www.militaar.net

Olen siis kuulnud mitmeid vastakaid arvamusi antud teemas,endal kuskilt meelde jäänud,et puhastatakse vardaga lukukoja poolt raua suudme poole.Vastasel juhul võib rikkuda vintsooned.Samas sõjapüsside vardad ei ulatu lukukoja poolsest otsast raua suudmeni.Samas kuulnud ka et võib puhastada raua suudme poolt ja ei juhtu midagi.Paluks siis püssiomanike kommentaare.

Riigi püssi puhasta, kuidas veebel käsib, kuid enda oma ikka ainult padrunipesa poolt raua suudme poole ja ainult selles suunas, ei mingit edasi-tagasi nühkimist. Mõnedel väikesekaliibrilistel võib ette tulla, et vintsoon lõppeb enne raua suuet, et mitte raisata väikese püssirohulaengu energiat kuuli vintsoonest läbipressimisele, kuid täiskaliiblilistel vintpüssidel on vint ikka toru otsani. Kui seda ei ole või on raua ots mingi imeliku ovaalse kujuga, siis on tõsine kahtlus, et keegi ongi terasvardaga raua suudme poolt nühkinud. Vindi hari, mis raua otsast näha, on lasketäpsuse seisukohalt ülioluline ja kui need on vigastatud, siis püss laseb halvasti.

Natuke teemast kõrvale, kuid osadel relvadel, mille ehitus ei võimalda vardaga puhastamist padrunipesa poolt, näiteks AK perekond, on kaasas spetsiaalne jupstükk, mis puhastamisel raua otsa pannakse. Hoiab varda raua keskel, vintsoonest eemal.

Tänapäeval on vardaga puhastamine haruldane, pigem kasutatakse puhastusnööri, see on kõik selleks, et vintsooned ja relvad kauem kestaks.

ok aga kui edasi tagasi ei nühi ja lükkad ainult suudme poole siis peab ju varras tagasi ka tulema,et edasi liikuda?sakslastel olevat ka sellised jubinad olnud mis eest puhastades varda keskel hoiavad.

Korralik varras on selline, mis ulatub padrunipesa poolt lükates raua suudmest välja.

olen vaadanud vanu sõja püsse ja neil kõigil varras luhem,sakslasel üldse poolde rauda ja venelasel on raua pikkune enam vähem aga lukukoja poolt puhastades jääb lukukoda segama ja sellevõrra varras lühemaks. sakslasel muidugi puhastuskett ja vardaid sai jätkata ,mitmest ühe pika.Aga kuidas siis asi toimib et lükkad varda harja või kaltsuga ette,hari otsast ja varras tühjalt tagasi ja hari otsa ja uuesti?Samas tänapäevased vardad fiibrist ja suht pehmed ,need ei tohiks kahjustada rauda?

sigalahe kirjutas:Aga kuidas siis asi toimib et lükkad varda harja või kaltsuga ette,hari otsast ja varras tühjalt tagasi ja hari otsa ja uuesti?Samas tänapäevased vardad fiibrist ja suht pehmed ,need ei tohiks kahjustada rauda?

USAkad oma M4 soovitavadki niipidi teha, et tühi varras raua otsast sisse, siis kalts külge (või pronkshari) ja tõmbad tagasi, s.t. padrunipesa poolt suudme poole. Mul oli mu Mossinile selline meetrine terasvarras mis padrunipesa poolt lükates suudmest välja ulatus, aga olgem realistid, härrased. Tere tulemast 21. sajandisse
See raua suudmeosa kahjustamine millest seni laialdaselt juttu, kehtib vaid terasvarraste kasutamise kohta. Plastikust, alumiiniumist vm. pehmest materjalist/metallist varraste poolt suudme kahjustamist oodata pole mõtet.

Keni pühi kõigile

Mina olen oma jahirelva puhastanud ikka padrunipesa poolt ettepoole ja seda plastikuga kaetud vardaga ning saksa alumiiniumist puhastusketiga pannes keti toruotsast sisse ja kui padrunipesast välja tuleb siis panen kaltsu otsa ja tõmban tagasi. Jahirelvaks on 8mm saksa mauser.

ei saa sellest täpselt aru ,et 8mm mauser.saksa mauser ju 7,92 mm või see 8mm tuleb tänapäeva ümardamisest?

sigalahe kirjutas:ei saa sellest täpselt aru ,et 8mm mauser.saksa mauser ju 7,92 mm või see 8mm tuleb tänapäeva ümardamisest?

Mauseri kaliiber 7,92x57 IS tähistati väikese kaliibrina (mõõdetuna vindiharjade vahel). Suur kaliiber (vindipõhjade vahel) oli 8,2 mm. Kuuli suurim läbimõõt on 8,23 mm. Enim kasutatakse ümmardatud kaliibri tähistust 8x57 mm. Üldiselt on kõik kolm tähistust kasutusel.
Sarnased, kuid erinevad on tömbiotsalise kuuliga laskmiseks mõeldus esimeste G 98-te kaliiber 7,92x57 I (nendest vanadest G 98-test ei tohi uute padrunitega tulistada) ja jahirelvadele loodud, äärikuga padrunikestaga 8x57 JRS.

selge nüüd asi arusaadav tänan.

sigalahe kirjutas:olen vaadanud vanu sõja püsse ja neil kõigil varras luhem,sakslasel üldse poolde rauda ja venelasel on raua pikkune enam vähem aga lukukoja poolt puhastades jääb lukukoda segama ja sellevõrra varras lühemaks. sakslasel muidugi puhastuskett ja vardaid sai jätkata ,mitmest ühe pika.Aga kuidas siis asi toimib et lükkad varda harja või kaltsuga ette,hari otsast ja varras tühjalt tagasi ja hari otsa ja uuesti?Samas tänapäevased vardad fiibrist ja suht pehmed ,need ei tohiks kahjustada rauda?

Saksa vindi vardad pandi kolme mehe püssikomplektist üks kokku. Need olid otstest vintidega.

seda mõtlesin ise ka,varrast oli sakslasel ilmselt vaja ainult kinni jäänud kesta väljalöömiseks või siis rauaõõne puhastamiseks sodist.hooldus käis ju puhastusketiga.

sigalahe kirjutas:seda mõtlesin ise ka,varrast oli sakslasel ilmselt vaja ainult kinni jäänud kesta väljalöömiseks või siis rauaõõne puhastamiseks sodist.hooldus käis ju puhastusketiga.

Üldiselt küll, vajadusel kasutati ka varrast.

nüüd asi enda jaoks selge ja tänud kõigile abilistele kes viitsisid vastata

http://www.surplusrifle.com/finnishmosi ... ing/hs.asp

Seal isegi pildid sellest, kuidas poltlukuga relva puhastada. Kes ingliskeelt oskab, seee saab ka juttu lugeda.