Homod nõukogude armees.
Postitatud: 17 Nov, 2008 22:03
Minu aeg (1972-1972) nõuk. armees olles küll ei teadnud omasooiharatest vähematki. Kui midagi oli, siis toimus see väga salaja.Vahelejäämisel võis hull karistus olla.
www.militaar.net
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Homod nõukogude armees.
1. leht 1-st
Postitatud: 17 Nov, 2008 22:15
Mitte vaid armees vaid igal pool mujalgi oli see ilmselt põranda all-kui mälu ei peta siis ikka peris valusasti kriminaalkoodeks selle koha pealt hammustas.
Postitatud: 17 Nov, 2008 23:48
armeenlasi ja muid tsuurikuid peeti pededeks küll
jutt oli neil juba selline imelik ja põhisõna -shopa- domineeris
kaameli,lamba ja eeslikasvatajatel olid jälle zoofiiliakalduvused
niiet-suht kahtlane seltskond
jutt oli neil juba selline imelik ja põhisõna -shopa- domineeris
kaameli,lamba ja eeslikasvatajatel olid jälle zoofiiliakalduvused
niiet-suht kahtlane seltskond
Postitatud: 18 Nov, 2008 2:20
eestigi sõjaväes oli vähemalt veel hiljuti fraas "armeenia rivi" populaarne... 
. vähemalt riviõppustel.
. vähemalt riviõppustel.Postitatud: 18 Nov, 2008 7:52
Jaa, mäletan. Vastik värk, mida mäletada. Üks väga ebameeldiv eluseik.
Oli meil väeosas üks selline alaarenenud, kuid hullul kombel musklis, kasahh. Kuna tema vaimuanded teda tõsise tehnika juures rakendada ei lubanud, siis oli ta paigutatud katlamaja eest hoolitsejaks, kus ta siis omaette tegeles. 2 aasta jooksul tõusis ta selles ametis siis isegi vanemkatlakütja seisusesse ja tema alla anti veel 2 poissi. Selle 1,5 aasta jooksul, milliseid sai ühises väeosas mööda saadetud, ta siis neil kahel pisikesel (ja seda need tõesti olid) anaalavaust laiendas.
Ega asjad muidu poleks välja tulnudki, kui ta mitte poleks hakanud ka väljastpoolt katlamaja endale pepupartnereid himulema. Paraku need üritused aga tema jaoks edukalt ei lõppenud ja ühtlasi, peale paari füüsilise omavoli akti (missugused aga vägagi tüsilikud olid, tänu tema skalbialusele puudujäägile ja selle arvelt toimunud skeletilihaste tugevnemisele) , ta enam ka ei üritanud. Seega keskendus ta aga seda enam "oma" poisikeste päraku lihvimisele.
Jah, tõsi see on, et ma ise ei näinud tõsti midagi, kuid paar korda satuti siiski peale ja seega mul pole alust ka neis faktides kahelda. Ja pealegi andis toimuvast tunnistust ka nende poiste kogu olemus, kui neid mõnikord väeosa territooriumil kohtasid (seda aga harva, sest meie stepikangelane ei lasknud neid eriti sageli oma keldrist välja).
Vaat sellised ongi need vene kroonu psüühhilised kannatused, millistest armastatakse rääkida (mitte koduigatsus või muu taoline emotsioon). Arvan igatahes, et nende 2 katlamajapoisi elu sai totaalselt rikutud. Ma ei kujuta ette, et kuidas peale kroonut normaalse inimese kombel edasi elada, kui oled oma aastapäevad igapäevase pärakakaudse vägistamise objektiks olnud.
Aga ülemuskond ei saanudki sellest midagi teada (või ei tahtnud teada?), sest neid oli suhteliselt vähe liikvel ja kuna meie väeosas oli tegu nn. vähendatud koosseisuga, missugune aga vaatamata sellele pidi täisülesandeid täitma, siis keda krditki ei huvitanud mida see metslane seal katlamajas teeb. Peaasi, et katel vajalikul momendil kuuma vett ja auru andis ning muu oli savi. Ja kogu muu seltskond tegeles vastavalt käsule, missugune meid 24 tundi ööpäevas rakkes hoidis ning vaid hädapäraseid puhkemomente võimaldas.
Vaat sellised lood olid siis vene kroonus nende perverssustega. Muidugi on fakt, et väeosad olid erinevad ja nii ei olnud see kindlasti igal pool.
Minule endale olid igatahes ülalkirjeldatud sündmused isegi kõrvaltvaatajana väga negatiivselt meeldejäävaid elamusi pakkuvad.
Kirjeldatu alusel saate vahest ka aru põhjustest, miks omal ajal kaunis sageli NA üksustes suitsiide oli. Need aga üritati reeglina maha vaikida, sest ükski väeosa ei tahtnud endale ju mingit taolist TšP-d kaela saada. Ikka kõlas asi ametliku versioonina hoopis teisiti.
Aga need nn. määrustikuvälised suhted (s.h. ka pederastia) võisid ikka väga suuri äärmusi pakkuda.
Ja need polnud mitte sellised närused halamised, missuguseid EKV ajateenijate suust ikka ja jälle kuulda võib. Naeruväärsed diagnoosid - "arvutisõltuvus", "kohanemishäired" jne, millistega kaitseväeteenistusest vabastatakse. Ja kuidas mõned nn. mehed end tappa üritavad (mõnel on ka õnnestunud) põhjendades seda liigraske teenistuse või, näiteks, oma tüdruku mahajätmisega. Õnnetu armastus?! (naerukoht)
Kunagi mitu aastat tagasi juba ka kirjutasin siia, et parem on neis vene kroonu üleelamistes mitte sonkida. Liiga rõve ja vastik hakkab. Tükiks ajaks jälle tuju p...s, kui meenutada.
Aga! Tegelikult oli ka helgeid momente, ja neid oli kindlasti enam. Oli häid sõpru, kes sind ka kõige raskemal momendil hätta ei jätnud ja kellest lahkumine teenistuse lõppedes oli tõeliselt nukker. Olid normaalsed inimlikud ülemad, kellega suhtlemine tõeline nauding oli. Oli sõduriks kujunemine. Kuid kas see just selliselt (k.a. kommentaari alguses nüansid) käima pidi, on iseküsimus.
Oli meil väeosas üks selline alaarenenud, kuid hullul kombel musklis, kasahh. Kuna tema vaimuanded teda tõsise tehnika juures rakendada ei lubanud, siis oli ta paigutatud katlamaja eest hoolitsejaks, kus ta siis omaette tegeles. 2 aasta jooksul tõusis ta selles ametis siis isegi vanemkatlakütja seisusesse ja tema alla anti veel 2 poissi. Selle 1,5 aasta jooksul, milliseid sai ühises väeosas mööda saadetud, ta siis neil kahel pisikesel (ja seda need tõesti olid) anaalavaust laiendas.
Ega asjad muidu poleks välja tulnudki, kui ta mitte poleks hakanud ka väljastpoolt katlamaja endale pepupartnereid himulema. Paraku need üritused aga tema jaoks edukalt ei lõppenud ja ühtlasi, peale paari füüsilise omavoli akti (missugused aga vägagi tüsilikud olid, tänu tema skalbialusele puudujäägile ja selle arvelt toimunud skeletilihaste tugevnemisele) , ta enam ka ei üritanud. Seega keskendus ta aga seda enam "oma" poisikeste päraku lihvimisele.
Jah, tõsi see on, et ma ise ei näinud tõsti midagi, kuid paar korda satuti siiski peale ja seega mul pole alust ka neis faktides kahelda. Ja pealegi andis toimuvast tunnistust ka nende poiste kogu olemus, kui neid mõnikord väeosa territooriumil kohtasid (seda aga harva, sest meie stepikangelane ei lasknud neid eriti sageli oma keldrist välja).
Vaat sellised ongi need vene kroonu psüühhilised kannatused, millistest armastatakse rääkida (mitte koduigatsus või muu taoline emotsioon). Arvan igatahes, et nende 2 katlamajapoisi elu sai totaalselt rikutud. Ma ei kujuta ette, et kuidas peale kroonut normaalse inimese kombel edasi elada, kui oled oma aastapäevad igapäevase pärakakaudse vägistamise objektiks olnud.
Aga ülemuskond ei saanudki sellest midagi teada (või ei tahtnud teada?), sest neid oli suhteliselt vähe liikvel ja kuna meie väeosas oli tegu nn. vähendatud koosseisuga, missugune aga vaatamata sellele pidi täisülesandeid täitma, siis keda krditki ei huvitanud mida see metslane seal katlamajas teeb. Peaasi, et katel vajalikul momendil kuuma vett ja auru andis ning muu oli savi. Ja kogu muu seltskond tegeles vastavalt käsule, missugune meid 24 tundi ööpäevas rakkes hoidis ning vaid hädapäraseid puhkemomente võimaldas.
Vaat sellised lood olid siis vene kroonus nende perverssustega. Muidugi on fakt, et väeosad olid erinevad ja nii ei olnud see kindlasti igal pool.
Minule endale olid igatahes ülalkirjeldatud sündmused isegi kõrvaltvaatajana väga negatiivselt meeldejäävaid elamusi pakkuvad.
Kirjeldatu alusel saate vahest ka aru põhjustest, miks omal ajal kaunis sageli NA üksustes suitsiide oli. Need aga üritati reeglina maha vaikida, sest ükski väeosa ei tahtnud endale ju mingit taolist TšP-d kaela saada. Ikka kõlas asi ametliku versioonina hoopis teisiti.
Aga need nn. määrustikuvälised suhted (s.h. ka pederastia) võisid ikka väga suuri äärmusi pakkuda.
Ja need polnud mitte sellised närused halamised, missuguseid EKV ajateenijate suust ikka ja jälle kuulda võib. Naeruväärsed diagnoosid - "arvutisõltuvus", "kohanemishäired" jne, millistega kaitseväeteenistusest vabastatakse. Ja kuidas mõned nn. mehed end tappa üritavad (mõnel on ka õnnestunud) põhjendades seda liigraske teenistuse või, näiteks, oma tüdruku mahajätmisega. Õnnetu armastus?! (naerukoht)
Kunagi mitu aastat tagasi juba ka kirjutasin siia, et parem on neis vene kroonu üleelamistes mitte sonkida. Liiga rõve ja vastik hakkab. Tükiks ajaks jälle tuju p...s, kui meenutada.
Aga! Tegelikult oli ka helgeid momente, ja neid oli kindlasti enam. Oli häid sõpru, kes sind ka kõige raskemal momendil hätta ei jätnud ja kellest lahkumine teenistuse lõppedes oli tõeliselt nukker. Olid normaalsed inimlikud ülemad, kellega suhtlemine tõeline nauding oli. Oli sõduriks kujunemine. Kuid kas see just selliselt (k.a. kommentaari alguses nüansid) käima pidi, on iseküsimus.
Postitatud: 18 Nov, 2008 18:02
Minu v/o-s homosid ei olnud v oskasid nad siis ennast väga hästi varjata.
Sõber, kes aastail 87-89 Kasahstanis teenis, rääkis aga, et tema roodus keerati ühele tegelasele jrjepdvlt taha.
Ei mäleta enam kahjuks, millega seoses - oli see karistusaktsioon v mdgi muud?
Pakuti nii mõnigi kord sõbralegi vastavasisulist teenust, aga ütles ta ikka ja alati viisakalt ära.
Homoks, nõukakeeli peder-iks, sõimati noormeest, kelle peal himusid rahuldati.
Kõiki teisi s-aktis osalenuid tolle aja NA seaduste kohaselt aga homodeks ei peetud.
Isegi vastupidi - kõik nad olid igati lp-d kaasteenijad omade, st 'vanakeste', seas.
Julgen arvata, et ka hillarti poolt jutustatud loos vaadati poolearulise kasahhi tegevusele oma teenistuskaaslaste poolt läbi sõrmede v vaat et isegi soosivalt.
Kehtinud kastiseaduste ja tugevama-õiguse järgi oli nii mõneski kohas 'vanaisadel' täiesti vaba voli rakendamaks mistahes haiglaseid fantaasiad 'noorte' peal.
'Piderasov nada jebatj!' - kõlas meilgi alatasa, kui noorsõdur millegiga hakkama oli saanud ja v-isa teda esialgu suuliselt läbi võttis.
Nii mõneski kohas võis see üle minna aga praktiliseks tegevuseks ja seda sõna kõige otsesemas mõttes
Sõber, kes aastail 87-89 Kasahstanis teenis, rääkis aga, et tema roodus keerati ühele tegelasele jrjepdvlt taha.
Ei mäleta enam kahjuks, millega seoses - oli see karistusaktsioon v mdgi muud?
Pakuti nii mõnigi kord sõbralegi vastavasisulist teenust, aga ütles ta ikka ja alati viisakalt ära.
Homoks, nõukakeeli peder-iks, sõimati noormeest, kelle peal himusid rahuldati.
Kõiki teisi s-aktis osalenuid tolle aja NA seaduste kohaselt aga homodeks ei peetud.
Isegi vastupidi - kõik nad olid igati lp-d kaasteenijad omade, st 'vanakeste', seas.
Julgen arvata, et ka hillarti poolt jutustatud loos vaadati poolearulise kasahhi tegevusele oma teenistuskaaslaste poolt läbi sõrmede v vaat et isegi soosivalt.
Kehtinud kastiseaduste ja tugevama-õiguse järgi oli nii mõneski kohas 'vanaisadel' täiesti vaba voli rakendamaks mistahes haiglaseid fantaasiad 'noorte' peal.
'Piderasov nada jebatj!' - kõlas meilgi alatasa, kui noorsõdur millegiga hakkama oli saanud ja v-isa teda esialgu suuliselt läbi võttis.
Nii mõneski kohas võis see üle minna aga praktiliseks tegevuseks ja seda sõna kõige otsesemas mõttes
Postitatud: 19 Nov, 2008 0:05
Võtke kasvõi vangla teema, sama ju et kes paneb see pede ei pidavat olema, keda aga pannakse, see on pede...minu jaoks 
, ühed peded mõlemad! Ja eks siin eelpool kirjutajale vihje, et eks seda teemat oli ikka vähem 70ndatel ja enne, rohkem aga peale ja vaadake nüüd mis toimub, see juba igalpool ja ka armees ja kus iganes, hirm tuleb peale linnas ja metsas liikudes , vaenlast polegi, aind peded...telekas ja raadios, diskolavadel ja... ahh, jube Rohkem ikka naistega vaja suhelda
, ühed peded mõlemad! Ja eks siin eelpool kirjutajale vihje, et eks seda teemat oli ikka vähem 70ndatel ja enne, rohkem aga peale ja vaadake nüüd mis toimub, see juba igalpool ja ka armees ja kus iganes, hirm tuleb peale linnas ja metsas liikudes , vaenlast polegi, aind peded...telekas ja raadios, diskolavadel ja... ahh, jube Rohkem ikka naistega vaja suhelda Postitatud: 19 Nov, 2008 1:55
Üldiselt toimus vist selline värdjalikkus mingites lambiväeosades, kus inimesed relva ei näinudki. Näiteks ei läheks ükski minimaalseltki mõtlev seeru postile vahetust viima, kui postil seisab see, keda ta vägisi kanni trukkis enne seda. 
