www.militaar.net

Selline provotseeriv teema. Kumb suudaks Eestit paremini kaitsta? Kas Vabadussõja kogemusega hästi organiseeritud neljadiviisiline 1940. a. Kaitsevägi? Või moodsa relvastusega sissitegevuseks valmistunud 2008. a. Kaitsevägi? Ja kumb võidaks, kui eri ajastute Kaitseväed läheks omavahel kiskuma?

Ilmeslt see pool, kes kaitseb.

Vabadussõja läbinud mehed teeks oma kogemustega praegusele Kaitseväele lõdvalt ära ja ega moodsad relvad ilma meesteta ei tööta

Mingil staadionil vai?

Tollal oli palju ülihästi haritud ohvitsere, kel nii mõnelgi kogemusi I MS-st ja Vabadussõjast;
üldisest meelsusest siis ja praegu pole vist üldse mõtet rääkida;
laskmisoskus oli toona terves Eestis maailma parimal tasemel;
noorte füüsilise ettevalmistusega lood praegu nagu on;
tänases KV-s on prklt iga 3. võitleja potensiaalne ülehüppaja - seigad, mis räägivad iseenda eest

Milleks nii naiivne ja võib isegi öelda, et rumal, küsimus?
Loomulikult on 1940. aasta EW Kaitsevägi mäekõrguselt üle praegusest.
Ja seda just mitte tehnika, vaid SÕDURI poolest. Ma ei pea silmas sõdurite arvukust (kuigi rolli mängib ka see).

Nördimapanevad on praegused mõttetud hiigelinvesteeringud hirmkallisse rauda, mis "päeval X" jäävad tõenäoliselt elutuna seisma ja vaid vastasele üles korjata, sest - puudub Eesti SÕDUR (motiveeritud, hea väljaõppega ja füüsiliselt treenitud).

P.S.
Ja pole vaja selle jutu peale nüüd tõmblema hakata. Ka negatiivne informatsioon on informatsioon. (kuigi see paljudele meeldida ei tarvitse)

Ja kui veel ette kujutada, et elekter ja soe vesi läheb ära (mis ilmselt juhtub), siis need musklis maapoisid... Tõelised survival-geeniused oleksid nad tänapäeval. Hobustega oskaksid nad ka hästi ümber käia, kahjuks on need praegu defitsiit.

Heidan ette patriotismi kasvatava propaganda puudumist meie haridusasutustes. Võidakse kobiseda küll "oi oi mis ebademokraatia igaüks otsustab ise kas ta täidab kasku ja võitleb" aga seda on vaja.

1940. raudselt.

motivatsioon jne. aga üldiselt see allakäik siis hakkaski (ühiskonna siis).
suur probleem on välismeedia. sisemeedia on ka kuidagi vägivaldseks muutunud...

oleks vaja ka isamaalist propagandat, lahinguõpet koolidesse (ka enne gümnaasiumi, sest praegu on ainult seal minuteada) ja EELKÕIGE korralikku kasvatust.

PS. vabandust kaksikpostituse pärast.

Meie sisemeedia on ühesõnaga pask. Informatsiooniallikast, millest kunagi saadi vajalikku informatsiooni välismaailma jm. inimest TÄIENDAVAT materjali on saanud ühiskonna peldik, kus igaüks võib seda lõpptoodet väljastada. Liis Lassi tissid kuni Edgar Savisaar ostis poest leiba. Südamerahuga lastakse eetrisse ülikondades imelikud mehed, kes aina korrutavad "Me ei suuda end kaitsta! Andke alla! Sõjaväele pole varustust vaja!" Sellised isikud õõnestavad ühiskonna kaitsetahet ja tuleks ära koristada.
No kurat võtaks, kas ei saa ühe propagandasaatega maha!

Gfreak kirjutas:oleks vaja ka isamaalist propagandat...

Praegune EV on 1 liidritest EL-is ... suitsiidide osas.
1. EV-s oli enesetappude arv %-lt oluliselt väiksem.
Miks?
Lihtsalt sellepärast, et rahva üldine moraal oli toona oluliselt kõrgem, mäekõrguselt tugevam oli sellal ka vaimsus.
Olime tänu Vabadussõjale saanud 'kaotajaist' 'võitjaiks', 'sulastest' oma aja ja maa täieõiguslikeks peremeesteks.
Peremehetunne ja võitjamentaliteet on just need asjaolud, mis praegusel noorusel vajaka võrreldes 1. vabariigiaegse põlvkonnaga.
Kardan, et tühipalja propagandaga ei muuda praegu siin miskit....

Enesetappude osas on peale IIMS aegsel perioodil, kui tegelikult alles hakati korralikku suitsiidistatistikat koguma, Eesti, Soome ja Ungari maailma juhtivate riikide hulgas olnud. Ida-Euroopas on see number läbi aegade kõrgem olnud kui Lääne-Euroopas. Baltikumis konkureerime Leeduga, kes on ka maailma TOP-is. Seos ei ole mitte Vabadussõja võiduga vaid selliste asjadega nagu alkoholism, põhjala depressioon, sotsiaalmajanduslik olukord jms. Aga eks kindlasti mõni võidukas sõda tõstab inimeste moraali. Enesetappe on umbes sama palju kui liikluses hukkunud, samas meie madala eluea taga on suur üldine suremus, mille taga on omakorda kõrge traumatism (töö- ja olmeõnnetused), haigestumus (vähk, südamehaigused = suitsetamine, joomine, madal kehaline aktiivsus) - ehk siis need kõik on tunduvalt suurem oht meie rahvusele. Madalast sündimusest rääkimata.

Oh-jah, see põhjala depressioon rõhub ja valitseb millegipärast anlt teatud kindlates piirkondades.
Rootsis-Norras on päikesevalgust sama vähe kui siin, Islandil seda prklt polegi. Inimesed seevastu endale kätt külge nii naljalt aga ei pane.
Rootslastega, isegi kaugel põhjas elavatega, näivad olevat sellised lood, et võrreldes e-v samadel laius- ja pikkuskraadidel elavate soomlastega on neil temperamenti ja rõõmsameelsust poole rohkem.....

tegelt on suur probleem ka industrialiseerumine. mingi läbukultuur mässab jne.