Uued relvasüsteemid EKV-le

[Xender]

Meil oleks vaja 2 klassi kaudtuld

1. 155 SPG / 122 MLRS

Pmt tulistavad ka need umbes 40km kaugusele piisava täpsusega, selles osas on veidi mõttetu hakkata raha kulutama umbes sama laskekaugusega täpisrelvade peale. Lisaks minu meelest meil veidi alahinnatakse kaotusi - pmt on süsteemide puhul ka mingit kvaniteeti vaja, kui tahta ka 2 sõjanädalal millegiga sõdida.

2. Midagi 150 - 300 km

Mida saaks kasutada pigem seisvate sihtmärkide pihta - näiteks lennuväljad, kütusehoidlad, sillad, raudtee infra jne.

Nende vahepealsete asjade probleem on järgmine - kui rääkida vaenlase tagalast 30 - 40 km siis kõigepealt tuleb sealt sihtmärgid üles leida, seda enam odavama otsa drooniga ei tee. Pmt on selleks vaja juba Reaper mõõdus drooni, mille hind relvastatult ja relvastamata oleks enam vähem sama. Seega kui ülesleidmiseks on nagunii drooni vaja, siis las see ka hävitab.

Seega panustaks pigem droonidele - switchblade 600 ja Bayraktar peale, kui vaja töödelda asju mis asuvad veidigi sügavamal tagalas ega vaja suurt lõhkeainekogust.

[Kilo Tango]

Meil oleks vaja 2 klassi kaudtuld

1. 155 SPG / 122 MLRS

Pmt tulistavad ka need umbes 40km kaugusele piisava täpsusega, selles osas on veidi mõttetu hakkata raha kulutama umbes sama laskekaugusega täpisrelvade peale. Lisaks minu meelest meil veidi alahinnatakse kaotusi - pmt on süsteemide puhul ka mingit kvaniteeti vaja, kui tahta ka 2 sõjanädalal millegiga sõdida.

2. Midagi 150 - 300 km

Mida saaks kasutada pigem seisvate sihtmärkide pihta - näiteks lennuväljad, kütusehoidlad, sillad, raudtee infra jne.

Nende vahepealsete asjade probleem on järgmine - kui rääkida vaenlase tagalast 30 - 40 km siis kõigepealt tuleb sealt sihtmärgid üles leida, seda enam odavama otsa drooniga ei tee. Pmt on selleks vaja juba Reaper mõõdus drooni, mille hind relvastatult ja relvastamata oleks enam vähem sama. Seega kui ülesleidmiseks on nagunii drooni vaja, siis las see ka hävitab.

Seega panustaks pigem droonidele - switchblade 600 ja Bayraktar peale, kui vaja töödelda asju mis asuvad veidigi sügavamal tagalas ega vaja suurt lõhkeainekogust.

1. Kuskilt on sugenenud mingi imelik arusaamine, et laskva vastase kindlaks tegemiseks kõlbab ainult droon. Selleks on ka muid meetodeid olemas alates vanast heast masinast "2 silma versioon 1.0" kuni muude kaugseirevahenditeni.
2. Need 155mm ja 122mm on head asjad aga vajavad laskmiseks masinaid. Ja neid ei ole kunagi piisavalt. Samas saab Brimstone vms. eelpoolnimetet süsteemi pmst. paigutada ka technicali peale.
3. Vastase patareivastasele tulele vastamiseks peab see vastamise vahend sul olemas olema, kuna vastata tuleb kohe. Praktiliselt on ilmselt nii, et need 155mm ja 122mm on alati kusagil mujal täites neile niigi rohkem selga laotud ülesandeid kui nad täita jõuavad nagu näiteks dessanditõrje, vastase kogunemiste jms. prioriteetsete sihtmärkide hävitamine jne.

[gorilla]

Panin kokku miskise nimekirja paterivastase võitluse võimalikest erinevatest vahenditest. Kindlasti ei ole see täielik, kuid midagi siiski.

Kood: Vali kõik

Spike NLOS   $210 000   25km   kiudoptika   Israel
Brimstone 2   $128 400   40km   Laser   UK
FOG-MPM        $30 000   20km   kiudoptika   Brasil
IAI Jumper              50km   laser           Israel
GLSDB           $120 000   150km   laser           US/Sweden
155mm mürsk         $400     40km    -            kes iganes
ATACMS           $750 000   300km   GPS           USA

Miks ma seda tegin? Mulle tundub, et kuna Ukraina näitel on vastase kaudtuli peamine kahjude põhjustaja, oleks ka meil aeg mõelda nö. "pikema käega" moona peale, millega saaks vastase tuletegevust alla suruda. Igal juhul on sellise tegevuse jaoks vajalik FO. Nüüd suurema kontsentreeritud üksuse vastu on põhjust kasutada puhtalt moona hinna tõttu 155mm. Samas kaasnev biimasega terve hulk probleeme:
1. Laskeseade on raske, ja "nähtav".
2. Laskeseade on kallis (seega on neid vähe)
3. Kogu hooldus on kallis
4. Suure moonakulu tõttu on logistiline saba pikk ja haavatav (NB! rusikareegel on küll täppismoonaga võrreldes 10 korda suurem moona kulu, kuid maksimumdistantside lähedal on see vahe tõenäoluselt suurem)

Milline on FOG-MPM tegelik võimekus, on minu jaoks segane, kuid juhul, kui avalikult saadav hind on õige, on tegu vägagi konkurentsivõimelise lahendusega nii pikamaa TT, rannikuikaitse, kui ka patareivastase tõrjetegevuse jaoks. Excalibur maksab jällegi $118k, mis nullib suuresti suurtükiväe ühe lasu hinnaeelise.

Seega selle info pealt tundub, et kuna meile tulevad ilmselt MLRS-d niikuinii, siis kõige mõistlikum kombinatsioon patareivastase tulev õimekusest oleks kombinatsioon 155mm, MLRS-i lollmoonast, 227mm MLRS-i puhul ka GLSDB 2 koos laserjuhtimispeaga ja Brimstone 3, mis on kohandatud maa pealt laskmiseks väiksemate kandjate pealt. FOG-MPM võiks ju ka olemas olla, kuid praeguse konflikti valguses ma brasiillasi väga ei usaldaks. Vähemalt Bolsonaro on kindlasti venelastega mestis.

Muidugi lisandub sinna juurde arvestatav kogu lasersihitajaid (portatiivseid või siis droonidele paigutatud) ja muud FO vahendeid, kuid see peab igal juhul olemas olema. Igatahes UKR kogemus paistab näitavat, et lasersihitamine ei ole kaugeltki veel möödaniku tehnoloogia.

See 155mm rida on sul puha valesti, peaks olema:

155mm DPICM* ja Precision Guidance Kit**


* https://youtu.be/IroOVamQZHQ?t=23

** https://youtu.be/7KH0Sk7ovYo

[Xender]

1. Vastase SPG ja muu kaudtule kindlakstegemiseks on loomulikult vaja suurtükkiväeradareid. Kuid pidasin silmas näiteks 20 km rindest eemal olevaid remondimasinaid, tulejuhtimisvarustus, juhtimispunkte, kütuseautosid, laskemoonamasinaid jne. Mis on suures pildis vähemalt sama ohtlikud kui laskev grad. Nende avastamine ilma droonideta on võimalik, kuid keeruline.

2. Loomulikult on meil 155 juurde vaja võrreldes praegusega ning 122 arv peab ka olema minimaalselt täisväärtuslik pataljon.

Minu meelest on jälle siin tekkinud liigselt arvamus, et sõda annab võita peamiselt kuidagi kaudsete löökidega. Trumm maadleb oma konvoidega, kuid ei suuda veenvalt ära seletada, kuidas peatada vaenlase löögirusikat ilma vastasega laupkokkupõrkesse minnes nii, et sõda ei algaks meie jaoks kusagil Harjumaal.

Pmt imo on minu meelest meie esmane ja kõige suurem probleem vaenlase esmase löögi seismapanek. Meie vahemaid arvestades (Tartu - alla 100 km piirist, Ida-Virumaa piirkond, mis ümbritsetud peipsi järve ja merega umbes 50 km) jne siis nende vahemaade puhul pole järelvedu veel nii oluline. Kuid meil tähendaks sealt vaenlase edasilaskmine suuremas jaos sõjalist katastrofi

Selleks, et venelase esmane löök seisma panna, ei piisa lihtsalt mõnest täpislöögist - rääkimata sellest, et tegevus piiril hajub (mina ei usu, et eesti teedevõrgu ja maastiku juures võetakse end hanerivisse). Mis tähendab, et tule all tuleb hoida suuri pindalasid.

Samuti ei maksa unustada ära ka jalaväge - meie vahemaade juures saab jalavägi manööverdada ka ilma transpordita. Mis veelgi laiendab lahinguala.

Ühesõnaga enne kui saab hakkata spetsiifiliselt vaenlast töötlema asuda, tuleb esmane löögirusikas pidama saada. Seda aga ilma massilise lollmoona kasutamiseta aga ei saa.

3. Pmt võiks olla Brimstone sarnaseid rakette küll, kuid küsimus tekib minu meelest rohkem meie piiratud ressursside kasutamisest. Ühe Brimstone eest saab umbes 3 Gradi kogupauku osta.

Eks see on üleüldiselt laiem teema, mis alustele oma kaudtulevõime üles ehitada ning mis võimekusi meile vaja oleks ning kas ka rahakott seda vastu peaks.

[Kilo Tango]

1. Vastase SPG ja muu kaudtule kindlakstegemiseks on loomulikult vaja suurtükkiväeradareid. Kuid pidasin silmas näiteks 20 km rindest eemal olevaid remondimasinaid, tulejuhtimisvarustus, juhtimispunkte, kütuseautosid, laskemoonamasinaid jne. Mis on suures pildis vähemalt sama ohtlikud kui laskev grad. Nende avastamine ilma droonideta on võimalik, kuid keeruline.

...

See on jällegi mingi müüt. Patareivastaseid radareid on vaja selleks, et saaks kriitilised üksused sissetuleva moona alt välja viia või vähemalt varjuda. Patareide tuvastamine on kaasnev kasu. Vastase tule ja liikumise tuvastamiseks on head vahendid:
1. FO (Forward Observer) - ei tea, kuidas selle nimi EKV-s on, snaiprid jms. tegelased, kellel on vastasega visuaalne kontakt.
2. Statsionaarsed kaamerad
3. Statsionaarne audioluure võrgustik (IMHO tugevalt alahinnatud võimekus hinna/kasu suhte koha pealt)
4. Droonid
5. Raadioluure (kombineeritud eelolevaga)
6. Liitlaste sateliitluure

kindlasti veel midagi, mis mulle amatöörina kohe pähe ei tule.

[Kilo Tango]

...

3. Pmt võiks olla Brimstone sarnaseid rakette küll, kuid küsimus tekib minu meelest rohkem meie piiratud ressursside kasutamisest. Ühe Brimstone eest saab umbes 3 Gradi kogupauku osta.

Eks see on üleüldiselt laiem teema, mis alustele oma kaudtulevõime üles ehitada ning mis võimekusi meile vaja oleks ning kas ka rahakott seda vastu peaks.

Nõus, aga need 3 Gradi kogupauku vajavad lisaks:
1. Hajutatud laopinda ca. 20X suuremas mahus, kui Brimstoned.
2. Laskeseadmeid
3. Väljaõppega suurtükiväelasi
4. Järelvedu koos vajaliku meeskonnaga
5. Kütusega varustamist

Ehk siis kokkuvõttes võib kogu logistilise ahelaga arvestamisel see Gradide eelis üsna õhukeseks sulada või sootuks kaduda. Eriti arvestades Gradide tabavusega (mis teatavasti ei ole kiita) ja sellest tuleneva moonakuluga.

Pigem on nende "Brimstone laadsete" rakettide mõte selles, et kui me suudame tagada selle, et iga vastase tulelöök saab koheselt kiire vastulöögi osaliseks (mida on AINULT Gradide ja 155mm-ga pea võimatu tagada), siis selle tagajärg on selline, et peale teise-kolmanda masina õhku lendamist lahkub vastane positsioonidelt, tulelöök jääb pooleli ja meie poolel jääb jälle keegi ellu/miski terveks.

IMHO see patareivastane tegevus võikski selline välja näha, et kus saab, töötlevad vastast 155mm ja Gradid (millel, nagu öeldud, on väga palju muid ülesandeid). Igal pool mujal mõjutavad vastast sellised lühimaa tiibraketid.

[Xender]

Pmt olen nõus, kuid ma kahtlustan, et selle taktika peamiseks probleemiks saab meie luure nõrkus. Kui Gradi võib tühjendada või mõned 155 mm lendu saata ka veidi aimnduse peale - kas see veoauto on tassib laskemoona või toidupakke siis hakkata 130K maksvate rakettidega kõike hävitama võib minna väga kulukaks.

Selles osas näeks ma switchblade 600 stiilis asju perspektiivikana.

Gradi suureks plussiks jääb siiski see, et teda on võimalik kasutada ka vaenlase jalaväe koondumiste vastu. Tanke ja muid on lahe lasta, kuid ei saa ära unustada ka vaenlase jalaväge, mille üleüldine oht on meile ehk isegi suurem kui tankide poolt tulenev - kuna meie väikesel teritooriumil oleks nad oluliselt liikuvamad kui näiteks Ukrainas.

Muidugi ise enesest, mingi paarikümne miljoni eest võiks Brimstone meil veidi olla - mis annaks üleüldiselt juurde paindlikust ning vaenlane peab jälle arvestama ühe võimaliku ohuga.

[Kilo Tango]

Pmt olen nõus, kuid ma kahtlustan, et selle taktika peamiseks probleemiks saab meie luure nõrkus. ....

Täpselt. Selle probleemi lahendamisega tulebki eraldi tegeleda.

[Kapten Trumm]

Kui me sõdiks nii nagu Soome planeerib, siis pole sihtmärkide osutamine vastase sügavuses eriline probleem- info tuleb samadelt üksustelt, mis ahistavad maanteed.

Küll on see probleem siis, kui moodustada mingi WWII stiilis frontline ja üritada selle taga siis ainult luurega sebida. Luure on väikesearvuline ja näeb palju vähem kui näiteks 10 kompaniid jalaväge.

Kui sul on ikka Narvast Kundani teeäärne mets asustatud, siis tuleb sulle kaugmaa tule tellimusi rohkem kui sa eales neid täita suudaksid, sest on vähevõimalik, et sellisest "kordonist" midagi märkamatult läbi pääseb. Pigem ma muretseks, kuidas raadioside nii kaugelt kohale jõuab, Bundeswehri 70ndate raadiojaamadega ilmselt mitte.

[Kilo Tango]

Üks lahendus täppistule võimekuse suurendamiseks/loomiseks suurtükiväele on ka M1165 PGK muretsemine. https://en.wikipedia.org/wiki/M1156_Pre ... idance_Kit



Tegu on GPS juhitava sütikuga, mis praktiliselt võimaldab viia CEP alla 5m. Ehk siis sarnaselt Excaliburide kasutamisega UKR-s - kogu tuletoetuse esimene laeng läheb PGK-ga ja ülejäänud siis tavalise lollmoonaga sinna ümber.

PGK eelis on hind - $10-20 000 sõltuvalt kst., millest (hollandlased ostsid $20k eest, ametlik hind on märgitud $10k).

Siis on veel olemas Leonardo Volcano 155mm, mis viib muu hulgas ka laskeulatuse kaugemale (kuni 90km) - hinda ei ole kahjuks võimalik leida, kuid asi näeb kallis välja. Sellele on võimalik kruttida külge ka laserpea, mis võimaldab FO-l siis laseriga sihtmärki näidata.

[ElrikThunderson]

Suurtükitule kasutamise näite arutelu liikus: viewtopic.php?f=60&t=22277&start=75

[HeiniR]

https://mobile.twitter.com/balt_securit ... 6453243904

USA heaks kiitnud 6tk HIMARSi müügi koos vajalike lisadega Eestile 500mln USD eest?

Äge on asja juures see,et räägitakse 6 masinast, algselt arvasin,et jutt käib esialgu pigem 4 masinast. Ainuke kurb lugu seejuures on USD/EUR tänane suhe ja toorme/tehnika hinna tõus,s.t maksma läheb meile oluliselt rohkem kui alles hiljuti. Samas HIMARSi tootmisel lüüakse korralikult elu käima,mis võib jällegi hindasid allpoole tuua tulevikus (poolakate mega kogus, lätlased,leedukad,ukrainlastele antu asendus, rootslased ja ilmselt veel paljud riigid peale Vene Ukr sõja algust).

[hjl85]

Eelmise postitusega seotud. Kauba hulgas ka ATACMS raketid. Vabandage teksti eest: see võetud fotost telefoniga.

The Government of Estonia has requested to purchase up to six (o)
M4/ High Monilv Artilerv Rocker vstem (HiM A R
Launchers; up to thirty-Six (36) M3UAZ Guided Multiple Launch
uous wave - Directional Di
Kanging (EMC.W-DUK) Proximity Height-ot-kurst (HOB) Sensor Canabilitv: un to thirtv-SIX (36)) MS1 AZ GMI.KS Unitarv High Exnlosive(HE) Missile Pods with IMPS and EMCW-DUR
Proximity HOB Sensor Capabilitv:
• up to thirty-six (36 XM403 Extended Range GMLRS (ER GMLRS) Alternative Warhead (AW) Missile Pods with IMPS and Side Mounted Proximity Sensc
Range GMILRS (ER
GMERS) Untarv
Pods with IMPS and SMFS HOB Capability; and up to eighteen (18) MS/ Army lactical
Missile System (ATACMS) Missile Pods. Also included are M28A2 Low Cost Reduced Range Practice Rocket (LCRRPR) pods: ruggedized laptops; training equipment: publications for
HIMaks and muntons/missiles: and
related elements of program and logistic sunnort I he foal estimated cost is lu million.HIMaks and muntons/missiles: and
related elements of program and logistic sunnort I he foal estimated cost is lu million.
This proposed sale will sur
of the United stat
by improving
the scutv
and economic progress in Europe. This sale is consistent with U.S
- initiatives to provide
key allies in the region with modern systems that will enhance interoperability with U
The proposed sale will cr
detense articles and services to modernize its
With the United States
proposed sale of this equipment and supp
ort will not alter the basic military balance in the re
The principal contractor will be Lockheed Martin, Grand Prairie, TX. There are no known offset agreements proposed in connection with this poter
Implementation of this proposed sale may require the assignment of approximately fifteen (15) U.S. Government representatives and up to fifteen (15) cc
ation, and testing of the HIMARS capabilitv
There will be no adi
verse impact on U.S. defense readiness as a result of this proposed sale
potential sale is required ov law. The descriotion and dollar value is for the highest estimated

[nimetu]

Viide esialgsele avaldusele ka: https://www.dsca.mil/press-media/major- ... tem-himars

Hind võib suur tunduda, aga soovitan tähelepanu pöörata raketikonteinerite kogustele.
72 GMLRS (70+ km), 72 ER GMLRS (150 km) ja 18 ATACMS konteinerit (300+ km).
See kõik kokku tähendab 882 raketti.

Loomulikult ei tähenda see DCSA teade, et sellised kogused ostetakse. Tavaliselt pannakse sinna asju varuga, et kui hiljem peaks tekkima soov midagi juurde võtta, ei pea uuesti bürokraatia kadalippu läbima. Tegelikkuses saab esimene leping tõenäoliselt palju väiksem olema. Samas on hea teada, et KV on mõelnud ka tiba kaugemale ja palunud vägagi arvestatavat kogust moona. Iga konflikti järel ju tõdetakse, et selle kulu on palju suurem kui oodati.

[Kapten Trumm]

Äge on asja juures see,et räägitakse 6 masinast, algselt arvasin,et jutt käib esialgu pigem 4 masinast. Ainuke kurb lugu seejuures on USD/EUR tänane suhe ja toorme/tehnika hinna tõus,s.t maksma läheb meile oluliselt rohkem kui alles hiljuti. Samas HIMARSi tootmisel lüüakse korralikult elu käima,mis võib jällegi hindasid allpoole tuua tulevikus (poolakate mega kogus, lätlased,leedukad,ukrainlastele antu asendus, rootslased ja ilmselt veel paljud riigid peale Vene Ukr sõja algust).

6 masinat ei ole "äge".
See on vaid üksainus patarei, suurtükirelvastuse arvestus algab ikka pataljonist/divisjonist (18 relva).
Kui see on aga "esimese soojaga, väljaõppeks", siis on muidugi teine jutt.