www.militaar.net

Võib kohata sellist väidet, et 1919. a jaanuaris leidis lõunarindel aset puhtakujuline niiöelda Eesti-Läti sõda (kui mälu ei peta, siis näiteks K. Jaanson on sellist asja ühes Kesknädala ajaloorubriigis kunagi kirjutanud).

Alljärgnevalt Punaarmee jõud Eesti lõunarinde vastas veebruari alguseks:

1. läti kütipolk: 6 roodu
4. läti kütipolk: 6 roodu
6. läti kütipolk: 3 roodu
8. läti kütipolk: 2 roodu
7. läti kütipolk: 9 roodu
9. läti kütipolk: 2 roodu
48. kütipolk: 6 roodu (vene)
49. kütipolk: 9 roodu (vene)
83. kütipolk: 6 roodu (vene)
85. kütipolk: 9 roodu (vene)
8. Novgorodi jalaväepolk: 4 roodu
9. Novgorodi jalaväepolk: 2 roodu (vene)
12. Novgorodi jalaväepolk: 5 roodu (vene)
VTšK vägede 1. Pihkva jalaväepolk: u. 3 roodu (lätlased)
Valmiera eriline pataljon: 3 roodu (lätlased)
Nõukogude Läti 1. kütidiviisi tagavarapataljon: 2 roodu (lätlased)
1. Vjatka kütipolgu üks rood (vene)
53. Viljandi kütipolgu 3. rood (eesti)


6. ratsapolgu 3 eskadroni (vene)
Nõukogude Läti 1. kütidiviisi 2. ratsadivisjon: 2 eskadroni (lätlased)
1. Petrogradi ratsapolgu 3. marsieskadron (vene)
1. Petrogradi ratsapolgu 7. marsieskadron (vene)


2. läti kerge suurtükiväedivisjoni 3. patarei üks rühm
2. läti kerge suurtükiväedivisjoni 4. patarei
6. kütidiviisi suurtükiväebrigaadi 7. patarei
Koond-kergepatarei
1. Staraja Russa patarei
Nõukogude Läti õhutõrjedivisjoni 1. patarei
6. kütidiviisi 1. haubitsadivisjoni 1. patarei
6. kütidviisi 1. haubitsadivisjoni 3. patarei
2. Novgorodi jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi 3. divisjoni 1. patarei
Novgorodi kubermangu sõjakomissariaadi suurtükiväedivisjoni 2. patarei


Kaks soomusrongi
Kaks soomusautot

Läti lennudivisjoni 1. lennusalk
20. lennusalk


Kokku:

u 37 läti laskurroodu ja eskadroni/49 muud laskurroodu ja eskadroni

2,5 läti patareid/7 muud patareid

Järeldus: puhtakujulist või peaaegu puhtakujulist "Eesti-Läti sõda" ei olnud.

Ka polnud jaanuaris hetke, kus läti kütid olnuks muude väeosade suhtes ülekaalus.

Möödaminnes olgu rõhutatud, et tegelikult oli Vabadussõja ajal lõunarindel aastail 1918–1919 tegu puhtakujulise Eesti–Läti sõjaga – vastamisi olid läti punased ja eesti võidukad valged. Ainult et sellest pole kunagi olnud paslik rääkida – ei omal ajal, ei nõukaajal ega praegugi, sest poliitika segab.

http://www.disneylandparis.com//est/uudised?id=8572

Jaanson niisiis ei rääkinud mitte ainult 1919. a jaanuarist, vaid "aastaist 1918-1919", mis on veelgi suurem eksimus.