www.militaar.net

Terv

Tegu on siis nüüd selle mudeliga, millle Urmas mulle hirmsate ähvarduste abil maha müüs. Muidu olen ma rohkem nagu tankiinimene, kuid kuna Tristar toodab seda lennukit õiges mõõtkavas, siis saab mu lagi tulevikus ka ühe lennukiga kaunistatud.

Nii, natuke masinast endast ka:

Tellimus lennukile esitati 1935. aastal, prototüübi esmalend toimus 36. aasta kevadel ja teenistusse asusid esimesed aparaadid 1937. aasta keskel. Erakordseks tegi selle lennuki peaaegu olematu distants mida see vajas maandumiseks ja õhku tõusmiseks. Storch oli võimeline lendama vaid 50 km/h kiirusega, mistõttu maandumiseks vajas ta vaid kuni 18 m. pikkust rada. Seetõttu on mõnevõrra liialdades öeldud, et ta maandus "koha peale", või isegi "tagurpidi". Kerge kaal, küllaltki hea mootor ja suur tiivapind lubasit tal aga õhku tõusta vähem kui 45. meetri pealt. teliku vedrukäik oli pea pool meetrit mistõttu sobis maandumispaigaks kuitahes mätlik suvaline metsalagendik.
Lisaks on see lennumasin osalenud Hispaania kodusõjas, Teise ilmasõja kõikidel rinnetel, päästnud ära Mussolini ja toonud von Greimi vaenlase tule all otse Brandenburgi väravate juurde. Ning Last-but-not-least on ta väidetavalt ainus lennuk teises sõjas, mis oli sunnitud maanduma vaenlase lennukist avatud püstolitule peale.

Fieseler Storch jäi mulle silma samast kohast, kus "Maailmamerede Hirmgi" - nimelt sellest suurepärasest mängust:


Mudel on Tristarile kohaselt vinge - kuigi nii mõnigi pulk kokpitis on saanud liiga jäme või natuke lihtsustatud... Kõige rohkem kummitab piltide vähesus - eriti kokpiti puudutav pildimaterjal.

koostamist alustasin mootorist, millele ma tegin vasest ise uued tõukurivardad. samuti tuli peavõllile traadist pikendus panna, kuna see hakkas muidu logisema ja propeller oleks seetõttu viltu vajunud.



ja kuivalt aiste vahel:


Kokpiti puur. Talakonstruktsioon, mis jääb istmete alla sai vasega asendatud peaasjalikult seepärast, et tristar oli plastikust variandid nii peenikesed valanud, et need purunesid juba enne restist kätte saamist. Tagantjärele on praegune lahendus isegi parem, kuna puuri konstruktsioon on sellest tulenevalt jäik ja lubab seda alusest eraldi käsitleda.



ning üks pilt koos kuivalt kokku pandud kerega:


Praegu siis rohkem ei ole:)
Kristjan

mis põnev mäng see siis on millest sa päris häid ideid ammutad?

Aga mudel on muidugi põnev ja loodetavasti järgmiseks kokkutulekuks juba "käegakatsutav".

PS. pane okastraati ka, et saaks vajadusel madruseid püüda

Jaa, asi liigub juba päris suure hooga, aga ega ma nüüd eriti just ei ähvardanud kah...
Igatahes ootan järge!

Urmas.

Luciano kirjutas:mis põnev mäng see siis on millest sa päris häid ideid ammutad?

Miski Commandose seeria oma.

Tuttav aparaat! Jõudu koostamisel ja tahaks ka tulemust näha siis.

Terv

Tänud eelnevate kommentaaride eest.

Kuna ma jäin oma pildimasinast väljalaenamise teel mõneks ajaks ilma, siis tegin kiiruga mõned pildid hetkeseisust.

Põhiline vaev on vaja näha mootoriga - kuna ma loodan vähemalt ühelt poolt mootoril katte eest ära jätta, siis tuleb ehitada juurde see, mis Tristaril tegemata on jäänud: ees asetsevaid magneetosid peab ühendama suur ulja kaarega üle mootori minev toru, sisselaskekollektoreid ühendab alt silindrite vahelt kulgev toru. Lisaks tuleb kuidagi sisselaskekollektorite taha ehitada karburaatorid - nendega on põhiline ikaldus, kuna mul pole ühtegi normaalset ülesvõtet, kus mootor oleks pildistatud tagantpoolt vaadatuna.






Dashboard näeb välja mõnevõrra kehvem, kui loodetud - ei paista need näidikud nii kenasti välja sealt klaasi tagant, kui vaja oleks. Fotol on ta eriti kole, kuna oma osa on lollakal kunstvalgusel.




Urmas oli see mees, kes jagas mulle suurepärast tinamaterjali lenduriisttmete rihmade tegemiseks. Suurepärane värk, tänud. Üritasin eeskujuks võtta luftwaffe standardrihmasid - kui ei ole päris sedamoodi, siis loodetavasti annavad kogenud lendurid andeks. Tagumisele toolile tulevad ilmselt lihtsamad rihmad - need on veel tegemata.





Ja kokpiti puur. Ees piloodist vasakul on ehitatud koht tiivakaldpindade vända jaoks. See käis kettülekandega - kuidas kett teha, tuleb veel välja mõelda. Lisaks panin tahapoole tunde ja kahtlasevõitu fotode järgi paar toru lisaks.





NB: mäng on tõesti Commandos II: Men of Courage. pilt on missioonist White Death.

Tänan tähelepanu eest
Kristjan

Ma vaatan et siin järgmine mees hakkab jamama nende suurte tikkudega. Urmas kasutab ühte tikku, teine härra hakkab kohe terve toosiga jamama. Kust neid ülisuuri asju saate ?

Väga kenasti asi edeneb. Eriliselt meeldivad istmed koos sinna juurdekuuluvaga.

Vägev värk, ootame järge

Krahv

Olen aus ja ütlen kohe, et lennukina jätab see masin külmaks. Ei ole ta mingi kurjade joontega tulilind, millel torud igal pool turritamas. Pigem jätab mulje, et ärge vastu toetage, äkki lagenub ära.

Aga see selleks, mudelina on asi tore. Kõik see rihmade porno, oeh ise küll vist niimoodi mässata ei viitsiks, kuigi ehk on mind 1:48 rihmad liialt hirmutanud. Väga võimas! Mootor on ka väike iludus, muidugi jäta teda ikka näha.



S

Normaalne

Kas tristar ei olnud siis rihmasi kaasa pannud, et pidid ise tegema? Muide, väga head kukkusid välja. Ja mootor on vahva, eriti tikutoosi kõrval mõjub kuidagi väga hästi. Aga mis ime see armatuuri pähe pakutu on, ilmselt küll pilt moonutab, see nagu rohkem 1/144 mõõtu mudeli tasemel valu.

Mulle see lennuk välimuselt ka eriti ei meeldi , liiga põllumajandusliku aparaadi nägu , no lendav väetisekülvik näiteks on sama põnev.

Tipp- topp kulgeb. Kas rihmapandlad on isetehtud? Igatahes näevad rihmad väga ehtsad välja.
Mootor näeb ka normaalne välja. Kas need kõverad traadijupid paarikaupa silindrite juurde on küünlajuhtmed? See kirjadega plaat mootoriplokil on ets?
Jõudu jätkamiseks!

Tundub, et siit tuleb hea tulemus. Rihmad meeldivad. Huvitav on, et samasugused rihmad on tänapäeval kasutusel näiteks purilennukis L-13 Blanik, mis ka Eesti purilennuklubides pruukimises on. Eks see ole vist jäänuk aegadest, kui tsehhid sõja ajal sakstele lennukeid vorpisid.
Storch pole küll teab mis iludus, aga mulle meeldib ta oma võimekuse pärast, tuli tal ju käia kohtades kuhu kurjad ja stiilsed lahingumasinad oma nina ei pistnud. Omaaegne kopteri aseaine.

Tere!

Ega ta jah mingi söja lennuk ole ex`?
Ja siim väga hea komm...


Terv.Siim.

No edeneb, vaatamata selele, et armatuur ei ole ehk seekord täiesti viimase peal, aga kellel selliseid asju siis vahel ette ei tule... Kuid rihmad, jaa, on mida vaadata, igas mõttes super! Nii et edasi, Kentuki poisid!

Ega ta jah mingi söja lennuk ole ex`?

Kuda siis nii? Ikka hirmus sõjalinnuke, kuigi tegeles enamjaolt paksuvõitu staabiohvitseride vedamisega, isegi kuuliprits pandi teisele hiljem peale. No ja Belgiasse sai ju 40 aastal dessandimehed alguses Storchide seljas kohale toimetatud, mis sest, et igasse masinasse mahtus vähe, see-eest oli Storch -e palju. Ning Skorzeni tõi Benitokese kah Storchi seljas vangistusest välja - ütle veel et ei olnud hirmohtlik sõjalennuk?

Urmas.

Üle pika aja...

...see, et pole teemat täiendanud ei tähenda seda, et lennuk pooleli jäi. Hoopis kaamera andis otsad. Need, kes Märtsikuisel kokkutulekul käisid, nägid storch'i ka oma silmaga (mitte, et see nüüd mingi eriline vaatamisväärsus oleks, aga). Nüüd siis panen siia ka pildid üles. Ehk vabandate, et ta kergelt tolmune on, nimelt on ta sellisel kujul juba pealt kuu aega laes rippunud.









Ja üks lisaefekt ka: Klaaskasvuhoone sai kinni liimitud tsüakriiniga - et ta täpselt istuks sai ta liimimisel tugevalt teibiga kere külge kinni tõmmatud, mistõttu ilmselt pinge alla jäädes ilmusid nädala jagu hiljem paremasse esiklaasi praod. Esialgsest ehmatusest üle saanuna leidsin, et tegelikult on need praod päris toredad seal niiviisi - liiatigi, et nad ühe klaasiruudu piires püsivad.


Tänan kõiki, kes on vaevaks võtnud teemat jälgida
Kristjan

Väga vingelt kokku pandud ja viimistletud mudel. Tõeline tase.
A.