www.militaar.net

http://rus.postimees.ee/220908/glavnaja ... /40937.php

Kui kroonusse võetakse nii vähe kui praegu, kas siis ei oleks loogiline, et need vähesed oleksid põhirahvusest?

Jah, kuid kui riik on neile kodakondsuse andnud, siis ei saa neid ka sõjaväest eemal hoida. Muidugi on kole mõelda, et meie poisid võivad kriitilisel hetkel seljatagant kuuli saada. Eriti kui vaadata täna igal pool lehvitatavaid vene lippe ja georgi linte. Ega seda ei tehta ju armastusest ega lojaalsusest Eesti vastu.

Artiklit oli raske vene k lugeda, kuid enamuse sain aru.
Mida võiks kommentaarina lisada, on, et kui nüüd armeeteenistuse läbinutest olekski agressiooni korral huvitatud riigi kaitsmisest 75% (oli vist nii kirjas), siis kuidas oli defineeritud "agressioon"? Kui oleks küsimus püstitatud: "Kas oleksite valmis Eestit kaitsma Venemaa agressiooni korral?" oleks see "jah" -vastuseid olnud optimistlikult 25%.

Mida kindlasti ei tohiks teha - ei tohiks valiku olemasolul võtta aega teenima täiesti umbkeelseid tegelasi. Neist enamus on otseselt orienteeritud teenistuse ja riigi vastu ning tekitavad väeosas vaid muresid.
Piisab, kui kompanii ajateenijatest on 20% venekeelsed (ajateenijate keeles "sibulad"), kui nende arvele langeb u 50+% distsiplinaarsüütegudest. Lausa rahvuslik eripära - sry. Suur osa probleemidest on käsu mittetäitmised ja vastuhakud. Kes riigikeelt ei oska, on sageli otsekoheselt keeldunud ka ülematega suhtlemast, kui nendega ei räägita vene keeles. Ülematel läheb mõnikord rohkem energiat muulaste taltsutamisele, kui teenistuse ning õppe heale organiseerimisele. Neid vihatakse teiste ajateenijate poolt samuti vist sedavõrd, et segasemas lahinguolukorras lastaks nad vist kindluse mõttes kõigepealt maha. Milleks kõike vaja?
Olen aastaid ajateenijatega tegelenud. Minu nägemusel see kiidetud "integratsioon" ajateenistuse läbi on küll enamasti suur potjomkini küla, milles otseseks kannatajaks pooleks eestlased-ajateenijad ja ülemad ning loomulikult kaitseväe väljaõpe ning lahinguvõime.

Hummeliga 200% nõus, samas ei tohiks neid täiesti maha kanda. Selliste kodanike ja mittekodanikega peab tegelema! Mul on tänu ühele online mängule palju noori tuttavaid, olen üritanud nendega töötada, ma ei ütleks, et tulemused on märgatavad, aga midagi on. Ka nende mõtlema panek on SUUR TULEMUS.

Meil õppes, üks Eesti kodanik uuris rühmaülemalt:" Kui sõda tuleb, kas ma võin OMADE poole üle minna" ....

Piisab, kui kompanii ajateenijatest on 20% venekeelsed (ajateenijate keeles "sibulad"), kui nende arvele langeb u 50+% distsiplinaarsüütegudest. Lausa rahvuslik eripära - sry. Suur osa probleemidest on käsu mittetäitmised ja vastuhakud. Kes riigikeelt ei oska, on sageli otsekoheselt keeldunud ka ülematega suhtlemast, kui nendega ei räägita vene keeles. Ülematel läheb mõnikord rohkem energiat muulaste taltsutamisele, kui teenistuse ning õppe heale organiseerimisele. Neid vihatakse teiste ajateenijate poolt samuti vist sedavõrd, et segasemas lahinguolukorras lastaks nad vist kindluse mõttes kõigepealt maha. Milleks kõike vaja?

Kui mina kümmekond aastat tagasi sõjaväes käisin, oli meie kompaniis venelasi umbes 10%. Esialgu oli neid veidi enam, seega saadeti osad Kalevi patti ja sealt omakorda eestlased vastu.
Meil mingit probleemi nendega ei olnud, isegi kartsa ei sattunud neist keegi. Ka keele said kenasti aasta jooksul selgeks, ehkki suhtlesid peamiselt omavahel. Ilmselt põhjus oligi selles, et neid oli piisavalt vähe, et mingit oma "gängi" luua. Ilmselt 10 prossa on OK, 20 enam mitte. Igasugune demonstratiivne "ülematega eesti keeles suhtlemise lõpetamine" oleks lõppenud voodirallide, ööhäirete, seljakoti ja gaasimaskides jooksudistantside ja muu ebameeldivaga, seega oli sellidel motivatsioon täitsa olemas, et inimesemoodi käituda. Seerud ja ohvitseridki hindasid eelkõige suhtumist, vähesest keeleoskusest tulnud fopaa anti andeks aga pohhuism mitte. Ja lauspidurdamise korral oleks tõenäoliselt ka kaasvõitlejad pikapeale nö. kurjaks muutunud.
Kui praegu on teisiti, siis siiralt kahju Eesti Kaitseväest. Eks asjatundjad täpsustagu, on ülemused ( ka jaoülemad-seerud) jobudeks muutunud või kõrgemalt poolt asi liiga leboks muudetud.

Minu ajateenistus Kalevis ja üsna lühikeseks. Tõsine trauma viis teenistusest. Aga selle aja jooksul olid peldikutoimkonnas peamiselt vene poisid, kes alguses demonstratiivselt maakeelt ei rääkinud. Ja nende loetud päevade lõpul suutis nii mõnigi "umbkeelne" juba elementaarsetest maakeelsetest käskudest aru saada ning isegi üht-teist arusaadavat öelda.
Protsenti ei oska öelda, kuid üle 20% oli neid küll.

Üsna intensiivne keeleõpe oli

Ajad on muutunud.

> Kremlimeelne shovinistlik propaganda siinse venekeelse noorsoo seas on viimaste aastate jooksul märgatavalt tugevnenud. Vene noored on saanud teadlikumaks ja kasvanud sageli üles eestivastases meeleolus. Nii tulevad ka väeossa.

> Ülemate võimalused ja võimupiirid igapäevase distsipliini nõudmisel on vähenenud. Põhiliselt on vähenenud otsekoheste karistuste või kasvatusmeetodite rakendamise võimalused. Venekeelsed kasutavad ülemate jõuetust ja "demokraatiat" kõige paremini kahjurõõmsalt ära.
Mõningate ülemate esmaseks sooviks on hoida hoopis oma nahka ja pigem teha teenistuses järeleandmisi. Nii nõutakse ka alluvatelt ülematelt.

> Ka paljud noorema põlve eestlased-ajateenijad on saanud aru, miks nad Eesti kaitseväes on või keda-mida karta ja kujundavad oma hoiakuid instinktiivselt. Viimast peaksin pigem positiivseks, kuid eks see rahvuste vahelises suhetes lõpuks negatiivselt avaldub.

10 % oleks jah normaalne, ka 20%'ga lepiks. Kuid viimasel aastal Pärnu pat'is oli nn. "sibulate" osakaal 40-50%. Seda seepärast, et Pärnu pandi 2007-2008 kokku peamiselt Tapale ja Kuperjanovisse tulnud ajateenijatest ja need väeosad muidugi tahtsid -nov, -ev ja-ski lõpuga perekonnanimedest lahti saada. Ühesõnaga sellise koosseisuga oli ka veel võimalik hakkama saada. kuid oli juba keeruline.

Kuid lõpuks allüksustesse jaotamisel tehti Pataljoni juhtkonna otsusel kontsentreeritud vene rühm, kus sibulate osakaal oli 75% - reakoosseis peamiselt venelased ning jaoülemad, -abid eestlased. Võite ise arvata, kuidas sellises rühmas näiteks jaoülem olla oli.

peale sellist kogemust olen igati vastu Venekeelsete ajateenistusse võtmisele ja leian, et nende jaoks võiks pigem mingi muu alternatiivi välja mõelda. Vähe sellest, et nad valdavalt Eestivastased kipuvad olema (mida rohkem neid peadpidi koos on, seda Eestivastasem see seltskond on), on nad ka ajateenistuse vältel kaasteenijaile ohtlikud - mõni neist ei tahagi aru saada relvakasutuse ohutuspõhimõtetest ning keelebarjääri tõttu jäävad neil lahinglaskmistel rohkem kui sagedasti ebaselgeks mõisted "laskesektori piir" jms. Kuna Vene keele valdamisega Kaaderkaitseväelaste ja ajteenijatest jaoülemate puhul on nii nagu on, ning venelased ise ei taha ja ei oska Eesti keelest aru saada, siis jääb venelaste endi väljaõpe poolikuks ning samuti kannatab nende tõttu ka eestlaste väljaõpe ning tulemuseks on, et reservi lähevad mingi pooliku ja küsitava väljaõppe saanud inimesed.

Küsimus taandub kokkuvõttes kodakondsuse peale. Mitte kusagil ei jagata seda nagu odavat laadakaupa hoolimata sellest, kas saaja riigikeelt oskab või lojaalne on. Eestis aga küll. Meil arvatakse valitsuses millegipärast, et kodakondsuse andmine teebki lojaalseks. Ainus mis selle tulemus on, on see, et riigivalitsemise ja Eesti asjade otsustamise õigus antakse võõrameelsete ja vaenulike isikute kätte. Või äkki see ongi eesmärk?

Ja kui sellistel tegelastel lapsed sünnivad, siis tulevadki nendest "Eesti sõdurid", kes õigel hetkel "omade" poole üle lähevad. Jama lugu.

Kui muulaste protsent väeosas üle kriitilise piiri läheb, siis on see üsna juhitamatu ja kontrollimatu. Sama lugu on ühiskonnaga.

vaoinas kirjutas: Kuid lõpuks allüksustesse jaotamisel tehti Pataljoni juhtkonna otsusel kontsentreeritud vene rühm, kus sibulate osakaal oli 75% - reakoosseis peamiselt venelased ning jaoülemad, -abid eestlased.

Sõjaline väljaõpe ja olme EV-poolne, poliitõpe VF-lt!
Umbes-täpselt niimoodi kukub välja, et EV kasvatab praegu endale oma raha eest vaenlasi ja õpetab neid masskorras välja.

Kui vasjade osakaal väeüksusest on ca 75%, võib eeldada, et relvakonflikti korral tervitavad 'vabastajaid' eesti KV mundris sõdurid...

Ei näe siin muud võimalust, kui üleminekut paljukirutud palgaarmeele, korralikult varustatud KL loomisele ning eestikeelsetes üldhariduskoolides sõjalise õppe taaskehtestamisele.
Praegusel kujul on KV paljudele leivateenimise kohaks ja ei midagi muud

See "mingi muu" poleks mitte ainult muukeelsete kaoks. Ikka kõigi relvateenistuseks mittemotiveeritud ja nõuetele mittevastava seltskonna jaoks, kes seni KV-le nii-ii palju muret valmistab, et selle probleemiga tegelemisele sageli rohkem aega, kui väljaõppele kulub.

Variant on alternatiivteenistust võimaldava seadusesätte täielik rakendamine. Ajateenistus 100%-le noortest, kellest relvateenistus võimaldatakse vaid KV nõuetele vastavale kontingendile (keeleoskus, füüsiline ja vaimne areng, haridustase, distsiplineeritus jne.). Alternatiivteenistus saab olema relvateenistusest erinev vaid selle pikema kestvuse, füüsiliste-vaimsete pingutuste individuaalsuse ja teenistusaegse rakenduse poolest. Muus osas aga oleks kõik sama. Kasarmeeritus, kord, vormiriietus (muidugi mitte relvateenistuse olevate kaitseväelaste oma) jne. Ka alternatiivteenistuse üksused saab omakorda grupeerida erialade ja väärtusklasside järgi.
Nüüd siis oleks IGAL noorel oma vaba valik - kas nii, naa või kolmandat moodi, kuid - teenistuskohustused oma kodumaa ees tuleb täita kõigil. Kui muukeelsest ajateenijate kontingendist kellegil, kes oma esialgu puuduliku keeleoskuse tõttu on sattunud just eelpoolnimetatud mingisse alternatiivteenistuse üksusesse, on huvi ja tahtmist sõjandusega ka edaspidi tegelda, või siis isegi oma edasine elu KV-ga siduda, siis teenistus alternatiivüksuses ei oleks selleks takistus. Omandab keele (ning täidab muud ajateenistusnõuded) ja vastavalt tema isiklikule avaldusele arvestatakse ta järgmise relvateenistuskutse nimekirja, kusjuures sellisel juhul juba alternatiivüksuses teenitud aega kaitseväeteenistuse hulka ei arvata.
Ka on võimalik vastupidine variant. Relvateenistusse sattunud nõuetele mittevastav ajateenija (pole tähtis, mis rahvusest!) võidakse kanda kas siis isikliku sooviavalduse või väeosapoolse taotluse alusel üle alternatiivüksusesse. Koos vastava teenistusaja muutuse ja vormivarustuse vahetusega. Relvateenistuses kasutult veedetud aega muidugi sellisel juhul ajateenistuse hulka ei arvata. Põhjused selliseks ülekandeks võivad olla kas isiklikku laadi või siis mittevastavus ajateenijale esitatavatele nõuetele (vt. eelnev).

Põhimõtteliselt peaks selline ajateenistuse korraldus olema võimalik ning sellega oleks ühe ropsuga likvideeritud ka aastaid kestnud ebamäärasus ajateenistusse minekust või mitteminekust.
Paraku ei saaks seda teha päevapealt. Raha, infrastruktuur, kaader jne. Vähemalt paar-kolm aastat kuluks sellise süsteemi reaalse ellu rakendamiseni, kui näiteks täna-homme sellele ettevõtmisele "roheline tee" antaks.
Vaieldamatu on sellise programmi rakenduse korral ka KV üldise maine tõus tsiviilsfääris koos sellest tulenevate kaudsete tulemitega ajateenistuse läbinu edasisele elukorraldusele. Maine tõusust tulenevalt ei peaks olema raske ka KV vajadustele vastava arvu relvateenistuseks kõlblike ajateenijate kokkusaamine. Seda viimast aga kindlasti juba praegusest hoopis paremas kvaliteedis.
Ka ei tarvitse alternatiivteenistuse läbinud EV kodanik olla veel KV-le täielikult kadunud. Läbides vastavad õppekogunemiste väljaõppeprogrammid, saab teda võtta juba arvele, kui nn. väljaõppeta reservi, missugust siis ekstreemolukorras saab pärast lühiajalist täiendõpet suunata täiendusena KV-üksustesse.

Kui nüüd teema pealkirja juurde tagasi minna, siis just see eelpoolkirjeldatud variant võimaldaks lisaks 100%-lisele ajateenistuskohustuse rakendusele tõsta väga tugevalt KV väljaõppekvaliteeti, kaaderkoosseisu motivatsiooni, ettevamistatavate üksuste taset, Päästeteenistuste kohtade täituvust jne., jne.

Ehk siis, mis ma tahtsingi öelda - EV annab relva kätte vaid oma riigi parimale ja lojaalsele osale kodanikkonnast. Kartmata, et keegi neist võiks minna üle "omade" poole.
(Kuigi, jah, sellistele "omade" poole minejaile võiks vahest valgustada Venemaa senist ajaloolist praktikat selliste "omade" poole tulijatega. Ja see pole neile persoonidele teadupärast just eriti tervisele kasulik ettevõtmine olnud. Vaevalt, et see tänapäevalgi teisiti on.)

Natuke teemast välja aga...ma ei tea, vist kipun üle võlli panema aga viimasel ajal mõtlen üha rohkem ja rohkem, et tänu meie ressursside puudusele (eelkõige inimressurss) ei peaks me eesmärgiks võtma mitte Soome vaid hoopiski Iisraeli mood totaalkaitse, kus teenivad kõik riigi kodanikud.

Aga peaeguses seisukorras vaadates, oleks hea kui saavutaksime lõpuks ka hillart'i poolt mainitud taseme

Päris huvitav oleks jälgida juutide reaktsiooni, kui nemad peaksid endile ette kujutama, et mõnes Iisraeli armee väeüksuses oleks 50-75% isikkoosseisust palestiinlased

Sollmann kirjutas:Päris huvitav oleks jälgida juutide reaktsiooni, kui nemad peaksid endile ette kujutama, et mõnes Iisraeli armee väeüksuses oleks 50-75% isikkoosseisust palestiinlased

hea näide - Iisraeli sõjaväes teenib hulgaliselt druuse, kes on (pool-)moslemid. Ja nad Iisraeli sõjaväes vägagi lugupeetud
http://en.wikipedia.org/wiki/Druze