Tolle artikli sõnaseadmise ja hoiaku üle võib ju vaielda aga ma kuulun ka näiteks nende hulka, kelle arvates võidu- või vabadussammast/monument on kindlasti vaja aga viis kuidas seda viimast konkurssi läbi viidi, milline oli žürii ja milline on tulemus - seda ei kiida ma heaks. Kõik on jätnud ja jätab endiselt väiksemat sorti seltskonna (Ansip populistliku rahvuslusega ning IRL-iga seotud rahvusfundamentalistide) iga hinna eest ärategemise mulje.
Nood eelkirjeldatud etteheited on täpsemalt järgmised:
- konkurss viidi läbi ebasobival ajal (suvel), läbiviimisel oli väga nõrk meediakajastus ning üldine meediatugi nii, et vägisi jääb mulje, et soovitigi, et tuleks mingi pooleterameeste konkurss;
- žüriis oli suhteliselt vähe kunstiinimesi aga samas igasuguseid muid tegelasi, mille tõttu mitmed arhitektid/skulptorid jätsid osalemata (lihtsalt pika kogemuse jooksul on neil välja kujunenud oma kogemus, kus annetada oma loomingut ja kuhu mitte);
- kogu austusest Vabadussõjas võidelnute ja vabadusristi kui sellise suhtes on püstiatava samba puhul kunstilises mõttes tegemist maitsetu jurakaga. Paraku, praeguseks on asjaomased viinud protsessi liiga kaugele, et midagi muuta. Õige oleks olnud kuulutada viimatine konkurss ebaõnnestunuks, muuta žürii koosseisu ja kuulutada välja uus konkurss.
Jäärapäine ära teha tahtmine ei peaks alati üle rullima tervest mõistusest ja heast kunstimaitsest. Eriti nõme on kuulata neid ristisamba pooldajaid, kelle puhul on teada nende kesised kunstikogemused ja kelle puhul on kindel, et sambapüstitamise kirg iseenesest ületab mäekõrguselt kõik muu.
Et pilt oleks selgem, siis žürii liikmete arvamused ja eriarvamused:
http://www.uusmaailm.ee/vabadus/Lisa_Va ... ollile.doc
