MAN 7t
Postitatud: 15 Jaan, 2009 3:47
Tere!
Nonii, aeg taas foorumis häält teha ja midagi kõigile näidata.
Olude õnnelikul kokkusattumusel sain enda omandusse sellise mudeli.
Peamiselt tõmbas mind ikka see Eesti numbrimärgi variant, ammu oli soov seda proovida ja nüüd tuli see võimalus.
Mis selle mudeli kohta siis öelda... vaeva nõuab sunnik. Revelli poisid on igale osale ilusti tõukuri jäljed peale suutnud jätta, ning mis halvim, neid ei saa kohe tasa viilida vaid peab enne veel ka täis pahteldama. Õnneks sobituvad osad omavahel normaalselt kokku, kuigi jah kõik see jõhker lihvimistöö alumise osa kalla tekitab pisult loksu, seega siit sealt tuleb pisult vähemaks lõigata, pikemaks kasvatada. Klaasipuhastajatega on ka pisult muret, sest tahaks nad ikkagi pisult eraldamist, praegu valatud ühes tükis. Eks näis mis ma nendega ette võtan.
Et täielikult detailivaest tagumist osa kuidagi varjata, tegin PVA lahuses immutatud paberist presendi sinna ette. Oli ilus, ka mõningate voltidega, aga kuivanud kujul on pisult liiga pingul, aga kuna selle sinna ette sobitamine oli eriti piinarikas, siis otsustasin, et elan üle kui ei hakka uuesti üritama. Ärge näkku lööge!
Ehitusprotsess jäi venima ja tekkis ka pisult tüdimus, kuid kohustus see mudel valmis teha on ikka õlul. Seega loobusin ma katsetest igat vajaka jäävat detaili täiustada ning võtsin julgelt aerograafi välja. Liiga palju oleks vaja teha, et sellest midagi 100% täpset tuleks. Värvid on fotol ehk pisult heledamad kui päriselt, kuid sellist tumedat kogu ongi pisult raske loomulikult pildistada. Nende laikude 0.2mm aerograafiga tegemine oli üüpris ajakulukas, kuid hea tööriistaga üüpris mugav.
Selline ta siis hetkel on. Kahju on pisult, et ma oma esialgsest detailide parandamise plaanist loobusin, kuid vaja on see ära teha ja rohkem aega raisata pole.
Siim
Nonii, aeg taas foorumis häält teha ja midagi kõigile näidata.
Olude õnnelikul kokkusattumusel sain enda omandusse sellise mudeli.
Peamiselt tõmbas mind ikka see Eesti numbrimärgi variant, ammu oli soov seda proovida ja nüüd tuli see võimalus.
Mis selle mudeli kohta siis öelda... vaeva nõuab sunnik. Revelli poisid on igale osale ilusti tõukuri jäljed peale suutnud jätta, ning mis halvim, neid ei saa kohe tasa viilida vaid peab enne veel ka täis pahteldama. Õnneks sobituvad osad omavahel normaalselt kokku, kuigi jah kõik see jõhker lihvimistöö alumise osa kalla tekitab pisult loksu, seega siit sealt tuleb pisult vähemaks lõigata, pikemaks kasvatada. Klaasipuhastajatega on ka pisult muret, sest tahaks nad ikkagi pisult eraldamist, praegu valatud ühes tükis. Eks näis mis ma nendega ette võtan.
Et täielikult detailivaest tagumist osa kuidagi varjata, tegin PVA lahuses immutatud paberist presendi sinna ette. Oli ilus, ka mõningate voltidega, aga kuivanud kujul on pisult liiga pingul, aga kuna selle sinna ette sobitamine oli eriti piinarikas, siis otsustasin, et elan üle kui ei hakka uuesti üritama. Ärge näkku lööge!
Ehitusprotsess jäi venima ja tekkis ka pisult tüdimus, kuid kohustus see mudel valmis teha on ikka õlul. Seega loobusin ma katsetest igat vajaka jäävat detaili täiustada ning võtsin julgelt aerograafi välja. Liiga palju oleks vaja teha, et sellest midagi 100% täpset tuleks. Värvid on fotol ehk pisult heledamad kui päriselt, kuid sellist tumedat kogu ongi pisult raske loomulikult pildistada. Nende laikude 0.2mm aerograafiga tegemine oli üüpris ajakulukas, kuid hea tööriistaga üüpris mugav.
Selline ta siis hetkel on. Kahju on pisult, et ma oma esialgsest detailide parandamise plaanist loobusin, kuid vaja on see ära teha ja rohkem aega raisata pole.
Siim
): olgu nende ratastega nagu on - ka päriselus lödistatakse kilpe värvides rehvid värviga kokku, aga kas see vasakult poolt masina alt näha olev loperguse tünni moodi asjandus peaks olema summuti? Kui jah, siis ehk võiks teise vähe rooste ajada? Või on see liiga rumal mõte? - ise ma seda elukat ei tunne, seepärast küsin...
