www.militaar.net

Siin mälestuste teemas oli juttu raamatutest, mis kirjeldavad vene sõjaväe elu. Üks kaasfoorumlane soovitas lisaks loetule lugeda ´´kroonukuue kütkes´´ ja teine vaadata linki http://kroonu.kolhoos.ee/
mõlemad räägivad ehitusvägedes teenivatest meestest. No kuul pähe ütlen ma, kui lugeda neid, mis kontingent ja mis toimub...

See vist jah ammu tuntud tõde, et sinna valiti enamuses kriminaalid ja muud madalalaubalised, kuid sattus ka kindlasti keskharidusega ja muidu normaalseid inimesi - ja ei kadesta neid kes pidid teenima sellises urkas.

Kas keegi teab, oli Eestis ka kuskil ehitusvägede väeosasi? Tallinnas oli nimelt ju ehitusvägede kõrgem poliitkool, mul tekkis mõte, et kas need mehed said mingeid täiendavaid ettevalmistusi ka võrreldes nende sampoliitidega, kes teenisid võibolla kuskil vähe ´´valgemates väeosades´´?

ega seal tavalises väeosaski eriti teine pilt ei olnud-vahe oli ainult selles et sina tegid tööd tasuta aga ehitusväelane mingi raha eest

tsurkade karjad olid igalpool

ja muidugi tavaliselt sõdureid iga päev sellisele tööle nagu stroibatlased ei aetud ,eks sõltus ka ametist ja asjaoludest

kui ikka oli vaja komanda vaja kokku panna öiseks söelaadimiseks siis ka pandi ja pidid seda tegema

sina tegid tööd tasuta aga ehitusväelane mingi raha eest

Mis jutt see on

Ma pean nüüd Vene riigi käest saamata palga välja nõudma. Palk oli ikka kolm rubla (85-87), aga kaitsevõimet tuli tõsta autorooli keerates ja logu UAZ-iga teinekord kuni 500 km päevas läbida, lumi kabiinipõrandal.

minuarust seda raha ei nimetatud palgaks

ja eks ta mingi sümboolne summa oli mille eest korra said tsaipokis käia

Jah, aga mingit palka ka polnud - ega see mingi EÜE olnud, ikka orjatöö!

genialno Watson

no proovi vene riigilt kompensatsiooni okupatsiooniarmees veedetud aastate eest nõuda ,nad näitavad sulle -tutkit brat !

ja pealegi kõik läksid sinna vabatahtlikult -riigi kaitsevõimet oli vaja ju tõsta

mul oli äi Leedus stroibatis ekskavaatori peal -oli koju tulnud ikka kohver raha täis

ju siis veel tol ajal polnud niiviisi et -10 soldat zamenjajut ekskavator

minu kunagine äi oli ka 64 - 67 stroibatis traktori peal ja sai hea pataka raha, kui demobiliseerus, aga raamatust ´´kroonukuue kütkes´´(toimumisaeg 80-ndate keskpaik) ei saanud kutid peale tavalise sõduripalga mitte muhvigi. Igatahes kummardus minu poolt neile, kes ehitusvägedes olnud ja täie mõistuse juures tagasi tulnud!

Stroibatti võis sattuda mitmel viisil. Üks sats oli neid, kellel mingi tõbi küljes, et riviteenistuseks ei kõlvanud. Või kes simuleeris aga liiga vähe simuleeris, nii et leiti: mees stroibatti ikka kõlbab. Siis väiksemat sorti massuurikad ja allumisraskustega vennad. Kergemad psüühilised häired. Väga madal haridustase. Loodusrahvaste esindajad....Poliitiline usaldamatus - kas ikka võib relva kätte anda? Et cetera...
Kohe meie väeosa kõrval oli stroibatt ja neid sai omajagu nähtud. Mida öelda? Üksikud erandid välja arvata oli seal selline galerii koos, et Lombroso, Hitler, Freud, Darwin ja kes kõik veel oleksid rõõmu pärast püherdanud ja oma teooriatele põhjendusi leidnud.

Ise siis ka olnud Moskva oblastis Podolskis 85-87. Olen seda sinna sattumist juba korra kusagil siin foorumis kirjeldanud, aga kirjutan igaks-juhuks uuesti.

Mind määrati algselt keskkooli ajal motolaskuriks, aga kuna sain ülikooli sisse ja olin sügisese võtmise ajal kohustusliku kolhoosi kartulivõtmise kampaaniast saadud kõhutõvega ajutiselt kõlbmatu, siis hakati mind kevadel uuesti kroonu kutsuma. Kuna eksamite ajal kroonu võtta ei tohtinud, siis võeti mind sinna 30 juunil, mis oli viimane võtmise päev. Lasnamäe loomaaed oli siis juba üpris tühjaks jäänud, ringi kõndisid vaid mõned kaugelt hilja kohale jõudnud kaug-ida meremehed ja piirivalvurid. Mina sattusin ühe ehitusvägede prappori vaatevälja, kes mind sealt siis endale välja valis. Nii sattusingi ehitusvägedesse. Meil oli seal laias laastus selline seltskond, et pooled olid mustad ja pooled valged. Teistpidi oli jaotus selline, et pooled olid tsoonis istunud, vaimse puudega või muidu kirjaoskamatud, teine pool oli samasugused tudengid nagu mina või muidu õnnetud abielumehed või asjalikud ametimehed, keda vene kroonu enne 27 eluaasta saabumist suutis kinni püüda. Nii oli meil Tartumaalt ühe sohvoosi peaagronoom ja ühe trükikoja juhataja näiteks.
Meile maksti ka töö eest palka. Mina sain pool aastat peale kojutulekut oma hoiukassa raamatu peale umbes 1500.- rubla. Mõnel kuul oli mul isegi 200.- rublane palk, aga neid kuid oli vähe. Üldiselt sõltus rahateenimise võimalus kohast kuhu sind saadeti ja ka sellest kui palju sinu palgast ülemused suutsid kõrvale nihverdada. Selle tehase direktor kus töötasin, oli kõva kommunist ja sahkedamist ei sallinud, sellepärast vist saingi nii palju. Mujal töötajad said muidu kõvasti vähem.