Sõda Gruusias (08.08.08)

Korea, Vietnam, Lähis-Ida, Afganistan. Kõik konfliktid. Kui seal on olnud eestlasi, siis seda enam.
Vasta
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas Fucs »

Moskva hoiatas USAd tankitõrjerakettide müügi eest Gruusiale
Interfax/BNS/PM 28. nov 2017 18:45
https://m.postimees.ee/section/2277/4326539
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Aga vaadake ründejõu suurust Gruusia vastu, 2008. Gruusia armee oli tollal meist suurem (ja paremini valmis).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Herem »

Aga vaadake ründejõu suurust Gruusia vastu, 2008. Gruusia armee oli tollal meist suurem (ja paremini valmis).
Trumm - ära aja jama!
Mobilisatsioonisüsteem - puudus.
Laskemoonavarud - puudusid.
Üksuste väljaõpe konventsionaalseks sõjaks - vilets.
Teadmine VF tegevusest - desinformeeritud (mitte puudulik aga petetud)
Relvaliikide koostöö - puudus
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Trumm - ära aja jama!
Mobilisatsioonisüsteem - puudus.
Laskemoonavarud - puudusid.
Üksuste väljaõpe konventsionaalseks sõjaks - vilets.
Teadmine VF tegevusest - desinformeeritud (mitte puudulik aga petetud)
Relvaliikide koostöö - puudus
Ma olen kuulanud nii Riho Ühtegi kui Ants Laaneotsa loengut ja mõlemad olid seisukohal, et Gruusial oli sõja alguses kohe laual kaks mehhaniseeritud jalaväebrigaadi ja üks siseministeeriumi brigaad.
http://tamme.kapp.pri.ee/kol-ltn-riho-u ... -konflikt/

Mõlemad mehhaniseeritud jalaväebrigaadid osalesid juba Tsinvali operatsioonis, millest sõda alguse sai. Seega rääkida mobilisatsiooni kiirusest on kummaline.
Probleemiks polnud mitte vastase ülekaal (lahingus vastased olid tegelikud võrreldava suurusega, mis kasu on diviise lugeda, mis PO-s olid, kui üksainus mägitee kasutada on), vaid venelaste selgelt kõrgem tase nii taktikas kui operatiivkunstis (mille väljenduseks oli 10.08 tiivale (Abhaasia) loodud surve, mis ähvardas Gruusia Tsinvali grupeeringut kotti jäämisega).

Ühesõnaga, venelased võitsid näiliselt hambuni relvastatud Gruusiat suhteliselt väikeste jõududega, mis räägib selgelt vastu siinsele sadade tuhandete teooriale.
Gruusia hävis tegelikult sama asja pärast, millest siin hoiatatakse - vastane sidus põhijõud ja andis löögi tühjusest (Abhaasias polnudki venelastel kellegagi võidelda).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
asiootus
Liige
Postitusi: 332
Liitunud: 30 Juun, 2017 12:04

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas asiootus »

Laaneots on Gruusia poole tehtud peamised vead kenasti kirja pannud.

VENE-GRUUSIA 2008. AASTA SÕDA – PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED: ANTS LAANEOTS


http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... ruusia.pdf

Kokkuvõtte leiab leheküljelt 75!

Gruusia relvajõudude suuremad probleemid olid kokkuvõtlikult järgmised:
  • Riigi poliitilise juhtkonna pidev sekkumine operatiivjuhtimisse, mis tekitas käsuliinis suure segaduse.
  • Sõjaväe madal võitlusmoraal, nõrk distsipliin ning alaväärsustunne Vene vägede ees.
  • Puudulik luuretegevus ja vastase tegevuse analüüsivõime: ei osatud aegsasti ja õigesti prognoosida Vene vägede sekkumist ning riigi juhtkonda selles veenda.
  • Sõjaväe noor, ebapiisava, peamiselt teoreetilise ettevalmistusega juhtkond oli üksuste juhtimisel lahinguväljal nii operatsiooni- kui ka taktikatasandil kogenematu.
  • Gruusia üksused olid hästi relvastatud ja individuaalselt varustatud, kuid konventsionaalseks lahingutegevuseks pataljoni-brigaadi koosseisus ette valmistamata. Üksuste sõjaeelne väljaõpe oli suunatud rahuoperatsioonidele ja mingil määral ka pealetungilahingu taktika harjutamisele, kuid kaitsetegevust ja taandumislahingut ei harjutatud peaaegu üldse.
  • Maaväe relvaliikide (tanki-, jalaväe-, suurtükiväe- ja õhutõrjeüksuste) koostegevusvõime lahinguväljal oli puudulik.
  • Suurtükiväe tulejuhtimisvõime ja sellest tulenev efektiivsus olid piiratud:
    jalaväeüksustel puudusid tulejuhid. Need olid vaid suurtükiväel, kuid tulejuhid ei liikunud koos jalaväega. Viimane aga ei taganud lahingutegevuse dünaamilises keskkonnas võitlevate üksuste õigeaegset ja tõhusat tuletoetust.
  • Nõrk tankitõrje: jalaväeüksustel puudusid tankitõrje-raketikompleksid ja suurtükid. Olid vaid tankitõrje-granaadiheitjad ja tankid. Lahingutes Tshinvalis ning mägede piiratud vaatlus- ja manööverdamistingimustes osutusid viimased selle ülesande täitmisel väheefektiivseteks.
  • Relvajõudude reserv oli ette valmistamata ja mobilisatsioonisüsteem välja arendamata.
  • Sõjaväe logistikasüsteem ei töötanud. Puudusid ka pikemaajaliseks sõjategevuseks vajalikud varud: toit, laskemoon, kütus jne.
  • Tähelepanu äratas see, et brigaadides ei olnud õhutõrjeallüksuseid, mis tähendab, et õhukaitse põhimõtteliselt puudus, ja see andis hiljem end lahinguväljal valusalt tunda. Väekoondise ainsateks õhutõrjevahenditeks olid suurtükiväepataljoni neli 23 mm liikurõhutõrjekahurit ZSU-23-4, mis suutsid paremal juhul vaid peletada vaenlase ründelennukid ja -kopterid suurtükkidest eemale, ning enne sõda jalaväeüksustele välja antud, piiratud arv õlaltlastavaid õhutõrje-raketisüsteeme Strela-2M, Igla, Igla-1 ja Grom-2, mille meeskondadel puudus aga vajalik ettevalmistus.
  • Jalaväepataljonides omakorda puudusid all üksuste tõhusaks tuletoetuseks vajalikud koosseisulised kaudtulevahendid, kuna selleks kõige sobivamaid 120 mm miinipildujaid oli brigaadides vähe ja need olid mingil põhjusel koondatud suurtükiväepataljonidesse.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Grusiinide lüüasaamise peamine põhjus ei ole eespool nimetatud (kaalukad) detailid, vaid selle taipamiseks tuleb panna kõrvuti sündmuste loetelu päevade lõikes koos Gruusia kaardiga.
Mina näen siin lüüasaamise peamise põhjusena ikkagi seda, et neil polnud Abhaasia suunale (Kodori oru piirkonda) enam välja panna suurt midagi, sest põhiväed (3 jalaväebrigaadi, alguses kaks, kolmas viidi Abhaasia suunalt ära Tsinvali suunale minuarust 09.02) olid seotud vene rünnaku tõrjumisega Tsinvali-Gori suunal, kuid 10.08 maabusid venelased Abhaasias ja tekitasid sinna 2 päevaga pea 9000 mehelise jõu, mis hakkas liikuma rannikult Gori suunas. Seal olid grusiinidel väljas väiksed jõud, kelle venelased kiiresti alistasid). Ühesõnaga tekkis oht, et venelased jõuavad Gori linna mööda ida-läänesuunalist Poti-Tbilisi maanteed ja Tsinvali-Gori vahel venelaste rünnakuid tõrjuv Gruusia kontingent lõigatakse lihtsalt ära, kuna venelased jõuavad nende seljataha.

Ja selle põhjus on ikka seesama, mis on meil teemakohane, ala kohta liiga väikse relvajõuga tekib oht, et vastane leiab mingi tühiku ja hakkab suruma sealt, keerates sellega pekki muidu täiesti edukate kaitsjate plaani. Kui Gruusial olnuks Kodori orus või Kutaissis 2 silmini kaevunud brigaadi vastas olnud, oleksid nad Tsinvali all saanud rahulikult "rinnet pidada", mobiliseerida jne.
Kiire tiivale minekuga tekitasid venelased grusiinidele koti ohu ja valikuid jäi 2 - kas jääda kotti või taganeda läbi Gori Tbilisi suunas.

Antud manööver võimadas venelastel efektiivselt vabaneda Gruusia vägedest Tsinvali ruumis, selle ala hõivata (istuvad seal tänini) ja sellega muutus pool Gruusia territooriumist sisuliselt kaitstamatuks. Tsinvali "eendilt" antud löögiga saab Gruusia territooriumi lõigata pooleks ja lääne pool olevad väed jääks lihtsalt kotti. Lisaks ei sõltu venelased enam nii palju kriitisest pudelikaelast (see üks ja ainus tunnel, nimi ei meenu), vaid löögijõu saab aegsasti paigutada vallutatud Lõuna-Osseetia ruumi ja sealt mingi tunneli-riskita alustada pealetungi Tbilisi suunas.

Arvestades piirkonna mägist iseloomu ja väheseid teekoridore, soovitaks mina grusiinidel rajada sõlmkohtadesse taolisi püsikindlustusi nagu Sveitsis on. Kui manööverdamises venelastega sammu pidada ei saa, siis mägikindluste kaitsmine on natuke lihtsam.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas nimetu »

vaid venelaste selgelt kõrgem tase nii taktikas
No kohe mitte ei lähe see väide läbi.
Russian strategic and operational advantages were such that victory in the war against Georgia did not depend to any great degree on Russian tactical skill. Indeed, at the tactical level, in direct fire engagements between Russian and Georgian units of relatively equal size, Georgian forces seem to have inflicted more damage than they suffered.
Russian forces, in contrast, generally used Soviet tactics, moving in column formation, fighting from the lead elements and continuing to press forward after making contact. They generally made no attempt to stop, establish support by fire positions, and maneuver to the flanks of the Georgian units they encountered. These tactics, employed as they were against a Western-trained force, nearly had disastrous consequences for the Russian effort when the command group of the 58th Army, including the commander, General Anatoly Khruliev, was almost completely destroyed by Georgian forces.
http://ssi.armywarcollege.edu/pdffiles/pub1069.pdf
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Peeter »

Akf Trummi toodud Lääne-Gruusiast loodud tiibamise oht vägede vähesuse tõttu on tugev argument, aga lisaks ikkagi valitses Gruusia sõjalises kaitses peataolek, nõrk moraal ja lagunemine. Seal Lääne-Gruusias ei püüdnudki keegi vastu hakata või isegi takistada venelaste edasi liikumist. Seda oleks võinud ka väiksema jõuga teha, sest tegelikult on seal maal kõik koridorid väga kitsad.
Kiire tiivale minekuga tekitasid venelased grusiinidele koti ohu ja valikuid jäi 2 - kas jääda kotti või taganeda läbi Gori Tbilisi suunas.
Tegelikult oli Gori ikkagi sõlmpunkt, kus enam kotti poleks kokku saadud ning kus oleks võinud ja pidanud lahingu andma. Kahjuks aga oli peataolek juba nii suur, et anti poliitiline käsk - kõik pealinna kaitsele! Kogu see karm taganemine Gori-Tbilisi õhulöökide all, mille käigus jäeti maha hulk tehnikat, oli ikka suur jama.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Gruusia (kutseliste) mehhaniseeritud brigaade tase või tasetus muutus hoobilt sekundaarseks, kui vastane avastas suhteliselt tühja koridori Abhaasiast Tbilisi suunas. Taolises olukorras oleks meie täpselt samamoodi kümpi saanud, olgu meie tase vastase mahanottimisel kasvõi Navy Sealiga võrreldav. Sõja käik oli määratud ilmselt hetkel, kui venelaste operatsiooni üldjuht sai teada, et kõik olemasolevad Gruusia brigaadid asuvad nüüd Tsinvali ja Gori vahel kaitses ning Abhaasias ootavaid neid üksnes ühest brigaadist antud ja kohalikud tegelased umbes 2+ PAT ekvivalendis. Vene ründejõud Abhaasia suunal oli aga 9000.

Ehk siis tulles teemasse tagasi - Gruusia vägi oli antud ülesande täitmiseks (ehk oma territooriumi kaitseks) liiga väike. Venelaseid leidsid selle vajaliku nõrga koha ja sealtkaudu mõjutamine keeras kogu sõja uppi.
Tegelikult oli Gori ikkagi sõlmpunkt, kus enam kotti poleks kokku saadud ning kus oleks võinud ja pidanud lahingu andma. Kahjuks aga oli peataolek juba nii suur, et anti poliitiline käsk - kõik pealinna kaitsele! Kogu see karm taganemine Gori-Tbilisi õhulöökide all, mille käigus jäeti maha hulk tehnikat, oli ikka suur jama.
Teede läbilaskevõime!!!!!
Olukorras, kus idanaaber lendas segamatult nagu tahtis!
3 brigaadi eemaldumisel mööda ühtainsat maanteed tuleb seda ju aegsasti arvesse võtta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Ma olen kuulanud nii Riho Ühtegi kui Ants Laaneotsa loengut ja mõlemad olid seisukohal, et Gruusial oli sõja alguses kohe laual kaks mehhaniseeritud jalaväebrigaadi ja üks siseministeeriumi brigaad.
http://tamme.kapp.pri.ee/kol-ltn-riho-u ... -konflikt/

Mõlemad mehhaniseeritud jalaväebrigaadid osalesid juba Tsinvali operatsioonis, millest sõda alguse sai. Seega rääkida mobilisatsiooni kiirusest on kummaline.
Ants Laaneots kirjutas:Relvajõudude reserv oli ette valmistamata ja mobilisatsioonisüsteem välja arendamata.
Teeme nüüd nii, et kui sa ise Ants Laaneotsale viitad, siis arvestad ka nende tema seisukohtadega, mis sinu teooriaga parajasti ei sobi. Ehk siis, ära loobi väiteid nagu "mobilisatsiooni kiirusest rääkimine on kummaline" samal ajal viidates Laaneotsale, kes selle ühe kaotuse põhjusena välja toob (koos mõningate sellega üsna tihedalt seotud põhjustega, mida ka Martin Herem nimetas).
Kapten Trumm kirjutas:Grusiinide lüüasaamise peamine põhjus ei ole eespool nimetatud (kaalukad) detailid, vaid selle taipamiseks tuleb panna kõrvuti sündmuste loetelu päevade lõikes koos Gruusia kaardiga.
Just nimelt - kui sa võrdled Gruusia vägede paigutust ja tegutsemist sõja alguses Gruusia kaardiga, siis saadki aru, miks nad kaotasid. Ehk siis Tšinvali ründamist polnud vaja niisugusel kujul ette võtta, prioriteediks oleks pidanud olema Roki tunneli sulgemine. See, kas või kui kauaks Gruusial oleks targema tegutsemise juures vägesid kaitselahinguteks piisanud, on hoopis teine küsimus.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Peeter »

Kriku kirjutas:
Just nimelt - kui sa võrdled Gruusia vägede paigutust ja tegutsemist sõja alguses Gruusia kaardiga, siis saadki aru, miks nad kaotasid. Ehk siis Tšinvali ründamist polnud vaja niisugusel kujul ette võtta, prioriteediks oleks pidanud olema Roki tunneli sulgemine.
Nii lollid grusiinid muidugi polnud -nad üritasid.
Olen rääkinud selle pataljoni mehega, kes sinna Roki tunneli peale saadeti - kergjalavägi Toyota-džiipidel mööda mägiteid läbi grusiinide külade, aga nad jäid enne kohalejõudmist kinni ja siis juba õhurünnakute alla. Kilde oli nii tihedalt olnud, et enamik sai haavata. Olid saanud mingit spetsiaalselt autokolonni-vastast moona.

Kisub OT, ehkki on muidugi näide, et grusiinidel oli vähe maaväe lahingüksuseid. Kokku oli nende palgaarmee ju päris suur - ca 30 000? Ma ei usu, et venelasi kokku nii palju üldse Gruusia territooriumile jõudiski.
Dona nobis pacem!
Drax
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 22 Mai, 2009 13:42
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Drax »

Martin Peeter kirjutas:
Kriku kirjutas:Nii lollid grusiinid muidugi polnud -nad üritasid.
Olen rääkinud selle pataljoni mehega, kes sinna Roki tunneli peale saadeti - kergjalavägi Toyota-džiipidel mööda mägiteid läbi grusiinide külade, aga nad jäid enne kohalejõudmist kinni ja siis juba õhurünnakute alla. Kilde oli nii tihedalt olnud, et enamik sai haavata. Olid saanud mingit spetsiaalselt autokolonni-vastast moona.
Kas see mitte ei toimunud siis, kui venelaste sekkumine juba fakt oli? Mulle ongi jäänud grusiinide toonasest tegevusest mulje, et ei osatud Lõuna-Osseetia allutamise plaanidelt üle minna kaitsele. Igatahes ei saa öelda, et Gruusia keskendus konflikti esimestest hetkedest olemasoleva territooriumi kaitsmisele välisagressiooni vastu. Eesti puhul oleks analoogne olukord, kui kõik meie olemasolevad jõud kümmekond aastat tagasi kaotatud Ida-Virumaad piiraksid, venelane nad väikeste jõududega seal ruumis seoks ja korralike jõududega kagu suunast lörinal pikalt sisse sõidaks.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kriku »

Drax kirjutas:Kas see mitte ei toimunud siis, kui venelaste sekkumine juba fakt oli?
Just, minu arust ka.

Sõja oleks pidanud sisse juhatama tunneli õhku laskmine. Ilma selleta poleks tohtinud tõmblema hakata.

Enne oli juba viide Laaneotsa artiklile, paneme siis Ühtegile ka ühe:
The South Ossetian terrain north of Tskhinvali favours the weaker side – the roads meander on hilly terrains and mobility is limited. By the 2008 war, Georgia had disposed of its mountain units and the Special Forces had not been trained for war in the mountains. During the course of the war, they did not take control of the road from the Roki Tunnel to Dzhava, nor was anything done about the Roki Tunnel. That enabled the Russian forces to start entering South Ossetian territory en masse.

I have spoken with some foreign instructors who were training the Georgian army at the time, and they told me how they had insisted and repeated to the Georgians, ‘Blow up the tunnel, blow up the tunnel!’ The Georgians, however, did nothing. I have also conversed on the topic with the Georgians and inquired why they left uncovered the most important connection that the Russians used, and I received various replies. The Georgians have admitted that the somewhat widespread notion about the Roki Tunnel being too massive to blow up is erroneous. The calculations had actually been made and there was even a plan, but once again, the higher-ups did not authorise it.
https://www.diplomaatia.ee/en/article/t ... ars-later/
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas tommy »

Just nimelt - kui sa võrdled Gruusia vägede paigutust ja tegutsemist sõja alguses Gruusia kaardiga, siis saadki aru, miks nad kaotasid. Ehk siis Tšinvali ründamist polnud vaja niisugusel kujul ette võtta, prioriteediks oleks pidanud olema Roki tunneli sulgemine. See, kas või kui kauaks Gruusial oleks targema tegutsemise juures vägesid kaitselahinguteks piisanud, on hoopis teine küsimus.
Grusiinid ei läinud sõtta Venemaaga. Nende eesmärk oli ikkagi Lõuna-Osseetia enklaavi vallutamine ja (nende arvates) neile kuuluva territooriumi tagasi saamine.
Just selleks ehitasid nad (kasutades Kunnase terminoloogiat) ekspeditsiooni-sõjaväge.
Kaitsesõjaks Venemaaga oleks nad pidanud tegema põhimõtteliselt teistsuguseid valikuid.
Pealegi polnud nende lahingubrigaadid kaugeltki lahinguvalmis. Tasub vaadata nende moodustamise kuupäevi.
Esimene(ja parim) brigaad viibis hoopis missioonil Iraagis jne.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Peeter »

Drax kirjutas:
Martin Peeter kirjutas:
Kriku kirjutas:Nii lollid grusiinid muidugi polnud -nad üritasid.
Olen rääkinud selle pataljoni mehega, kes sinna Roki tunneli peale saadeti - kergjalavägi Toyota-džiipidel mööda mägiteid läbi grusiinide külade, aga nad jäid enne kohalejõudmist kinni ja siis juba õhurünnakute alla. Kilde oli nii tihedalt olnud, et enamik sai haavata. Olid saanud mingit spetsiaalselt autokolonni-vastast moona.
Kas see mitte ei toimunud siis, kui venelaste sekkumine juba fakt oli? Mulle ongi jäänud grusiinide toonasest tegevusest mulje, et ei osatud Lõuna-Osseetia allutamise plaanidelt üle minna kaitsele. Igatahes ei saa öelda, et Gruusia keskendus konflikti esimestest hetkedest olemasoleva territooriumi kaitsmisele välisagressiooni vastu. Eesti puhul oleks analoogne olukord, kui kõik meie olemasolevad jõud kümmekond aastat tagasi kaotatud Ida-Virumaad piiraksid, venelane nad väikeste jõududega seal ruumis seoks ja korralike jõududega kagu suunast lörinal pikalt sisse sõidaks.
Selle järgi, mis mina kuulsin - ei olnud. Nad asusid sõja esimestel tundidel liikuma, et Roki tunnel kinni toppida (lootuses, et Tsinvali suund seob kõik osseedid), aga ei tulnud välja. See oli liiga läbinähtav plaan. Venelased ju üldiselt adusid, mis toimub. See tunnelisuu kinnilaskmine pole nii kiire midagi - sa pead ikka kohapeal tükk aega toimetama, aga nad ei jõudnud tunnelisuuni - Gruusia mees väitis küll, et nad olid üsna paari km kaugusel. Gruusia püüdis lennukitelt pommitada küll, samuti Java jõe silda, mis oli teine pudelikael. Seal isegi õnnestus kolonn mõneks tunniks seisata.

Akf Trumm kirjutas:
Teede läbilaskevõime!!!!!
Olukorras, kus idanaaber lendas segamatult nagu tahtis!
3 brigaadi eemaldumisel mööda ühtainsat maanteed tuleb seda ju aegsasti arvesse võtta.
Just seepärast olekski tulnud Gorisse kaitsele jääda. See oli ju ka Gruusia suurim sõjaväebaas jne.
Dona nobis pacem!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline