Eesti juba ON sõjas Venemaaga (mittekonventsionaalses)
Postitatud: 30 Aug, 2008 9:22
Pärast Gruusia sündmusi mõtlevad paljud kergendusega, et näe meil seni veel rahulik aga pakun, et Eesti on juba mõnda aega reaalses sõjas ja see on üsna tähtsusetu, et tegemist ei ole reaalsete relvalahingutega.
Kontekst on ju selge: 20. sajand tõi massimeedia arengu ning riikidevaheliste suhete rahvusvahelistumise. II MS järgne julgeolekustruktuur on üles ehitatud konfliktide vältimisele iga hinna eest, millest tingitud suluseise kindlustab omakorda tuumarelva kasutamise võimalus. Seega sisuliselt peetakse sõdu või osa sõdadest hoopis muude vahenditega kui konventsionaalsed relvalahingud.
Tundub, et õige sõda on ikka "pärissõda". Paraku tuleb tänapäeval seda mittkonventsionaalset sõda võtta sama tõsiselt kui reaalset relvastatud agressiooni. Sõjaväelased loevad alltoodud tegevusi hästi ettevalmistatud sõjalise agressiooni ettevalmistuseks. Arvestades aga Eesti vastu suunatud mittekonventsionaalse agressiooni mahtu ja ajalist kestust on tegemist täiesti iseseisva nähtusega, mis on samaväärne tegeliku sõjalise agressiooniga.
Ehk siis Vene agressioon Eesti suhtes toimub
1) Propagandasõda
1a) Sisepropaganda - valdavalt kohalikele muulastele suunatud propaganda ja poliitilised sammud (Vene kodanike massi tekitamine, samas mittekodakondsete arvu suurena hoidmine), mille eesmärgiks on kunstlikult hoida üleval eestlaste-muulaste konflikti ning omada juhitavat tsiviilgarnisoni, kelle toel leida õigustus agressiooniks. Samas imbuda ka kohalikku meediasse, et mõjutada eestlaste seisukohti;
1b) Välispropaganda - Välismeedia, diplomaatiliste kanalite ja isiklike suhete (konverentsidel osalemine) tasandil Eesti kohta "paha", "süüdioleva" image kujundamine, et agressioonil oleks õigustus ja abi võimalikult vähetõenäoline.
1c) Siseriiklik propaganda - propaganda Venemaal sees. Tänu meediakanalite kättesaadavusele on sisuliselt eestisisene propaganda küll Vene siseriikliku propaganda kõrvalnäht.
2) Majandussõda
2a) Majandussanktsioonid
Olgugi, et nii mõnedki sanktsioonid ei ole Eesti spetsiifilised aga selgelt on need suunatud ka konkreetselt Eesti vastu, s.t. mõjuvad tugevalt konkreetselt Eestile
- kunstlikud piirijärjekorrad
- puitmaterjali eksporditollid Venemaal
- Eesti ettevõtjate tagakiusamine Venemaal (maksuvaidlused jms)
- Eesti kaupade vastased kampaaniad
- transiidi möödajuhtimine Eestist
2b) Spetsiifilise sõltuvuse, eelkõige energiasõltuvuse tekitamine. Venehuvidega (import venest, eksport venesse, osalused venes) ettevõtjate angažeerimine
- gaasist ja muudest energiakandjatest sõltuvuse tekitamine ja hoidmine
selleks, et õigel hetkel mõjutada tarnete vähendamise, lõpetamise või hinnapoliitikaga (siia hulka kuuluvad ka justkui "terroristide" poolt sooritatud torude või elektriliinide õhkimised)
- angažeeritud ettevõtja tüüpnäide on Tiit Vähi
2c) Omandikontrolli saavutamine
2c1) kinnisvara/maa
2c2) osalus ettevõtluses
Selles vallas on tegevust suudetud olulisel määral pareerida aga meil ei ole teada kui palju kontrolli on tegelikult läbi variisikute
2d) Muud
- võimalikud rünnakud nt Eesti Krooni vastu rahaturgudel jms
3) Diplomaatiline / välispoliitiline sõda, s.h. reaalsed sõjad kolmandate riikide vahel (mis mõjutavad ka Eestit)
- diplomaatiliste kanalite kasutamine poolehoiu kaotamiseks/loomiseks
- jaga ja valitse (Saksa, Itaalia, Prantsuse ühekaupa käsitlemina ja vastandamine ülejäänud Euroopale)
- Vene-USA suhted
- Vene-endiste SRÜ/Ida-Euroopa riikide suhted
- kolmandate riikide vahelised konfliktid (nende mõju Eesti kaitstusele, Eesti osalemine nendes, Vene/USA roll nendes)
4) Reaalne sisepoliitilise mõju saavutamine.
- muulaste/kaasmaalaste organisatsioonid (Zarenkov-kaasmaalased vs vene kultuurautonoomia vs kõige selle takistamine)
- erakonnad ja poliitikud (Keskerakond, klassikaliste žantaaživõtetega üksikute arvamusliidrite / otsuselangetajate kontrollimine)
5) Kaudne mõju ajakirjanikele, arvamusliidritele, massiteadvusele
Peale ilmsete mõjuagentide nagu zarenkovlased, Keskerakond, tiitvähid on veel
- ajakirjanikke,
- kolumnistie ja
- muidu arvamusliidreid (Näited: Ruutsoo, Kalle Käsper jt.),
kelle väljaütlemised mõjutavad avalikku arvamust.
Selle valdkonna teeb eriti keeruliseks asjaolu, et keeruline on eristada neutraalset ja muidu toetamisväärse kriitilist analüüsi (nt Gruusia poolsed vead) varjatud avaliku arvamuse mõjutamisest.
Eraldi nähtus on omal initsiatiivil justkui õilsate printsiipide eest võitlejad, kes tegelikult loovad eeldusi propagandaagressiooniks ja hägustavad/lödistavad kollektiivset teadvust kas süütunde tekitamise vms kaudu. Heaks näiteks on Eesti nö vasakpoolsed ja anarhistid (Sirje Kingsepp, Oudekki Loone, 8.mai liikumine, Punamust)
Mõned väited:
a) kuna seda agressiooni erivormi peetakse rutiinseks fooniks, siis sellele spetsiifiliselt tähelepanu ei pöörata (st esimene eesmärk on saavutatud) ning sellega spetsiaalselt ei tegeleta;
b) Eestil puudub süstemaatiline analüüs ja ülevaade selle agressiooniterviku kohta. Kui seda tehakse, siis on see killustatud ja seda peetakse selliste teenistuste pärusmaaks, kes oma tegemistest avalikkuse ees ei pasunda (VälMin infotöötlus, KaPo, Teabeamet, peaministri büroo vastav üksus, Kaitseuuringute Keskus, Balti Uuringute Keskus jt) (eesmärk nr 2 on saavutatud - vastutegevus on killustatud ja avalikkuse eest varjatud);
c) pugedes väite "oh meie ju Vene massimeedia ja propaganda vastu ei saa" ei tehta mitte midagi. Alles viimasel ajal on räägitud asümmeetrilistest vasturünnakutest propagandarindel, mis on meile täiesti jõukohased. Ainult ajusid on vaja. Raha paraku ikka ka mõnesaja miljoni kaupa;
d) Propagandasõjas oleme me nakatunud Lääne korrektsuse, mittekonfliktsuse ja eetilisuse haigusesse. St poliitikud ja propagandistid üritavad järjekindlalt olla faktitäpsed, ausad, viisakad, mitteärritavad olukorras kus vastane on, isegi hoolimata siledast väljanägemisest ja ladusast inglise keelest (nt Lavrov) tuhmipilguline, sibulast haisev tambovi pätt kelle puudub igasugune eetika. (eesmärk nr 3 on saavutatud - vastane ei kasuta iial samaväärset või ainuvõimalikku relvastust).
Tegelikult on selles mittekonventsionaalses sõjas kõik vahendid õigustatud. Valetamine, mis oluline, kõige esimesena ja räigelt valetamine, sest PR-i ja proppari kuldreegel on, et kes esimesena valetab ja efektselt, seda jäädakse uskuma. Terve mõistuse seisukohast võib NordStreami vastu olemine, transiidi kadumise pärast mittemuretsemine, igasuguste Venesse puudutavate lepete blokeerimine EU-s, WTO-s jms olla ju tobe aga mittekonventsionaalse sõja kontekstis täiesti pädev vastus.
Kontekst on ju selge: 20. sajand tõi massimeedia arengu ning riikidevaheliste suhete rahvusvahelistumise. II MS järgne julgeolekustruktuur on üles ehitatud konfliktide vältimisele iga hinna eest, millest tingitud suluseise kindlustab omakorda tuumarelva kasutamise võimalus. Seega sisuliselt peetakse sõdu või osa sõdadest hoopis muude vahenditega kui konventsionaalsed relvalahingud.
Tundub, et õige sõda on ikka "pärissõda". Paraku tuleb tänapäeval seda mittkonventsionaalset sõda võtta sama tõsiselt kui reaalset relvastatud agressiooni. Sõjaväelased loevad alltoodud tegevusi hästi ettevalmistatud sõjalise agressiooni ettevalmistuseks. Arvestades aga Eesti vastu suunatud mittekonventsionaalse agressiooni mahtu ja ajalist kestust on tegemist täiesti iseseisva nähtusega, mis on samaväärne tegeliku sõjalise agressiooniga.
Ehk siis Vene agressioon Eesti suhtes toimub
1) Propagandasõda
1a) Sisepropaganda - valdavalt kohalikele muulastele suunatud propaganda ja poliitilised sammud (Vene kodanike massi tekitamine, samas mittekodakondsete arvu suurena hoidmine), mille eesmärgiks on kunstlikult hoida üleval eestlaste-muulaste konflikti ning omada juhitavat tsiviilgarnisoni, kelle toel leida õigustus agressiooniks. Samas imbuda ka kohalikku meediasse, et mõjutada eestlaste seisukohti;
1b) Välispropaganda - Välismeedia, diplomaatiliste kanalite ja isiklike suhete (konverentsidel osalemine) tasandil Eesti kohta "paha", "süüdioleva" image kujundamine, et agressioonil oleks õigustus ja abi võimalikult vähetõenäoline.
1c) Siseriiklik propaganda - propaganda Venemaal sees. Tänu meediakanalite kättesaadavusele on sisuliselt eestisisene propaganda küll Vene siseriikliku propaganda kõrvalnäht.
2) Majandussõda
2a) Majandussanktsioonid
Olgugi, et nii mõnedki sanktsioonid ei ole Eesti spetsiifilised aga selgelt on need suunatud ka konkreetselt Eesti vastu, s.t. mõjuvad tugevalt konkreetselt Eestile
- kunstlikud piirijärjekorrad
- puitmaterjali eksporditollid Venemaal
- Eesti ettevõtjate tagakiusamine Venemaal (maksuvaidlused jms)
- Eesti kaupade vastased kampaaniad
- transiidi möödajuhtimine Eestist
2b) Spetsiifilise sõltuvuse, eelkõige energiasõltuvuse tekitamine. Venehuvidega (import venest, eksport venesse, osalused venes) ettevõtjate angažeerimine
- gaasist ja muudest energiakandjatest sõltuvuse tekitamine ja hoidmine
selleks, et õigel hetkel mõjutada tarnete vähendamise, lõpetamise või hinnapoliitikaga (siia hulka kuuluvad ka justkui "terroristide" poolt sooritatud torude või elektriliinide õhkimised)
- angažeeritud ettevõtja tüüpnäide on Tiit Vähi
2c) Omandikontrolli saavutamine
2c1) kinnisvara/maa
2c2) osalus ettevõtluses
Selles vallas on tegevust suudetud olulisel määral pareerida aga meil ei ole teada kui palju kontrolli on tegelikult läbi variisikute
2d) Muud
- võimalikud rünnakud nt Eesti Krooni vastu rahaturgudel jms
3) Diplomaatiline / välispoliitiline sõda, s.h. reaalsed sõjad kolmandate riikide vahel (mis mõjutavad ka Eestit)
- diplomaatiliste kanalite kasutamine poolehoiu kaotamiseks/loomiseks
- jaga ja valitse (Saksa, Itaalia, Prantsuse ühekaupa käsitlemina ja vastandamine ülejäänud Euroopale)
- Vene-USA suhted
- Vene-endiste SRÜ/Ida-Euroopa riikide suhted
- kolmandate riikide vahelised konfliktid (nende mõju Eesti kaitstusele, Eesti osalemine nendes, Vene/USA roll nendes)
4) Reaalne sisepoliitilise mõju saavutamine.
- muulaste/kaasmaalaste organisatsioonid (Zarenkov-kaasmaalased vs vene kultuurautonoomia vs kõige selle takistamine)
- erakonnad ja poliitikud (Keskerakond, klassikaliste žantaaživõtetega üksikute arvamusliidrite / otsuselangetajate kontrollimine)
5) Kaudne mõju ajakirjanikele, arvamusliidritele, massiteadvusele
Peale ilmsete mõjuagentide nagu zarenkovlased, Keskerakond, tiitvähid on veel
- ajakirjanikke,
- kolumnistie ja
- muidu arvamusliidreid (Näited: Ruutsoo, Kalle Käsper jt.),
kelle väljaütlemised mõjutavad avalikku arvamust.
Selle valdkonna teeb eriti keeruliseks asjaolu, et keeruline on eristada neutraalset ja muidu toetamisväärse kriitilist analüüsi (nt Gruusia poolsed vead) varjatud avaliku arvamuse mõjutamisest.
Eraldi nähtus on omal initsiatiivil justkui õilsate printsiipide eest võitlejad, kes tegelikult loovad eeldusi propagandaagressiooniks ja hägustavad/lödistavad kollektiivset teadvust kas süütunde tekitamise vms kaudu. Heaks näiteks on Eesti nö vasakpoolsed ja anarhistid (Sirje Kingsepp, Oudekki Loone, 8.mai liikumine, Punamust)
Mõned väited:
a) kuna seda agressiooni erivormi peetakse rutiinseks fooniks, siis sellele spetsiifiliselt tähelepanu ei pöörata (st esimene eesmärk on saavutatud) ning sellega spetsiaalselt ei tegeleta;
b) Eestil puudub süstemaatiline analüüs ja ülevaade selle agressiooniterviku kohta. Kui seda tehakse, siis on see killustatud ja seda peetakse selliste teenistuste pärusmaaks, kes oma tegemistest avalikkuse ees ei pasunda (VälMin infotöötlus, KaPo, Teabeamet, peaministri büroo vastav üksus, Kaitseuuringute Keskus, Balti Uuringute Keskus jt) (eesmärk nr 2 on saavutatud - vastutegevus on killustatud ja avalikkuse eest varjatud);
c) pugedes väite "oh meie ju Vene massimeedia ja propaganda vastu ei saa" ei tehta mitte midagi. Alles viimasel ajal on räägitud asümmeetrilistest vasturünnakutest propagandarindel, mis on meile täiesti jõukohased. Ainult ajusid on vaja. Raha paraku ikka ka mõnesaja miljoni kaupa;
d) Propagandasõjas oleme me nakatunud Lääne korrektsuse, mittekonfliktsuse ja eetilisuse haigusesse. St poliitikud ja propagandistid üritavad järjekindlalt olla faktitäpsed, ausad, viisakad, mitteärritavad olukorras kus vastane on, isegi hoolimata siledast väljanägemisest ja ladusast inglise keelest (nt Lavrov) tuhmipilguline, sibulast haisev tambovi pätt kelle puudub igasugune eetika. (eesmärk nr 3 on saavutatud - vastane ei kasuta iial samaväärset või ainuvõimalikku relvastust).
Tegelikult on selles mittekonventsionaalses sõjas kõik vahendid õigustatud. Valetamine, mis oluline, kõige esimesena ja räigelt valetamine, sest PR-i ja proppari kuldreegel on, et kes esimesena valetab ja efektselt, seda jäädakse uskuma. Terve mõistuse seisukohast võib NordStreami vastu olemine, transiidi kadumise pärast mittemuretsemine, igasuguste Venesse puudutavate lepete blokeerimine EU-s, WTO-s jms olla ju tobe aga mittekonventsionaalse sõja kontekstis täiesti pädev vastus.
.
