www.militaar.net

Leitsin ühe tavalise saksa vindi kuuli ja lähemal uurimisel tuli kuuli seest esile selline süsteem
http://fotoalbum.ee/photos/nitram07/39469831
Ilmselt tegu lõhkekuuliga,paremal pool,ehk siis kuuli otsas oli ilmselt kunagi lõhkelaeng,(emake maa oli selle juba hävitand) ja lõhkelaengu oleks aktiveerind pildil hetkel paremal pool olev kapsel,mis oleks saanud löögi nõelalt,mis oli pronksmantlis,mis omakorda oli teraskapslis.???
Targemad mehed,kas olen asjast õieti aru saand???

Aa jah...lahti võtmisel tossas ja ajas mingit imelikku lõhna,millest see võis olla?

fosfor võis põlema minna, sellest ka toss

Peaks olema fosvoriga laetud kuuliga.Kokkupuutes hapnikuga hakkab fosfor põlema.Ei soovita sellist kuuli eriti näppida.

Ilmselt olid siis fosfori jäägid kuhugi vahele jäänd jah,sest põhilaeng oli otsas ära mädand.

Saksa B-Geschoss jah. Nõukogude PZ või ZP (mõlemat markeerimisviisi kasutati) on analoogilise ehitusega, ainult fosforit ei sisalda.

Aga kas sellised süüte/lõhke kuulid on eristatavad vaid värvimarkeeringuga kuulil/tongil või on ka hülsipõhjalt võimalik midagi välja lugeda peale tootja markeeringu?

Kestapõhja markeeringu tähed ja numbrid Nõukogude ja Saksa padrunite puhul küll kuuli tüüpi ei näita. Vast ainult 7,62x54R padrun, millel on Š täht põhjal, annab suurema tõenäosuse lõhkekuuliga kohtuda, kuna selline on lennukikuulipilduja ŠKAS jaoks.
Muidu on tunnuseks 7,62x54R puhul kuuli punane tipp ja 7,92x57 puhul must rõngas kapsli äärel ja kas kroomitud tipuga või peale tipu üleni must kuul.

Suured tänud
Kahjuks valdav enamus kuulidest,mis maas olnud pole enam markeeringud säilinud.

Kui markeeringuid pole, siis saab B-kuuli ära tunda kuju ja mõõtude järgi, kuid see eeldab kuuli kestast eraldamist, mis pole ohutu.
B-kuuli pikkus on 39,8 mm. Tagant 5,9 mm läheb peenemaks, põhja läbimõõt on 6,9 mm. Kesta suudme kohal, tipust 23,6 mm on ringõnarus, selles kohas on läbimõõt 7,95 mm.
PZ pikkus on 38,5 mm, põhjast 6 mm läheb samuti peenemaks. Mõõdud on täpsemad kui muud tüüpi kuulidel.