Kokkuvõtteks.
SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS
Vastu võetud 7.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 27, 181), jõustunud 1.05.2004. a.
Muudetud järgmise seadusega:
11.12.2008 (RT I 2008, 56, 315) 1.01.2009
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13100256
§ 3. Mõisted
(1) Seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel;
2) naiste ja meeste võrdne kohtlemine on otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise puudumine;
3) otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega ning seksuaalne ahistamine;
4) kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud;
Kaitseväelase eesmärk on, sõltumata soost, lahingülesanne ära täita.
§ 5. Sooline diskrimineerimine
(1) Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine on keelatud.
§ 6. Diskrimineerimine tööelus
(2) Tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta:
2) kehtestab töölevõtmisel tingimused, mis seavad ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda;
3) kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või muud tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele;
Kaadrikaitseväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded
Kaitseministri 21. detsembri 2007. a määrus nr 35
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12905115
§ 1. Kaadrikaitseväelase füüsiline ettevalmistus
(1) Kaadrikaitseväelane peab oma füüsiliselt ettevalmistuselt olema võimeline täitma talle pandud teenistuskohustusi.
(2) Kaadrikaitseväelane on kohustatud läbima füüsilise ettevalmistuse nõuetele vastavuse hindamiseks füüsilise ettevalmistuse katsed.
Meeste ja naiste vahel pole siin vahet tehtud - mõlemad peavad olema võimalised teenistuskohustusi täitma. Kui peale füüsilise ettevalmistuse katsete sooritamist oma normide järgi 190 p on naine võimeline olema näiteks jalaväerühma ülem/vanem, siis miks peaks samas ametis olev mees sooritama katsed suuremate normidega?
Saan suurepäraselt aru, et mehed on loomu poolest füüsiliselt tugevamad, kuid mis see töösse puutub? Nagu ütleb lg 1, siis sporti ei tehta kaitseväes mitte ainult ilu, hasardi, tsirkuse ja/või tervise huvides (nagu see käib tsiviilis), vaid eeskätt teenistuskohuste täitmise võimekusest lähtudes.
§ 2. Füüsilise ettevalmistuse katsete läbiviimine
(1) Füüsilise ettevalmistuse katsed viiakse läbi enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist ning edaspidi kaks korda aastas kaitseväe juhataja käskkirjaga määratud ajal.
§ 4. Füüsilise ettevalmistuse katsete sooritamine ja hindamine
(7) Füüsilise ettevalmistuse katsed mittesooritanud kaadrikaitseväelasel on õigus sooritada üks korduskatse kolme kuu jooksul arvates katsete mittesooritamisest. Korduskatse mitterahuldava sooritamise korral loetakse kaadrikaitseväelane mittevastavaks ametikoha nõuetele.
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Mulle näib, et siin on kokkuvõtteks tegemist ebakõlaga, ehk ministri määrus on tsiteeritud seadustega vastuolus.
Kui kaitseväes seda rääkida, mõeldakse kohe, et miks ma naisi vihkan või kas mul häbi ei ole endast nõrgemate kohta nii rääkida.
Teadmiseks, et mul ei ole absoluutselt mitte midagi naisterahvaste vastu sõjaväes, aga nad peavad end (võrdseid ameteid ja kohustusi jagades) ka meestega võrdväärselt õigustama. Eks paljud õigustavadki ja õigustaksid ka peale normide ühtlustamist.
Osa aga võib-olla näiteks naudib "vormikandmise au" lihtsustatud tingimustel.
Nagu varem mainisin, siis on olemas ka erialaametikohad, (kus teenistuses palju ka naisterahvaid) ja nende mittelahingulis-riviline töö nõuab tõesti vähem füüsilist vastupidavust. Samas võiks seda kohaldada võrdselt ka erialaspetsialistidest meestele.
)