Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kilo Tango]

...

Igatahes tundub et klientide puuduse osas Kratos väga kurta ei saa:

DeMarco also mentioned “additional tactical drone contract awards,” including some that are related to the Valkyrie, as well as ongoing negotiations for additional contract awards, which the company expects to receive “in the coming months.” ...”

...

Nad müüvad ka lendavaid sihtmärke, ujuvaid sihtmärke (https://www.kratosdefense.com/products/ ... ace-target) jms.





+ igasugu muud kola, mis droonidena kirja läheb. See moodustab ilmselt põhimüügi. Valkyrie osa on praegu ilmselt müügis veel väike. Samas läheb ilmselt müügi alla ka see, kui riigilt saadakse mingi arendusnuts. Nii, et mine võta kinni, mis selle müügi kasvu tekitas.

Nii-või-naa on tegemist huvitava projektiga ja mulle isiklikult tundub see lahendus oma lennuväljast sõltumatusega üsnagi ahvatlev. See langevarjudega maandamine on natuke kahtlane ettevõtmine, aga ju töötab.

[Ahhaa]

Imho on tegemist mitu korda parema tehinguga, kui Bayraktar oma $5 mil hinnalipikuga. Eesti võiks siin initsiatiivi näidata - tootja on ilmselgelt huvitatud et saaks mõne NATO kliendi kasutajaks. Ca 10 drooni annaks täiesti uues kvaliteedis võimekuse EKV-le.

Kas eelarvekriisis vaevleval Eestil on ikka tark tundamatusse, testimata, end konfliktis tõestamata relvastusse raha matta.
Sealjuures Bayraktar TB2 võiks olla hoiatav näide, kus Armeenia ja Aserbaidžaani konfliktis tegi endale kõvasti reklaami&nime aga Venemaa-Ukraina konfliktis on nimi visinal pigem tühjaks jooksnud ja täna Bayraktar toodangust Ukraina lahingutandril enam ei kuule. Arvatavalt Bayraktar toodang on venelaste poolt ära kütitud ja Ukrainale allesjäänud eksemplare hoitakse pigem SOF ja erioperatsioonide tarvis ning kuskil Bahmuti rindel neid ei kulutata, või teistpidi öeldes ukrainlased kulutaks hea meelega, kui neid neile piisavalt ette kanda, tasuta..
Seni kuni ise ei pea maksma, võib nõrkemiseni osta ja teele panna - maa peale tagasi tulles on igal asjal hinnalipik küljes ja nagu ka Eesti riigi näitel , suudetakse suht kiiresti eelarvevõimalused ammendada ka ilma uusimate leludeta.

Muidu Bayraktar toodang vist on tänini NATO liitlaste poolt tehnoloogiliste sanktsioonide all, ega Türgi tehas ilmaasjata ei otsi koostöövõimalusi küsitavate partneritega, näiteks ukrainlastega, et saada oma droonidele mootoreid.
Väidetavalt Bayraktar droonid olla tehnoloogiliselt väga erinevad, mida erinevatele klientidele müüakse, osade analüüside järgi ei olevat tegu isegi "military grade" toodanguga, vaid suht vabalt miksitakse tsiviilkomponente toodangusse, mis tõsisemad armeed-ostjad eemale peletab.

[Kilo Tango]

...
Kas eelarvekriisis vaevleval Eestil on ikka tark tundamatusse, testimata, end konfliktis tõestamata relvastusse raha matta.
...

1. Suur osa eelarve lisakuludest läheb kaitse-eelarve tõstmise peale 2% pealt 3% peale.
2. Kui lahingdroonidega jääda ootama "konfliktis tõestatud" relvastuse saabumist, ostetakse ALATI moraalselt ja tehniliselt vananenud droone, mille hukukindlus on 0 ja mille kasutegur jääb samasse suurusjärku hukukindlusega.

Droonide puhul on asi siiski selline, et tuleb kirjeldada TTA nõuded ja vaadata, mida selle alusel turult saab. Praegu näiteks tundub, et DIJ Mavic-u erinevad versioonid on ennast ka "konfliktis tõestanud", kui "ühekordsed" droonid. Ometi ei võta keegi tõsiselt ideed neid sadade kaupa EKV jaoks kokku osta.

Hetkel ei ole minu teada turul selles hinnaklassis teist vähegi arvestatava (teoreetilise) hukukindlusega ründe/luure drooni.

[ribikardin]

Ründekraami on meil viimasel ajal meeldivalt juba panustaatud.
Ukraina sõda on hulkurdroonide ja tiibrakettide ohtu ilmekalt näidanud ja sellest tulenevalt loodan, et meie planeerijad on ka paindlikud ja meie prioriteetsete hangete nimistusse on lisandunud oluliste objektide kaitseks suhteliselt odavat moona kasutavaid õhutõrjeseadmed midagi Gepardi klassis või laeva CIWS süsteemi laadset mingil ratastel platvormil.

[Xender]

Vaadates siiski eelarvet, on täiesti arvestatav amps ka "maksuküüru" kaotamisel ja mingil põhjusel meil hetkel olev euroala suurim majanduslangus samuti hammustab korraliku tükki ära.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus


Hanke viimase etapina toimus Tapal uute 4x4 soomusmasinate testimine, kus hinnati neljarattaliste vastavust kaitseväe nõuetele.
Hanke esimestes etappides osales lisaks Türgi masinatele ka Prantsusmaa, Itaalia, Israeli, Soome ja Hispaania ettevõtted. Konkurentsi tingimustes valisime välja neli parimat platvormi.
Viimases etapis olid esindatud Otokar, BMC ja Nurol Makina Türgi ettevõtted, kelle eesmärgiks testimisel oli näidata masinate võimekust erinevatel takistustel nii vees, kallakutel ja tõusudel.
Pärast tulemuste hindamist ja viimaseid läbirääkimisi sõlmitakse edukaks kuulutatud ettevõttega leping selle aasta teises kvartalis. Selle tulemusena saab 2. jalaväebrigaad soomustatud ligikaudu kahe aastaga.

Ehk siis 4X4 masinad tulevad meile türgist

Lätlased pole oma valikut teinud, ning Leedukad ostsid ameeriklaste JLTV, ehk on mingi hetk lootust, et jälle on kõigil balti riikidel täiesti erinevad masinad. Kuigi türgi masinate puhul (olen neid messidel näinud) tundus esmapilgul, et kokkupandud üsna vabalt turul liikuvatest asjadest, seega arvatavasti hind ja ka hooldus on odavam ning kergemini teostavam, kui oleks üsna spetsiifilisel JLTV-il.

[Poti soldat]

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Hanke viimase etapina toimus Tapal uute 4x4 soomusmasinate testimine, kus hinnati neljarattaliste vastavust kaitseväe nõuetele.
Hanke esimestes etappides osales lisaks Türgi masinatele ka Prantsusmaa, Itaalia, Israeli, Soome ja Hispaania ettevõtted. Konkurentsi tingimustes valisime välja neli parimat platvormi.
Viimases etapis olid esindatud Otokar, BMC ja Nurol Makina Türgi ettevõtted, kelle eesmärgiks testimisel oli näidata masinate võimekust erinevatel takistustel nii vees, kallakutel ja tõusudel.
Pärast tulemuste hindamist ja viimaseid läbirääkimisi sõlmitakse edukaks kuulutatud ettevõttega leping selle aasta teises kvartalis. Selle tulemusena saab 2. jalaväebrigaad soomustatud ligikaudu kahe aastaga.

Ehk siis 4X4 masinad tulevad meile türgist

Lätlased pole oma valikut teinud, ning Leedukad ostsid ameeriklaste JLTV, ehk on mingi hetk lootust, et jälle on kõigil balti riikidel täiesti erinevad masinad. Kuigi türgi masinate puhul (olen neid messidel näinud) tundus esmapilgul, et kokkupandud üsna vabalt turul liikuvatest asjadest, seega arvatavasti hind ja ka hooldus on odavam ning kergemini teostavam, kui oleks üsna spetsiifilisel JLTV-il.

Kaitseinvesteeringute Keskus pani neist testidest ka mõned pildid näoraamatusse, kandidaadid olid siis sellised:

[Some]

Cummins mootor tundub türklastel valdav olema, päris huvitav, mis mudeleid sihitakse, mudelivalik on 4x4-l meeletu.

[Xender]

Pildi pealt läheb sellises järjekorras

1. Otokar - Cobra II
2. BMC - VURAN
3. Nurol makina - EJDER YALÇIN
4. Nurol makina - NMS 4X4

Neist kõige enam annab APC mõõdu välja Nurol Ejder - Kuni 11 kohta, STANAG-4569 level 4 soomuskaitse ning hunnik erimasinaid, neist ka kõige raskem. Meenutab soomlaste Misu PMPV masinat.

[ruger]

Uueks Eesti ja Läti keskmaa ÕT süsteemiks saamas IRIS-T

Keskmaa õhutõrjet ühiselt hankivad Eesti ja Läti alustavad läbirääkimisi Saksa kaitsetööstusettevõttega Diehl Defence, et edukate kõneluste korral jõuda lepingusse selle pakutava õhutõrjesüsteemi Iris-T SLM soetamiseks.

Keskmaa õhutõrje hankimise uude etappi jõudmisest teatasid pühapäeval Riias kaitseminister Hanno Pevkur ja tema Läti kolleeg Ināra Mūrniece.

Pevkuri sõnul on see on kahe riigi kaitsekoostöös ajaloolise tähtsusega ühisprojekt, sest sellises mahus ühishanget pole me koos varem ellu viinud. Edukate läbirääkimiste korral loodavad Eesti ja Läti lepinguni jõuda ja sellega hanke ametliku võitja välja kuulutada sel suvel.

Mūrniece lisas, et ühiselt välja valitud keskmaa õhutõrje süsteem suurendab Läti ja Eesti õhuruumi turvalisust ning tagab parima võimaliku kaitse meie inimestele ning tsiviil- ja militaartaristule.

Eesti ja Läti sõlmisid keskmaa õhutõrje soetamiseks ühishanke kavatsuse protokolli 2022. aasta juunis NATO tippkohtumisel Madridis. Protsessi juhib riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK), kes sõlmis mullu juulis Läti kaitseministeeriumiga kokkuleppe ühishanke alustamiseks.

Valitsus on võtnud eesmärgiks tagada Eestile toimiv keskmaa õhutõrje võime 2025. aastaks ja selleks peavad esimesed süsteemid siia jõudma 2024. aastal. Valitsus eraldas keskmaa õhutõrje hankimiseks vahendid 2022. aasta septembris riigieelarve läbirääkimistel.

RKIK korraldas eduka pakkuja väljaselgitamiseks põhjaliku turu-uuringu, mille käigus suheldi kuue rahvusvahelise ettevõttega. Ettevõtete pakkumisi sõeluti põhjalikult.

«Eduka pakkuja selgitamiseks võtsime aluseks eri hindamiskriteeriumid: süsteemi tehnilise võimekuse, süsteemi kogumaksumuse, elutsükli maksumuse järgnevaks 30 aastaks, tarneaja ja ka kohaliku tööstuse kaasatuse, et Eesti ja Läti tööstus saaks anda oma panuse keskmaa õhutõrje võime arendusse,» ütles RKIKi side- ja radarite kategooriajuht Priit Soosaar.

Investeeringu täpne maksumus koos täpsete tarneaegadega selgub pärast lepingulisi läbirääkimisi. Võime hind sisaldab nii keskmaa õhutõrje süsteemi kui ka taristut, personali, väljaõpet, varustust ning muid kaasnevaid kulusid.

Keskmaa õhutõrje süsteemid on tõhusad nii lennukite ja kopterite neutraliseerimiseks kui ka kõikvõimalike muude ohtude vastu nagu mehitamata õhusõidukid, tiibraketid ja varitsev õhuründemoon.
https://www.postimees.ee/7779234/eesti- ... oetamiseks

[teeline35]

Kes raha maksta ei taha;
https://www.err.ee/1608984448/eesti-ja- ... emi-iris-t
Ukraina kogemuse järgi hea valik. Patrioti peale rahaline hammas ei hakka paraku.

[Sakamoto]

nagu ma aru saan, siis Kevadtormil 23, veerevad ringi ka Norrast ostetud CV-90 kered, ühele on siis paigaltatud, tundub, et Kp 7.62 pool avatud soomust.torniga

cv 90-2.jpg (116.85 KiB) Vaadatud 2903 korda

ja teine ?

cv 90-1.jpg (161.5 KiB) Vaadatud 2903 korda

ja mis on nende süsteemide ülessanne?

[Runkel]

Liivimaa kilp. Pole paha.

[TTA]

nagu ma aru saan, siis Kevadtormil 23, veerevad ringi ka Norrast ostetud CV-90 kered, ühele on siis paigaltatud, tundub, et Kp 7.62 pool avatud soomust.tornigacv 90-2.jpg
ja teine ?cv 90-1.jpg ja mis on nende süsteemide ülessanne?

Need peaks olema need CV90 toetussoomukid mille ümber igavene trall (ka siinsamas foorumis) 2016 aastal käis. Ehksiis kõiksugu mitte-jalaväelased vuravad nendega ringi Scoutspataljonis.

[Juhani Putkinen]

Minule meeldivad väga need CV-90 masinad. On vaja igasuguseid toetussoomukeid. Õhutõrje, tankitõrje, juhtimis, sihitamis, jne., jne.

Aga see, et need nii sama vuravad, pole kasulik. Kõiki võimekusi pole kasulik avalikkuses näidata.

[Ahhaa]

Huvi pärast küsiks, et kas ukrainlastelt on ka mingit infot-nõu saadud süsteemide võimekuste-toimimise kohta? Arvestades kui palju neil seal erinevaid süsteeme on, siis paras katsepolügon (kui nii kõlbab kogu seda inimkannatust arvestades öelda).

Või on see liiga "väikse inimene" mõtlemine?

Pigem jah "väikse inimese" mõtlemine ja karavan läheb oma rada, vähemalt HIMARS-tüüpi mitmikraketisüsteemide puhul on Eesti strateegiline kommunikatsioon endiselt meedia ülivõrretes üle ujutanud, kuigi Ukraina rindelt on tulnud tagasilööke, kus venelased on suutnud Himarsitele rohtu leida ja need raketid ei pidavat enam tahtma väga märki tabada. Mis järeldused Eesti sellest teeb, kas tõmmatakse Himarsitele pidurit, maksutõsusud jäävad ära või rallitakse edasi ja Ukraina kogemusest võetakse see positiivsem osa..

Teisalt vist on paratamatu kui võimekate riikide relvasüsteemid põrkuvad, hakkavad kiired muutused toimuma, kus ühe poole relvadele leitakse vasturohtu, mis teistpoolt sunnib omakorda tegema muudatusi. Näiteks USA oli Afganistani kogemuse pinnalt sunnitud terved uut tüüpi IED kindlad sõiduküübid välja töötama ja kasutusse võtma, kuipalju see sõjakulgu mõjutas on iseküsimus, suur vastane Taliban vist täna Kabulis valitseb..

Üldistatult Ukraina kogemus näitab, et imerelvi ei eksisteeri, sõja alguses lauldi ülistuslaule Bayraktar TB2 droonidele ja Javelinidele - TB2-st ei kuule me enam midagi ja ka Javelinide kasutus tundub olevat pigem piiratud, seejärel tuli suur sõjamuutja Himars, mis tänaseks vist samuti oma efekti kaotanud, kui täppislöögid on muutunud mittetäppislöökideks. Vahepeal panustati ka 155mm süsteemidele aga venelaste ZALA Lancet droonid on suutnud neid edukalt harvendada ja ka moonapuudus pidi siiski kasutamist dikteerima.
Suur uus "mängumuutja" olla nüüd brittide Storm Shadow tiibrakeid, mille vastu Venemaa õhutõrje pidada olla "pime" ja "võimetu" - elame näeme, kas nüüd lõpuks imerelv leitud või käib maha nagu eelnevad "mängumuutjad"..