www.militaar.net

suht igav ainus vaatamisväärsus oli liisi koikson

suht igav ainus vaatamisväärsus oli liisi koikson

Kas see tuleneb ealistest iseärasustest + - 16 ?

Mõni vana sokk on muidugi 76-selt ka samasugune.

Kena naisterahvas jah.

Tartus vist veel ei näidata, aga ise sirvisin täna Apollos Tiit Pruuli koostatud artiklikogu "Detsembrimäss". Mõneti üllatas pronksimäsu sidumine tolle kauge ajaga, aga päris lõbus hakkas siis, kui avastasin, et pronksimäsu "analüüs" oli tellitud Allan Alakülalt Raamatupoes püstijalal ei hakanud kogu oopust rida-realt läbi lugema, mis aga silma jäi oli see, et Alaküla ei hoia kokku värve, kujutamaks pronksimäsu kui mingit kurja geeniuse Ansipi dikteeritud venelaste "allalaskmis" operatsiooni (minu sõnastus, mõte sama).
Võin küll täie mõistuse juures olles kinnitada, et Ansip ja Ko-l polnud vähimatki aimu, mis sündima hakkab. Ei esimesel ööl, ega ka teisel (sic!)
Mul on piisavalt tõendeid selle kohta, aga need jätan oma memuaaride jaoks.

Juubeliaastal sai ühte langenut koos Võru KL rahvaga mälestatud, hiljem tegime muinsuskaitse rahadega ka kivi korda
http://acdc.he.ee/keilakas/unt/thumbnails.php?album=1
Kahjuks on teise kadeti Tedderi hauakivi endisel Tartu garnisoni kalmistul sitas seisus. Kui seda korda ei tehta, siis on varsti vankad oma haudadega seljas (need on võtnud südameasjaks oma laipadega ümbritseda äpardunud punakotkaste ühishauad, mis garnisoni kalmistule eestlaste selga kaevatud).
Kivilt on maha raiutud kogu tekst allapoole sünniaastat. Põhjused mõistetavad. Näiteks Udrase kivi maeti libahauakünka alla ja isegi kohalikud punased ei leidnud seda Vastseliina kalmistult üles, et ära lõhkuda.
Tedderile tuleks aga uus kivi teha

Mässus langenute sõdurite hauad ka Rahumäe kalmistul. Mäletagi täpselt kas 4 või 5 kõrvuti. Platsid hooldatud ja näha, et keegi ka küünlaid pannud.

Mässus langenute sõdurite hauad ka Rahumäe kalmistul.

Sa võiksid seda täpsustada! Või keegi teine. Eelnimetet raamatus oli üks omaaegse mälestuslehe koopia, kus oli nelja kadeti, ühe ministri, ühe teise ministri adjutandi ja kolme ohvitseri nimed ja fotod (mälu järgi). Justkui kõik langenud? Või oli ikka rohkem? Hakkab meenuma veneaegne nali Balti jaama monumendi kohta - ainus ülestõusu monument maailmas, kus kõik ülestõusnud peal.

1. dets. mässu ohvritele korraldati 4. detsembril ühine matusetalitus Kaarli kirikus. Neid oli kokku 21.
Lähemalt kirjutab sellest Päevaleht (Tallinn : 1905-1940) nr.329 | 4. detsember 1924 | lk 4

Ja järgmises numbris on juba täpsemalt kirjas, kes kuhu maeti: Päevaleht (Tallinn : 1905-1940) nr.330 | 5. detsember 1924 | lk 3

http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4&byea=1924&bmon=12

Nii käisin siis Rahumäe kalmistul ära ja kirjutasin nimed ülesse. Mälu vedas alt ja tegu ei ole sõdurite vaid politseinikega (kordnikud) ja üks reamees. Nagu öeldud on plats enamvähem kenasti korras. Mälestuskivid siis samasugused nagu su pildil aga rikkumata. Sünni kuupäeva all siis kiri-- Isamaa eest langenud 1.detsembril 1924. Kõik kivid ühesugused ja kokku neid 6. Kahjuks ei olnud võimalik pildistada.

Nimed siis:

Kordnik
Heinrich Lossmann
sünd. 21.apr.1880

Kordnik
Johannes Kumel
sünd. 11.mail 1870

Kordnik
Jaan Holtz
sünd. 27. aug. 1893

Kordnik
Mihkel Nutt
sünd.1.mail 1870

Rajooni ülem
Hermann Ubin
sünd. 3. veb. 1887

Reamees
Jaan Bergson
sünd. 19. juunil 1903

Tegemist on ikkagi kunstilise filmiga, aga minu meelest eesti filmi kohta igati hea. Palju oli rahvalikku nalja, toredaid tegelaskujusid, huvitavaid stseene.
Barrikaadistseen oli muidugi totter, aga efektne.
Mõned naljad tekitasid isegi seose "Viimse reliikviaga".
Ja ei olnud niimust-valge midagi, nagu mõned arvavad. Vaenlasele anti võimalus oma utoopiaid propageerida ja Anvelt-Kleini duo (kui see kiilakas Kleini pidi kujutama) oli mõjus.
Hindeks 4.

Võrreldes 'Nimed Marmortahvlil' filmiga, siis jäi kuidagi nõrgaks. Muidugi oli ka mõtlemapanevaid momente, nagu näiteks lapse isa tapmine. Samuti oleks võinud rohkem Balti jaama päästmist näidata, kuidagi lihtsalt saadi need vennad sealt kätte :p?
Mulle kui eestlasele meeldis film väga aga ma ei usu, et see vaimustust välismaalaste seas külvab.
Hindeks 4+

Sai ka film ära vaadatud.Eesti filmi kohta oli palju paugutamist, mis oli positiivne, kuid palju asju jäi segaseks.Üks segastest asjadest oli just see sama Balti jaama tagasivõtmine.Kohati tundus ,et mõningad asjad on rahapuuduse tõttu filmist välja jäänud.Ühesõnaga idee oli hea ,kuid jäi kuidagi pealiskaudseks ja segaseks ja kindlasti mängis mõnedes asjades rolli rahapuudus.

Kui film läbi sai, oleks tahtnud kohe uuesti vaadata - nii hea oli lihtsalt Filmis on paugutamist, tõsiseid momente, ja nalja saab ka, igav ei hakanud kordagi! Muidugi oli ka halvemaid kohti, kuid mitte ükski film ei ole täiuslik. Tõnu Kark Ernst Põdder'i rollis oli lihtsalt liiga hea Igatahes soovitan kõigil kinos ära käia!

PS! Tuleval aastal ilmub ka "Detsembrikuumus" DVD ja ühtlasi saab sellest esimene Eesti film, mis antakse välja Blue-Ray'l. Lisamaterjalina on kaasas ka ~45 min kaadreid, mis filmist erinevatel põhjustel välja jäeti. Võib-olla on seal hulgas ka Balti jaama päästmise stseene, kes teab...

Mindud, nähtud, oldud.
Hea film, mulle küll meeldis. Eriline tegelane oli general Põder . Koputas hooramaja uksele ja küsis ka paar pauku panna, sisse saades aga tegi akna lahti ja lasi paar kommunisti maha. Hiljem tänas. Lahingustseenid olid ka üllatavalt hästi tehtud. Aga relvad olid vist ajale mitte vastavad? Luger, ei tea kas se oli 24. aastal olemas juba?

Mulle meeldis kah. Põdder oli muidugi paras Terminaator aga film oli hoogne ja huvitav. Ma usun, et noortele läheb see peale küll ja tekitab huvi Eesti ajaloo vastu.

Mazz kirjutas:Aga relvad olid vist ajale mitte vastavad? Luger, ei tea kas se oli 24. aastal olemas juba?

...kamoon, Lugeri erinevad mudelid laialt tuntud veel esimesest ilmasõjast

Käisin kinos ja vaatasin ka lõpuks filmi ära. Ainult kiitvad sõnad ja ülivõrded! Kordagi ei tekkinud sihukest spetsiifilist "telelavastuse tunnet" ja igav ka tõesti ei hakanud. Filmi odavus kah minu arust otseselt välja ei paistnud, tegemist pole ju klassikalise sõjafilmiga, kus grandioossed üldplaanis massistseenid. Ainsad massistseenid olid Punaarmee üksused teiselpool riigipiiri liikumas, ja need nägid igati veenvad välja. Tulevahetused- ja lahingutegevus ei häirinud otseselt kordagi, pole mõtet pisiasjade kallal närida. Ütleks hoopis, et oli väga hästi hakkama saadud! Ka minu konkurentsitu lemmik selles filmis oli "generaal" Ernst Põdder, väga mahlakas tegelaskuju ! "Korrat, piir ei pea jõehobu kah, /.../ aga neil pole aega - neil vaja prääikit närida!" , "ma olen oma isiklike kätega mättasse löönud punaseid ja kollaseid ja terve persetäie Balti paruneid takkapihta!" ! Ja peale seda, kui ta litsi juures "paar pauku oli teinud" (aknast punaste pihta), siis ütles litsile, et "nüüd võite jätkata, kodumaa ei unusta teie tegu!" . Tõepoolest - kui see film ükskord televisioonist läbi jookseb, siis lähevad ka need killud sarnaselt "Viimse reliikvia" omadele rahva sekka . Krt ma ütleks lõpuks isegi, et ülikõva film, minge kindlasti kinno vaatama!