Lennuväe abiteenistusest ehituspataljoni

Sõjavangilaagrid nii siin kui seal, vangide kohtlemine jne.
Vasta
Cyberbear
Liige
Postitusi: 252
Liitunud: 27 Mär, 2006 18:03
Kontakt:

Lennuväe abiteenistusest ehituspataljoni

Postitus Postitas Cyberbear »

Et kas ja kui tihti selliseid kombinatsioone veel juhtus?

Nimelt oli vanaisa Saksa lennuväe abiteenistuses. Pääses eluga Tśehhi põrgust. Oli mingi aja sõjavang ja 1947/48 aastast on teateid (amelik elulugu), et ta teenis Peterburi-Sillamäe kandis punases ehituspataljonis, on üksikuid pilte sellest ajast. Mitteametlikult (vanaema rääkis) tean veel, et ta jäi ükskord kauemaks koju Kadrina kanti käima ning istus selle eest veel mingi jupi kinnigi, ilmselt pääses kergelt, teenistus jätkus. Hiljem demobiliseeriti ja ta kolis Kohtla-Järvele elama/töötama. Suri mõned kuud enne minu sündi kaheksakümnendatel.

Arusaadavatel põhjustel on ametlik elulugu (see välismaa-reiside oma) selle koha pealt napp ja ega vanaemagi (isast rääkimata) ülemäära neist asjust ei tea.

Niisiis küsimused:
Millistel tingimustel sai sõjavangist ehituspataljoni - ee - võitleja?
Kas on veel mingit sarnast lugu teada?

(Sesuhtes, et Eldor Traksi "Sõjakeerises ja vangilaagris" esimeses raamatus saab peategelane ühel hetkel samasuguse pakkumise...)
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Millistel tingimustel sai sõjavangist ehituspataljoni - ee - võitleja?
Kas on veel mingit sarnast lugu teada?
Üsna tavaline. Ehk teab keegi mõnda viidet anda, ei oleks ju mõtet hetkel oma mälu piinama hakata.
Faust
Liige
Postitusi: 1737
Liitunud: 27 Dets, 2004 10:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Faust »

Ega see ehitus/tööpataljonil olev inimene nn. võitleja ei olnudki. Ikka tööline.

Loe sellelt lehelt lennuväe poiste memuaare. Paljude sattusid erinevatesse NL tööpataljonidesse:

http://www.hot.ee/lvpfoto/memuaar.htm
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Kapral Karu
Moderaator
Postitusi: 1133
Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
Kontakt:

Postitus Postitas Kapral Karu »

vt nt http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-15.html:
Sellise tööjõu säilitamiseks tegid NKVD vastavad "organid", kelle kompetentsi kuulus N. Liidus rajatavatele strateegilistele objektidele odava tööjõu muretsemine", 1946. aasta kevadel ootamatu "ratsukäigu", vabastades laagritest 1922.-1927. aastakäigu balti rahvusest sõjavangid, mobiliseerides need sellest hetkest NKVD-le alluvatesse tööpataljonidesse. Vastavasisuline Siseasjade Rahvakomissariaadi käskkiri nr. 00336 anti Moskvas välja 19. aprillil 1946. Otsekohe alustati üle Venemaa asunud vangilaagritest nende aastakäikude eestlaste, lätlaste ja leedulaste tagasitoomist kodumaale. Loomulikult ei teadnud sõjavangid ise nende "mobiliseerimisest" tööpataljonidesse midagi ja nende üleandmine toimus laagrirežiimi tingimustes.
Viimati muutis Kapral Karu, 20 Dets, 2008 0:44, muudetud 1 kord kokku.
Cyberbear
Liige
Postitusi: 252
Liitunud: 27 Mär, 2006 18:03
Kontakt:

Postitus Postitas Cyberbear »

Kapral Karu kirjutas:vt nt htthttp://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-15.html
Sellise tööjõu säilitamiseks tegid NKVD vastavad "organid", kelle kompetentsi kuulus N. Liidus rajatavatele strateegilistele objektidele odava tööjõu muretsemine", 1946. aasta kevadel ootamatu "ratsukäigu", vabastades laagritest 1922.-1927. aastakäigu balti rahvusest sõjavangid, mobiliseerides need sellest hetkest NKVD-le alluvatesse tööpataljonidesse. Vastavasisuline Siseasjade Rahvakomissariaadi käskkiri nr. 00336 anti Moskvas välja 19. aprillil 1946. Otsekohe alustati üle Venemaa asunud vangilaagritest nende aastakäikude eestlaste, lätlaste ja leedulaste tagasitoomist kodumaale. Loomulikult ei teadnud sõjavangid ise nende "mobiliseerimisest" tööpataljonidesse midagi ja nende üleandmine toimus laagrirežiimi tingimustes.
Selge. Vanaisa oli 1926. aastal sündinud. Üks valge laik vähem.
Vaikal
Liige
Postitusi: 147
Liitunud: 17 Okt, 2004 10:19
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

NKVD alluvuses tüüpataljonid Narvas ja Sillamäel

Postitus Postitas Vaikal »

Cyberbear küsib: Millistel tingimustel sai sõjavangist ehituspataljoni - ee - võitleja?Kas on veel mingit sarnast lugu teada?
Sillamäe tehase ja linna rajamiseks oli vaja odavat tööjõudu
Põlevkivimaake ümbertöötleva suurmetallurgiatehase rajamiseks Sillamäele (aga ka teiste strateegiliste objektide rajamiseks Eestis) oli vaja tööjõudu ja selleks otsustati kasutada sõja lõpu järel Venemaa vangilaagritesse viidud eestlastest, lätlastest ja leedulastest sõjavange.
Vastav käskkiri nr. 00336 anti Moskvas, Siseasjade Rahvakomissariaadi poolt välja 19. aprillil 1946 ja otsekohe alustati üle kogu Venemaa asunud vangilaagritest baltlastest sõjavangide toomist Eestisse. Loomulikult ei teadnud need vangid enda "mobiliseerimisest" NKVD ehituspataljonidesse midagi ja nende üleandmine kombinaadile toimus laagrirežiimi tingimustes.
Esimene suurem arv sõjavange jõudis Eestisse 1946. aasta sügisel. Kõik Narva raudteejaama saabunud sõjavangid anti üle Narvas asunud N. Liidu Siseministeeriumi 7. kombinaadi ehitusvalitsusele ja neist formeeriti kolm tööpataljoni, mis kandsid nimetust 4., 6. ja 7. eri sõjaväe ehituspataljon. Kokku oli neis pataljonides üle 4000 mehe. Esialgu saadeti Narva toodud endised sõjamehed Narva linna ja Narva-Jõesuu ehitus- taastamistöödele ning mitmesugustele transpordi- ja laadimistöödele.
Nende ridade kirjutaja saabus Norilski vangilaagrist koos viie Pärnu poisi ja 60 lätlasega Narva 1946. aasta septembris. Jaamas võtsid meid koos meiega olnud NKVD töötajalt nimekirja alusele vastu 6. ehituspataljoni ohvitserid, kes viisid meid Vestervali tänaval asunud, ainsana Narva pommitamisel terveks jäänud endise ohvitseride kasiino hoonesse. Seal saime endale selga punaväelase vormi, millel olid puna-sinised NKVD väeosa pagunid. Samasuguseid paguneid kandsid ka meid Siberis valvanud laagrivalvurid. Kuid juba üsna varsti see “eksitus” avastati ja meie “uhked” vahetati ümber mustade töösoldati pagunite vastu.
Iga uus päev tõi juurde uusi laagritest vabastatuid. Narva raudteejaamas tegutsesid öö-päeva ringselt NKVD patrullid, kes võtsid Leningradi poolt tulnud rongidelt maha kõik Venemaa laagritest vabastatud sõjavangid ja “mobiliseerisid” need sealsamas ehituspataljonidesse.
Kuna Narva saabus pidevalt juurde uusi tulijad, kelle arv ulatus tuhandetesse, ei mahtunud need Vestervali kasarmusse enam ära ja osa mehi saadeti taastama ühte varemeis olnud gümnaasiumi hoonet, kuhu me hiljem ümber asusime.
Kuna kogu linna Narva veevärgi süsteemid ja kaevud olid sõjatules täielikult hävinud, oli pataljonides suureks probleemiks enda pesemine. Kui vangilaagris viidi vangid iga kümne päeva tagant sauna, kus neile anti puhas pesu, siis tööpataljonis olime me kuid pesemata, mistõttu meie aluspesu kubises täidest. Õhtuti korraldasid mehed “sotsialistlikke ilutulestiku” võistlusi, raputades ihupesult hõõguvpunasele punkriahjule täisid, kus need praksudes ja sädemeid pildudes pimedat ruumi valgustasid. Võitis see, kes suutis pikema “ilutulestiku” korraldada…

Sillamäe kohal olid varemed ja mets
1946. aasta novembris toodi 6. ehituspataljon Sillamäele, mille koosseisu kuulus siinkirjutaja, kus me hakkasime tegema ettevalmistusi praeguse Silmeti tehase rajamiseks. Sama aasta lõpul toodi Narvast ja Narva-Jõesuust Sillamäele ka teised kaks pataljoni.
Sillamäe asula oli sõjatules hävinud ja vaid ranna piirkonnas olid säilinud mõned üksikud individuaalelamud, kuhu nende omanikke aga elama ei lubatud. Enne sõda siin asunud Türsamäe õlitehasest olid järel vaid varemed ning nõgestesse kasvanud šlakimägi. Uue tehase rajamist alustati endise Türsamäe õlitehase varemetele.
Sillamäe tehase ehitus oli algusest peale salastatud. Ehitatava tehase toodangut hoiti seda ehitanud tööpataljonlaste ees suures saladuses, kuigi üht-teist imbus läbi ehitustöid juhtinud inseneride jutust, kes rääkisid, et toorainet ehitatavasse tehasesse hakatakse tooma rongidega, saadud produkt aga viiakse välja tikutoosiga rinnataskus. Oletusi tehti ka selle põhjal, et 1947. aasta algul moodustati 6. pataljoni töösoldatitest viis autopuuridega varustatud töögruppi, kes hakkasid Sillamäe, Kiviõli, Püssi, Jõhvi, Ahtme ja Vaivara ümbrusest pinnaseproove võtma. Kuni 60-70 m sügavuselt võetud pinnaseproovid pakiti korrapäraselt puukastidesse, varustati vajalike andmetega ja saadeti ühte Moskvas asunud geoloogiainstituuti. See pinnaseproovide võtmine kestis kogu 1947. aasta.
Sillamäe tehase ja töölisasula selle juurde ehitasid tööpataljonide sõdurid, Saksa sõjavangid ja kriminaalvangid. Tehase tööjõud, esialgu insenertehnilised töötajad, värvati Venemaalt. 1946. aastal oli Sillamäe postiaadress Moskva 10. 1947. aastast oli Narva postkast 2. 1949 sai Sillamäe, mis oli seni halduslikult allutatud Narvale töölisasulaks.
Ehki tehase ehitus käis juba täie hooga, eraldati selleks ENSV Ministrite Nõukogu otsusega nr 082 Vaivara vallast 3202 ha maad alles 31. detsembril 1948.
Sillamäe uraanikaevandusväli paiknes praeguse linna lääneosas, kunagise Türsamäe mõisa maadel, klindist lõunas. Tegelikult rajati kaks pisikaevandust, numbritega 1 ja 2, esimene kaevevälja põhja-, teine lõunaosale. Kaevandused kavatseti ühendada, kuid kaevanduse varing jättis selle töö pooleli. Kaevanduses nr 1 tegutses aktiivselt 1949. aastast kuni juunini 1952 ja suleti lõplikult 1969. aastal. Kaevandus nr 2 ei saanudki valmis kaevanduse käigud kanti maha 1957. aastal.

Tööpataljonide soldatid rajasid kõik kommunikatsioonid
1946. aasta oktoobris Sillamäele toodud 6. ehituspataljoni ja hiljem ka 4nda ja 7nda Sillamäele toodud ehituspataljonide soldatid elasid esimese talve üle riidetelkides, kuhu oli sisse ehitatud kahekordsed puunarid ja kus sooja andis telgi keskel olnud väike punkriahi. Talvel, tugeva pakasega, tuli hommikuti sageli jäätunud telgiseina külge külmunud meeste juukseid sooja veega lahti sulatada. Pesemiskoha puudumise tõttu käidi hommikul rivikorras Sõtke jões pesemas. Talvel raiusid barakkide päevnikud pesemiseks jäässe augud. 1947. aasta sügisel ehitati telkide asemele ümmargused kilpmajad. Söökla otstarvet täitis üks sakslaste poolt mere kaldale ehitatud, sõjatules säilinud puubarakk.
1947. aasta algul rajati endisesse Türsamäe mõisa vangilaager, mis asustati umbes 3000 Nõukogude Liidust toodud kriminaalvangiga.
Tööpataljoni soldatid piirasid ehitatava tehase territooriumi ümber kahekordse okastraataiaga, ehitasid vahitornid ja laagrisse toodud vangid hakkasid koos soldatitega tehase ehitustöödel käima. Kuna vangide kontingendi moodustasid kriminaalkurjategijad, esines töötsoonis sageli vangide ja töösoldatite vahel intsidente, mis mõnikord muutusid veristeks kaklusteks. Selle põhjuseks oli enamasti soldatitelt riiete ja jalanõude vägivaldne röövimine, aga mõnikord ka tülid naisvangide pärast.
Ehituspataljonide soldatid rajasid kõik tehasele ja ehitatavale asulale vajalikud kommunikatsioonid: Püssi–Vaivara kõrgepingeliini ja tehase- ning asulasisesed elektriliinid, teed, vee- ja kanalisatsiooni torujuhtmed, imitrassi merre, tehase korstnad ning mitmesugused abitootmishooned, aga samuti tulevase Sillamäe asula esimesed elamud, milleks olid puukilpidest kokkupandavad barakid. Esimesi kivielamuid ja ühiskondlikke hooneid hakati Sillamäele rajama alles viiekümnendate alul. Üheks esimeseks neist oli Sillamäe klubihoone. Ehituseks vajalike materjalide ja seadmete veoks oli loodud suur autobaas, mille tööd korraldasid ja autojuhtideks ning remondilukkseppadeks olid jällegi töösoldatid.
Sillamäe külje alla rajatud kaevanduses töötasid põhiliselt vangid. Kaevandusest veeti maak tehasesse vagonettidega. Sillamäel toodeti enam kui viiendik (100.022 tonni) N. Liidus toodetud uraanist, millest saanuks plutooniumi umbes 60 -70 tuhande tuumalaengu valmistamiseks. Oletatavasti ehitati N. Liidu esimene aatomipomm Sillamäel toodetud uraanist. Alates 1953. aastast hakati uraanimaaki tooma Tšehhist ja Saksamaalt. Selleks ehitati Vaivara jaamast kuni tehaseni haruraudtee, mida samuti, alates vedurijuhist kuni laadijateni, teenindasid ehituspataljoni soldatid.
Aastatel 1947 kuni 1951 oli Sillamäe tehase põhilisteks ehitajateks ehituspataljonide soldatid ja vangid, keda kokku oli umbes 8 kuni 9 tuhat. Sillamäe linna kodulehel toodud arvamus, et 1946. aastal võis Sillamäe ehitajate arv koos Leningradi ja teistest naaberoblastistest toodud tsiviilehitajatega küündida kokku kuni 18.000ni, ei vasta tõele, sest kuni 1948. aastani oli Sillamäel tsiviiltööjõudu veel väga vähe. Ka esimeste puubarakkide püstitamist elanikele alustati alles 1947. aastal, kuhu asusid esialgu elama tehase juhtiv- ja inseneritehnilised töötajad.
Esimesteks asukateks Sillamäel olid 1948. aastal Leningradist toodud 14-18-aastased kodutud, keda siin hakati tehase töölisteks koolitama. Need olid agressiivsed noorukid – valdavalt endised vargad ja "kotipoisid", kes olid õppinud meistrid varastamise ja röövimise peale. Sillamäel hakkasid nad kohe kauplusi ja ladusid röövima.
Kaitseks sissemurdmiste ja varguste eest moodustati tööpataljoni soldatitest eraldi vahiteenistus, kellele anti kätte vintpüssid ja vanad püstolkuulipildujad ning hakati välja panema valveposte. Nüüd aga hakkas see "nõukogude proletariaat" ehituspataljonide soldateid "fašistideks" sõimama, ning hankisid Auvere ja Sinimägede lahingutandreilt sinna lahingute ajal maha jäänud relvi ja laskemoona, et "fašiste" tappa. Toimus mitu tulevahetust, kus oli ka ohvreid. Lõpuks toodi Leningradist kohale miilitsaüksus, kes vargapoistelt relvad ära korjas. Pärast seda olukord normaliseerus.
Relvadest veel niipalju, et 1947. aasta suvel olime kümne eesti poisiga Narva jõe ääres ning Vaivara lahingutandril heinatööl. Kuigi seal toimunud ränkadest lahingutest oli möödunud kolm aastat, leidus neil aladel ikka veel kõikvõimalikke relvi. Maa- ja tankimiinid olid sapööride poolt küll kokku kogunud ja virnadesse laotud ja nii need seal seisid. Tsiviilisikuil oli neile aladele minek keelatud.
Meie isiklikes relvaarsenalides (millede omamine oli muidugi rangelt keelatud) oli relvi alates vene PPŠ-st kuni 80mm miinipildujateni. Oli muidugi meie õnn, et seda ei teadnud NKVD töötajad, ega ka pataljoni ohvitserid. Nüüd võib saladuskatte all tunnistada, et heinatöö lõppedes anti kõik kogutud relvad metsavendadega ühenduses olnud heinaliste poolt metsavendadele üle.
Venemaalt toodud tööliste osakaal Sillamäe tehase ehitusel oli kuni 1951. aastani suhteliselt väga väike. Massilisem vene rahvusest tööliste tulek Sillamäele algas põhiliselt viiekümnendate algul, kui linnas valmisid esimesed tööpataljonide poolt ehitatud korterelamud. Pärast seda hakkas elanike arv jõudsalt kasvama. Viiekümnendate esimesel poolel oli Sillamäel juba üle kümne tuhande elaniku. Tunduvalt paremad töö- ja elutingimused olid peamiseks põhjuseks, miks Sillamäele saabus suurel arvul vene rahvusest töölisi sõjatules laastatud Venemaa oblastitest. Linnaõigused sai Sillamäe 1967. aastal. Alates 1947. kuni 1991. aastani oli Sillamäe suletud linn.
Nõukogude ajal allusid linnas kõik, miilitsast kuni lasteaiani, tehasele. Tehase direktor oli jumal, kelle positsiooni ei kõigutanud isegi formaalne allumine EKP-le. Objekti salastatuse ja range tööliste valiku tõttu puudus linnas peaaegu täielikult eesti rahvusest elanikkond. Sillamäe varustamine kõige eluks vajalikuga toimus läbi Moskva ja see oli tunduvalt parem, kui teistes Eesti linnades. Kogu Sillamäe sõjajärgne ajalugu on seotud salajase ettevõtte rajamisega. Kõik teised objektid ehitati vaid kombinaadi huve silmas pidades.
Endistest eesti, läti ja leedu sõjameestest moodustatud tööpataljonid osalesid Sillamäe tehase ja linna rajamisel kuni 1952. aastani, seega ühtekokku üle viie aasta. Kuna tollases Nõukogu Liidus pidid nii vangid kui ka tööpataljoni soldatid enda ülalpidamise (toidu, riietuse ja majutamise) tööga välja teenima, siis vaatamata pikkadele tööpäevadele ja pidevale töörügamisele, maksti töösoldatitele nende poolt tehtud töö eest vaid sümboolset tasu ja paljud jäid oma tööandjale isegi võlgu…
Arvestades tollaste töösoldatite suurt panust Sillamäe linna ja tehase rajamisel ja lähtudes meie õigusriigi õiglusnormidest, väärinuks võibolla täna veel elus olevad endised töösoldatid oma tehtud töö eest tollal saamata jäänud töötasu katteks mõned Silmeti tehase osakud…
Viimati muutis Vaikal, 29 Mär, 2011 9:51, muudetud 1 kord kokku.
Võitjal on alati õigus?
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

Vaikal, tänud jagamast! Tekkisid mõned küsimused, millises arvulises suhtes võisid olla alguses krimkad ja "töösõdurid"? Arvestades, et "töösõdurite" hulgas oli palju endiseid rindemehi, siis polnud krimkadel võimu kehtestamine laagrites nii lihtne kui kolmekümnendatel, kus neil oli tegemist enamjaolt tsiviilist laagrisse sattunud tööliste-talupoegadega, nüüd aga seisid vastas hoopis karmimad kodanikud, kes lahingutes olid õppinud ühtekuuluvus tunnet, püssirohtu nuusutanud ja ka verd piisavalt näinud. Jään huviga uut postitust ootama!
sitt päev, kellele kurdad
Kasutaja avatar
man21
Liige
Postitusi: 822
Liitunud: 01 Juun, 2005 13:34
Kontakt:

Postitus Postitas man21 »

Ka minu üks lell oli lennuväe abiteenistuses ja hiljem tööpatis. Kuskil Eestis, aga kus, ei tea. Kõik seitse venda on läinud toonela teele ja pole kelleltki küsida. Siis kui oleks võinud küsida, siis olin veel liig noor, et selliste asjade vastu huvi tunda.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Re: Lennuväe abiteenistusest ehituspataljoni

Postitus Postitas Arensburger »

Cyberbear kirjutas:Et kas ja kui tihti selliseid kombinatsioone veel juhtus?
.....
Niisiis küsimused:
Millistel tingimustel sai sõjavangist ehituspataljoni - ee - võitleja?
Kas on veel mingit sarnast lugu teada?
Kahjuks ei tea millise tööpataljoniga on tegu, aga tollase olukorra illustreerimiseks on see küll hea pilt. Just, kui silmas pidada meeste riietust.
Pilt on pärit Hugo Variku albumist ja mees ise pildil keskmises reas kõige pikem vene vormis reamees.
Pilt
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist