vrakisukeldumine
Postitatud: 30 Nov, 2008 22:58
Sai siin natuke nuusutratud merekära - ehk siis, mis tehakse merepärandi säilitamisel. Ehk mida ei tehta Eestis.
Peale seda, kui sai selgeks mis on juhtunud Josif Stalini jne. vrakkidega Tallinna läheduses, kuhu kuulsad sukeldusklubid ekskursioone suveniiride järele viivad oli selge, et see on lõpu algus.
2008.a. korraldati esimene dessant ka Ida Virumaaale - kahele II MS aegsele saksa ristlejale- õnneks üritus ei toimuinud oma täies iluduses ja seal ei olnud naaberrahvaid, kelle ettevõtlikus on Tallina lähedastel vrakkidel omandanud konkreetse tulemi.
Tegime oma ettepanekud vastavatele ametitele - aga see mis tuli oli nukker ja naivistlik. Vt. alljärgnevat -
Vrakisukeldumise käitumiskoodeks
Sissejuhatus
Käesolev koodeks on mõeldud järgimiseks kõigile hobisukeldujatele (k a tehniline sukeldumine), et tagada veealuste objektide säilimine. Käitumisjuhised on koostatud Eesti sukeldumiskeskuste poolt koostöös Muinsuskaitseametiga.
Hobisukeldujana lähtun oma tegevuses järgmistest põhimõtetest
1) sukeldun ainult nendele objektidele, mis vastavad minu väljaõppele ja kogemusele;
2) planeerin oma sukeldumised vastavalt ohutusnõuetele;
3) vaatan, aga ei katsu! Jätan kõik esemed oma algsele kohale, ühtegi eset objektilt kaasa ei võta, ei keera neid ümber ega riku muul viisil objekti seisukorda;
4) väldin aluse ankurdamist objekti külge;
5) nähes kedagi rikkumas eelmainitud põhimõtteid teavitan sellest koheselt sukeldumiskeskust ja/või Muinsuskaitseametit
6) avastades objektil märke lõhkumisest, rüüstamisest või muudest kahjustustest teavitan sellest koheselt sukeldumiskeskust ja/või Muinsuskaitseametit
7) uue objekti avastamisest teavitan koheselt sukeldumiskeskust või Muinsuskaitseametit
olen tutvunud vrakisukeldumise käitumiskoodeksiga ja järgin eeltoodud põhimõtteid oma edasises tegevuses
Soovitused vrakisukeldumise käitumiskoodeksi juurde
Läänemere veealune maastik kujutab endast unikaalset keskkondlikku ja kultuuriajaloolist miljööd, mis on kombinatsioon headest säilimistingimustest ja pikast meresõiduajaloost. Selle miljöö edaspidine säilimine sõltub suures osas meie tänastest otsustest ja käitumisest.
Enne sukelduma minemist on vajalik teha põhjalik eeltöö: tee kindlaks sukeldumiskoha iseloom – sügavus, keskkondlikud tingimused, laevatee lähedus jne. Sukeldumine toimub sinu enda vastutusel, ära sea ennast ega teisi ohtu. Ära mine sukelduma üksinda. Enne sukelduma minemist võta ühendust Merevalvekeskusega ja edasta neile oma sukeldumiskoha asukoht, sukeldumise ajaline kestus, inimeste arv ja aluse number.
Samuti on vajalik ennast kurssi viia seadustega, et teha kindlaks, millised piirangud kehtivad teid huvitaval alal. Näiteks ei tohi laevateel sukelduda ilma Veeteedeameti loata, kultuuriväärtusega laevavrakkidel ja teistel veealustel mälestistel ei tohi sukelduda ilma Muinsuskaitseameti loata ning piiranguid on ka mitmetel looduskaitsealadel (nt Matsalu laht).
Sukeldumiskoha valikul võta arvesse oma kogemus, ära ürita minna omapäi sukelduma kohtadesse, mis on Sinu jaoks tundmatud või ei vasta Sinu väljaõppele ning kogemustele. Ära ületa sukeldumise limiite. Planeeri sukeldumine korralikult ning sukeldu vastavalt oma plaanile. Alati jälgi oma ujuvust, et Sa ei kahjustaks sukeldumiskohta, ei seaks ohtu teisi sukeldujaid ning ei rikuks nähtavust. Vrakisukeldumisteks on soovitav omada PADI Wreck Diver sertifikaati (sügavustel 18-30 m AOWD ja 30-40 m ka PADI Deep Diver sertifikaati) või vastavat sertifikaati teistest sukeldumisorganisatsioonidest. Kõik sukeldumised sügavamale kui 40 m vajavad tehnilise sukeldumise erikoolitust (näiteks Eestis võimalik sooritada PADI TecRec või IANTD kursused). Võta arvesse, et vrakid võivad olla kaetud traalide või võrkudega, neutraalse ujuvuse omamine aitab vältida neisse takerdumist. Samuti pole soovitatav vrakkide sisemusse tungida (ja kindlasti ei tohi seda teha ilma vastava koolituseta!!!). Võta kaasa ainult fotod ja jäta endast maha ainult mullid.
Paadisukeldumisel kasutan alati alfa lippu.
Eesti vetes leidub rikkalikult laevavrakke, mis on hobisukeldumise peamisteks huviobjektideks. On oluline meeles pidada, et laevavrakkide asukohad on tundlikud arheoloogilised paigad koosnedes aluste struktuuride füüsilistest jäänustest kui ka erinevatest üksikesemetest. Laevavrakid on „veealused muuseumid“ ja tähtsad ajalooallikad, mida me peame enda poolt muutmata hoidma järgnevatele põlvedele. Igasuguse materjali eemaldamine tema algsest asukohast on korrarikkumine hävitades leiukoha arheoloogilist potentsiaali ja jättes järgnevad külastajad ilma samaväärsest kogemusest.
Vraki lokaliseerimiseks kasuta näiteks kajaloodi, mitte mingil juhul ära kasuta selleks traalimist. Iga ankurdamine laevavrakile rikub selle seisukorda ja seab ohtu edaspidise säilimise. Isegi kui laevavrakk on hästi säilinud ära ankurda sellele, vaid kasuta võimalusel näiteks poid laskumisotsaga. Kui poi jääb vrakist eemale, kasuta vraki asukoha otsimiseks reel’i, mis on ühte otsa pidi kinnitatud laskumisotsa külge. Siis jõuad alati tagasi laskumisotsa ja poi juurde. See on Sinu enda ohutuse huvides.
Peale seda, kui sai selgeks mis on juhtunud Josif Stalini jne. vrakkidega Tallinna läheduses, kuhu kuulsad sukeldusklubid ekskursioone suveniiride järele viivad oli selge, et see on lõpu algus.
2008.a. korraldati esimene dessant ka Ida Virumaaale - kahele II MS aegsele saksa ristlejale- õnneks üritus ei toimuinud oma täies iluduses ja seal ei olnud naaberrahvaid, kelle ettevõtlikus on Tallina lähedastel vrakkidel omandanud konkreetse tulemi.
Tegime oma ettepanekud vastavatele ametitele - aga see mis tuli oli nukker ja naivistlik. Vt. alljärgnevat -
Vrakisukeldumise käitumiskoodeks
Sissejuhatus
Käesolev koodeks on mõeldud järgimiseks kõigile hobisukeldujatele (k a tehniline sukeldumine), et tagada veealuste objektide säilimine. Käitumisjuhised on koostatud Eesti sukeldumiskeskuste poolt koostöös Muinsuskaitseametiga.
Hobisukeldujana lähtun oma tegevuses järgmistest põhimõtetest
1) sukeldun ainult nendele objektidele, mis vastavad minu väljaõppele ja kogemusele;
2) planeerin oma sukeldumised vastavalt ohutusnõuetele;
3) vaatan, aga ei katsu! Jätan kõik esemed oma algsele kohale, ühtegi eset objektilt kaasa ei võta, ei keera neid ümber ega riku muul viisil objekti seisukorda;
4) väldin aluse ankurdamist objekti külge;
5) nähes kedagi rikkumas eelmainitud põhimõtteid teavitan sellest koheselt sukeldumiskeskust ja/või Muinsuskaitseametit
6) avastades objektil märke lõhkumisest, rüüstamisest või muudest kahjustustest teavitan sellest koheselt sukeldumiskeskust ja/või Muinsuskaitseametit
7) uue objekti avastamisest teavitan koheselt sukeldumiskeskust või Muinsuskaitseametit
olen tutvunud vrakisukeldumise käitumiskoodeksiga ja järgin eeltoodud põhimõtteid oma edasises tegevuses
Soovitused vrakisukeldumise käitumiskoodeksi juurde
Läänemere veealune maastik kujutab endast unikaalset keskkondlikku ja kultuuriajaloolist miljööd, mis on kombinatsioon headest säilimistingimustest ja pikast meresõiduajaloost. Selle miljöö edaspidine säilimine sõltub suures osas meie tänastest otsustest ja käitumisest.
Enne sukelduma minemist on vajalik teha põhjalik eeltöö: tee kindlaks sukeldumiskoha iseloom – sügavus, keskkondlikud tingimused, laevatee lähedus jne. Sukeldumine toimub sinu enda vastutusel, ära sea ennast ega teisi ohtu. Ära mine sukelduma üksinda. Enne sukelduma minemist võta ühendust Merevalvekeskusega ja edasta neile oma sukeldumiskoha asukoht, sukeldumise ajaline kestus, inimeste arv ja aluse number.
Samuti on vajalik ennast kurssi viia seadustega, et teha kindlaks, millised piirangud kehtivad teid huvitaval alal. Näiteks ei tohi laevateel sukelduda ilma Veeteedeameti loata, kultuuriväärtusega laevavrakkidel ja teistel veealustel mälestistel ei tohi sukelduda ilma Muinsuskaitseameti loata ning piiranguid on ka mitmetel looduskaitsealadel (nt Matsalu laht).
Sukeldumiskoha valikul võta arvesse oma kogemus, ära ürita minna omapäi sukelduma kohtadesse, mis on Sinu jaoks tundmatud või ei vasta Sinu väljaõppele ning kogemustele. Ära ületa sukeldumise limiite. Planeeri sukeldumine korralikult ning sukeldu vastavalt oma plaanile. Alati jälgi oma ujuvust, et Sa ei kahjustaks sukeldumiskohta, ei seaks ohtu teisi sukeldujaid ning ei rikuks nähtavust. Vrakisukeldumisteks on soovitav omada PADI Wreck Diver sertifikaati (sügavustel 18-30 m AOWD ja 30-40 m ka PADI Deep Diver sertifikaati) või vastavat sertifikaati teistest sukeldumisorganisatsioonidest. Kõik sukeldumised sügavamale kui 40 m vajavad tehnilise sukeldumise erikoolitust (näiteks Eestis võimalik sooritada PADI TecRec või IANTD kursused). Võta arvesse, et vrakid võivad olla kaetud traalide või võrkudega, neutraalse ujuvuse omamine aitab vältida neisse takerdumist. Samuti pole soovitatav vrakkide sisemusse tungida (ja kindlasti ei tohi seda teha ilma vastava koolituseta!!!). Võta kaasa ainult fotod ja jäta endast maha ainult mullid.
Paadisukeldumisel kasutan alati alfa lippu.
Eesti vetes leidub rikkalikult laevavrakke, mis on hobisukeldumise peamisteks huviobjektideks. On oluline meeles pidada, et laevavrakkide asukohad on tundlikud arheoloogilised paigad koosnedes aluste struktuuride füüsilistest jäänustest kui ka erinevatest üksikesemetest. Laevavrakid on „veealused muuseumid“ ja tähtsad ajalooallikad, mida me peame enda poolt muutmata hoidma järgnevatele põlvedele. Igasuguse materjali eemaldamine tema algsest asukohast on korrarikkumine hävitades leiukoha arheoloogilist potentsiaali ja jättes järgnevad külastajad ilma samaväärsest kogemusest.
Vraki lokaliseerimiseks kasuta näiteks kajaloodi, mitte mingil juhul ära kasuta selleks traalimist. Iga ankurdamine laevavrakile rikub selle seisukorda ja seab ohtu edaspidise säilimise. Isegi kui laevavrakk on hästi säilinud ära ankurda sellele, vaid kasuta võimalusel näiteks poid laskumisotsaga. Kui poi jääb vrakist eemale, kasuta vraki asukoha otsimiseks reel’i, mis on ühte otsa pidi kinnitatud laskumisotsa külge. Siis jõuad alati tagasi laskumisotsa ja poi juurde. See on Sinu enda ohutuse huvides.