Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kilo Tango]

Ülevaatlikum artikkel EKV ja Oslo konventsiooni omavahelistest suhetest (vihje: suhted on külmad):

https://www.postimees.ee/7859353/eesti- ... de-hankida

Kiili märkis, et saavutamaks tavaliste pommidega sama tulemust nagu kobarmoonaga, tuleb neid heita tunduvalt rohkem ja suurema hajuvusega, mis tekitab inimestele ja taristule palju suuremat kahju.

Sealjuures, lisas Kiili, pole harilikke pomme enam võimalik eriti täpsemaks ja tõhusamaks arendada, kobarmoona aga küll. «Kobarmoonal on tehnoloogia arenedes suuri arenguvõimalusi,» väidab Kiili.

Tema andmeil on USA pühendunud kobarmoona tootmisele just seetõttu, et ameeriklased ei taha põhjustada palju inimohvreid ning kobarmoon võimaldab seda.

Liiati on läänes toodetud moodsal kobarmoonal enesehävitusmehhanismid, mis plahvatamata jäänud laengud teatud aja möödudes neutraliseerivad.

Nüüdsed arvamused, et kobarmoon on väga ohtlik, pärinevad Kiili sõnul ajast, mil see oli veel arendamata ning põhjustaski palju tarbetuid kannatusi.

Euroopa Parlamendi liige, endine Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras (Isamaa) avaldas siiski arvamust, et kobarmoona juurde hankimine ei kujune Eestile kergeks, sest «seda ei toodeta sellistes mahtudes ja sellistes riikides, kust saame seda hankida».

Peale Eesti ei ole Euroopa riikidest kobarmoona keelustamise lepet allkirjastanud Soome, Poola, Kreeka, Küpros, Türgi, Slovakkia, Läti ja Rumeenia.

Huvitav, et sellest mitteühinenute nimekirjast on välja jäetud riigid, kust võiks kobarmoona hankida. Näiteks Lõuna-Korea, kus vähemalt Poongsan tundub valmistavat kobarmoona. Iisrael peaks samuti tootma ehkki Elbit seda avalikult ei reklaami.

[Crispy]

Lõuna-Korea ja Israel ei ole Euroopa riigid.

[Kapten Trumm]

Kobarmoona puhul on küsimus meil 2 aspektis

1. idanaaber hakkab taolist jama meie vastu kindasti kasutama (lisaks termobaarilist), miks me ei peaks samamoodi vastama?
2. selleks, et kompenseerida seda tavamoona suurema kogusega, pole meil piisavalt raha (et osta ja pidada vajalikku kogust täiendavat suurtükiväge).

Soome mitteühinemise põhjus muidu on see, et liitumisel jalaväemiinide keeluga täideti vastav auk M270, sh kobarmoona rakettidega. See pidi toona nagu kompenseerima jalaväemiinide kadumisest tingitud lahingujõu langust.

Kui läänes keegi nõuab piiririikidelt kobarmoona keeluga ühinemist, siis on see väga silmakirjalik.

[Martin Herem]

Ma ei tea, et Läänes keegi midagi sellist nõuaks.
Ma pole kindel, et soomlased loobusid JV miinidest mingil kaudtule tingimusel. Kas nende JV kaugtulega hävitamise võime üldse kasvanud on?

[A4]

Mul on kah mälus nagu mingi selge seos Soome Ottawa-konventsiooniga liitumise ning MLRS-hanke ja kobarmoona vahel. Aga otsustasin täna üle kontrollida ja u pooletunnine surfamine (peamiselt soomekeelsetes avalikes allikates) andis tulemuseks hoopis alljärgneva, märksa kompleksema loo.

Esiteks, esialgne M270 hange ja Ottawaga liitumine polnud Soomes ei ajaliselt ega sisuliselt seotud. Põhimõtteline otsus uuemate (seniste Nõukogude päritolu süsteemide täiendamiseks) MLRS-süsteemide hankimiseks tehti Soomes 2004. aastal ja see polnud kuidagi seotud jalaväemiinidega, vaid põhjuseks ja põhjenduseks oli vajadus Soome maaväe kauglöögivõimet. 2006. aastal löödi hollandlastega käed kasutatud M270 masinate ja vist ka mingi osa laskemoona hankimiseks, 2007. aastal alustati esimeste reservüksuste väljaõppega. Ottawa lepinguga liitus Soome alles 2012.

Tõsi, pärast M270 hankimist (ja seoses jalaväemiinide lähedalseisva keelustamisega) räägiti-plaaniti Soomes osta ka kobarlaskemoona M270-le, kuid sellest asjast ei tulnud midagi välja, kuna 2008. aastal jõustunud Oslo konventsioon (millega Soome ise pole liitunud) kuivatas väga ruttu kokku allikad, kust sellist moona oleks Soomele saanud osta. St Soomel oma MLRS-ile kobarmoona pole ega pole ka kunagi olnud.

Tõsi, alates 2016. aastast on Soome USA-st ostnud GMLRS rakette, millest osas on nn AW-lõhkepeaga (90kg lõhkelaeng + 160 000 volframkuulikest), mis töötati USA-s välja justnimelt „plahvatava“ kobarmoona asendamiseks, kuid ei asenda seda vist täielikult, kuna sobib kasutamiseks kõige muu, kuid mitte soomustatud sihtmärkide vastu.

Kus Soome samas kobarmoona endiselt omab, on 155mm haubitsamürsud – ja need iseenesest teatud mõttes asendavadki jalaväemiine. Neid soetati väidetavalt juba alates 2000. aastate algusest üsna suures koguses (enne, kui Oslo konventsioon sellele lõpu tegi), aga veelkord – see kõik toimus u 10 aastat enne Soome liitumist Ottawaga.

Lühidalt kokkuvõttes: suurtükiväe kobarmoon oli hangitud u 10 aastat enne Ottwaga liitumist, MLRS-ile aga ei õnnestunudki seda „õiget“ kobarmoona soetada.

[Kapten Trumm]

Ma arvan, et sellesse keerukasse valemisse mahub veel ka see, et soomlased ei näinud ette poliitilist survet kobarmoona kasutamise vähendamiseks.
Jalaväemiinide peamine roll Soomele tüüpilistes maastikuoludes pole mitte kaeviku esiste mineerimine, vaid vastase formatsiooni paigale fikseerimine, näiteks kolonnis liikuva vastase motolaskurüksuse jalaväe laiali valgumise takistamine, et teda oleks paigal olevana (teekoridoris) märksa lihtsam hävitada.

Seda saab edukalt teha nii teeääri mineerides kui ka kobarmoonaga/volframkuulidega üle külvates, viimasel juhul tõsi DPICM hävitab ka teel seisva ja seda pole mingite täiendatavate relvasüsteemidega (nt kustidega) vaja hävitama minna. Ehk siis õiged on mõlemad versioonid - nii kaugmaa löögivõime kasvatamine kui ka jalaväemiinide asendamine fikseerimisel. Lihtsalt jalaväemiinide perioodil pidi selle kolonni hävitustöö tegema ära jalaväe otsetuli kui 120/122 mm. Kuna vastase formatsioon saab Soome maastikul olla pigem pikk, siis kustimeeste meel oleks rahulikum, kui ryssa ei julge läbi metsa nende varitsusi tiibama minna. Sest kui kolonni pea satub kontakti ja tagapool vastase üksusi miski ei fikseeri, siis tulevad nad ahelikus läbi metsa sulle tiivale või selja taha.

[isonts]

Kui venelased suutsid juba IIMS ajal valmis ehitada Katjušad ja hamas humanitaarabina saadud veetorud raketiehitjateks ümber tuunida, mis takistab eesti kaitsetööstus sektoris veetorusi üksteise otsa ritta laduda ja RUFFi meestel "ilutulestiku" nendega lennutada?

[Chupacabra]

Kui venelased suutsid juba IIMS ajal valmis ehitada Katjušad ja hamas humanitaarabina saadud veetorud raketiehitjateks ümber tuunida, mis takistab eesti kaitsetööstus sektoris veetorusi üksteise otsa ritta laduda ja RUFFi meestel "ilutulestiku" nendega lennutada?

riikliku tellimuse puudus.

[isonts]

Kui venelased suutsid juba IIMS ajal valmis ehitada Katjušad ja hamas humanitaarabina saadud veetorud raketiehitjateks ümber tuunida, mis takistab eesti kaitsetööstus sektoris veetorusi üksteise otsa ritta laduda ja RUFFi meestel "ilutulestiku" nendega lennutada?

riikliku tellimuse puudus.

Ega pole väga riiklike tellimusi ka vist teistele asjadele mida arendatakse.
Samas ilmselt ei arenda need firmad oma rahakoti pealt.

[Fucs]

Ega pole väga riiklike tellimusi ka vist teistele asjadele mida arendatakse.

Sellepärast polegi, et need on teised asjad.
Riigi sõjalise kaitse valdkonna tellimus ei saa tulla erasektorist.

[isonts]

Ega pole väga riiklike tellimusi ka vist teistele asjadele mida arendatakse.

Sellepärast polegi, et need on teised asjad.
Riigi sõjalise kaitse valdkonna tellimus ei saa tulla erasektorist.

Parandage kui ma millesti valesti olen aru saanud, aga kaitsetööstuses arendatav ongi tegelikult mingis osas riiklikult rahastatud? Seega justkui täidetakse riikliku tellimust?

[Chupacabra]

Kaitsetööstusettevõtetele antakse abi toodete väljaarendamiseks.
EKV ei pruugi sellelt kaitsetööstusettevõttelt mitte midagi osta (a la Milrem).
Riiklik tellimus tähendab suures koguses toodangu ostmist. A la - ettevõte toodab 155mm moona ja riik garanteerib järgmise 10 aasta jooksul iga aasta 50 000 mürsu ostmise. See tähendaks riiklikku tellimust. Kahjuks Eestis öeldakse sellele ettevõtjale, et tee oma tootmisliin valmis ja siis osale RKIK hankel. Ükski ettevõtja sellist riski ei võta.

[mongol]

Kunas AGS-tüüpi asjad võiks kuhugi arutellu jõuda? Jutt siis automaat-granaadiheitjatest..

[Martin Herem]

Mina pole täheldanud, et neist nii suurt puudust tuntaks, et teiste ja kriitilisemate vajaduste seest välja paistaks.

[mongol]

Mina pole täheldanud, et neist nii suurt puudust tuntaks, et teiste ja kriitilisemate vajaduste seest välja paistaks.

Arusaadav, küsimus ajendatud pigem kaitselahingute kontekstist. UA-s on need aparaadid mõlemal poolel kõvasti kasutusel ja omavad (omavat) efekti.