teist võõpasid? Kuna endal kah sama asi varsti ees siis oleks hää snitti võtta

Täpset tooni ei oska üeld hetkel, sai ise midagi kokku segatud, aga katsun lähipävadel värvi uuesti segada ,et kanistrid , toru(piltidelt näha et teist värvi) jms ära värvida eks siis panen retsepti üles

Päris hea paistab juba praegu, teinekord püüa poldipeade juures toonimislahusega ettevaatlikum olla - muidu jäävad kole suured tumedad rõngad ümber poltide. Enne kui tumeda lahusega pintsliga poltide kallale asud, käi puhta pintsli ja puhta lahusega kogu pind kergelt üle - nii veidi niiskeks - ja siis juba poldipäid tumedaga kergelt puudutama - kuna kogu pind on niiske, siis koguneb tume lahus vahetult poldi ümber, kitsa triibuna ja ei jää selliseid suuri sõõre. Suured sõõrid tekivad siis, kui pind on kuiv - kapillaarsus imeb tumeda ringikujuliselt laiali. Kogu mudelit korraga niiskeks teha pole mõtet - ikka erinevate soomusplaatide kaupa, teed ühe ära, siis võtad järgmise ette.

Urmas.