www.militaar.net

Mul tekkis küsimus, miks võetakse võrdluse aluseks trotüül? Näiteks tuumapommi puhul? Kas seetõttu, et trotüül on üks levinumaid lõhkeaineid, või on ta stabiilseima plahvatustugevusega vms.?

No millegagi peab ju võrdlema. Eks võeti jah võrdluseks üks levinuimaid tavalõhkeaineid.
Valatud, pulbriline, granuleeritud... trotüül on küllaltki erinevate omadustega.

Kas keegi mõnda head trtüüliekvivalendi tabelit teab, kus oleks kirjas, et mitu grammi x lõhkeainet vastab nt. 1 kg trotüülile?

Manurhin kirjutas:Kas keegi mõnda head trtüüliekvivalendi tabelit teab, kus oleks kirjas, et mitu grammi x lõhkeainet vastab nt. 1 kg trotüülile?

Pole see asi nii lihtne midagi.
On tõesti tabelid, valemid, koefitsiendid... Need on kõik mingil konkreetsel juhul kasutamiseks.
Praktikas on lõhkeainetel erinevad tundlikkus, brisantsus, fugassus, detonatsioonikiirus...
Kui näiteks võtta kaevandustes kasutatavat lõhkeainet ja täita sellega mürsk, siis esiteks võib mürsk lõhkeda juba väljatulistamisel, tappes suurtüki meeskonna. Teiseks, plahvatades puruneks mürsk vaid paariks suureks osaks. Vastupidi, mürsu lõhkeaine kasutamisel söekaevanduses ei saa söekamakaid, vaid tolmu. Lisaks võib kaevandus metaaniplahvatuse tagajärjel koos kaevuritega üldse hävida...
Lõhkeasjandust õpitakse aastaid. Kui näiteks mina kiitleksin, et tunnen poolt sellest valdkonnast, siis sellest omakorda pool oleks kelkimine.

eod, mis ajast selline sõna nagu fugassus käibel on? kas see ei peaks olema mitte töömaht?

Satakas kirjutas:eod, mis ajast selline sõna nagu fugassus käibel on? kas see ei peaks olema mitte töömaht?

Mõõdetakse seda tõesti mahuga. Pliist silindrisse puuritud kanalisse paigaldatakse teatud kogus lõhkeainet ja plahvatuse järgselt mõõdetakse tekkinud õõnsuse maht.
Töömaht seostub pigem sisepõlemismootoriga. Muidugi ei välista, et mõnes ametis on selline termin kasutusel.

vanal ajal (ehh, mis nüüd niiväga vana aeg...üheksakümnendate lõpus veel) viljeldi sealsamas ametkonnas, kus sinagi töötasid veel töömahtu. samuti on see omadus töömahuna hingekirjas kõiksugu lõhketööde raamatutes.

Satakas kirjutas:vanal ajal (ehh, mis nüüd niiväga vana aeg...üheksakümnendate lõpus veel) viljeldi sealsamas ametkonnas, kus sinagi töötasid veel töömahtu. samuti on see omadus töömahuna hingekirjas kõiksugu lõhketööde raamatutes.

"Plahvatuse töö fugassete vormidena käsitletakse laengust kaugemal asuva kivimi purustamist ja liikumist lööklaine ja plahvatusgaaside surve mõjul. Selle töö tõhusus on võrdeline lõhkeaine potentsiaalse (üldise) energiaga ja määratakse katseliselt lõhkeaine töövõimena seatinablokis..."
Esimesest kättejuhtunud eestikeelsest käsiraamatust.
Veelkord - fugassus on lõhkeaine töövõime. Töömaht on ruum, mille vabastab mootori kolb, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu.

kuule! oligi minu viga. ajasin sassi töömahu ja töövõime. oh mälu ja lubjastumist....

Täpsemalt väljendatuna on fugassus siis plahvatuse töövõime üks vorm. Teine on brisantsus. Kogu töövõime on mõlema töövormi summa.