www.militaar.net

Asjaomased, kuidas tundub olevat seos majanduslangusest tingitud tööpuuduse ja kaitseväeteenistuse (ajateenijad/palgalised) populaarusese vahel? A la noor mees läheb tööpuuduse eest armeesse pakku...

Noh, eks sõdurileib ole ikka selline kindel leib olnud ja on ka edaspidi. '

Kuid Ameerikamaal on ka liituda soovijaid järjest enam.

NY Times kirjutab sellest

http://www.nytimes.com/2009/01/19/us/19 ... &th&emc=th

Ka meil on soovijaid järjest enam. Vaadake www.elukutse.ee seal on tööpakkumisi üleval ja neid tuleb juurde ja kaob ka järjest ära.

nojah nüüd kui enam ehitusega palju raha ei teeni siis järsku on kõik hingest sõdurid ja räägivad et on alati tahtnud tulla jne ning kui jälle vaja kuskil kipsplaati panna siis kaovad ja ei taha sellest midagi kuulda. Nagu hooajatöölised aga see on kõigest minu arvamus.

Marks

Pagana stroipat(ehituspataljon)
Aga jah, ma saan aru, neist, kes tõesti tahavad seda tööd südame ja hingega, aga neid hooajalisi vennikesi ma ei salli

Arvan, et küsimuse sõnastus pole vist päris see, mida öelda taheti.
Küsimuse all ei saa vist mitte "populaarsus" olla. Või ehk just nii ongi - jutumärkides "populaarsus", misläbi kaitseväes ajutist n.ö. varjupaika otsitakse.
Nii, kui asjad majanduses paremaks läheb, nii jookseb see seltskond laiali nagu kanakari - ja sellega haihtub olemattusse mõningatel sinisilmadel vahepeal juba tekkinud illusioon võimsast eesti kaitseväest.

P.S.
Rahaga riigile kaitset ei osta, sest alati on keegi, kes on võimeline rohkem maksma. Kahjuks aga panustatakse meil praegu väga-väga vähe kodanike (ja kitsamalt kaitseväelaste) kasvatustöösse ja moraali tugevdamisse. Õigemini küll, et ei panustata üldse, või kui, siis tehakse seda naeruväärselt ja lapsikult naiivses laadis. Nii õhukeses riigis nagu EV-s, nimetetakse oma kodanike kasvatamist (ja iga tõsiseltvõetav riik ju sellega tegeleb) aga paraku - ajupesuks. Vähemalt nii olen ma massikommunikatsioonivahendite kaudu levitavast teabest aru saanud.
Sellega siis ongi juba praeguseks kujunenud olukord, kus sadades tonnides kallist sõjarauda jääb päeval X tõenäoliselt kasutu ja elutuna seisma sinna, kus ta seisab, sest - pole meest, kes seda võimeline oskuslikult liigutama on. Endised ehitusmehed, kes vaid ajutiselt KV-s varjul olnud on ja muud muidu eluluuserid, kes mujal Eestis enam omale sooja kohta polnud leidnud, on kõik kõigi nelja tuule poole laiali jooksnud, et oma elunatukest nn. tulevase Eesti jaoks säästa (nagu oma tegevust hiljem arvatavasti selgitada püütakse).
Aga muidugi jääb ikka kohale kah mõni. Neile nn. päris EV pärissõduritele jääb siis iga mehe-naise peale ca. 10 väiksemas ja suuremas diameetris toru ning vähemalt 1-2 liikurmasinat. Iga varba-sõrme peale 1 päästik. Karm lugu saab olema selleks lõppvõitluseks. Aga kas pole heroiline - langeda lootusetul postil oma kodumaa eest?
Noh, muidugi on veel üks suhteliselt suurearvuline kamp HULLjulgeid, kehvasti varustatud, kuid omast arust ülikõrge lahingumoraali ja iseteadvusega (missugune aga peale esimest pauku sageli väga kärme kaduma on - praktikast tulenev tähelepanek) kaitseliitlasi, kes aga (kui arvestada kõike eelpoolkirjeldatut) tõenäoliselt üle 1-2 päeva, alates relvakonflikti algusest, ei kesta. Nad saavad lihtsalt väga ruttu otsa. Kuid sellel asjal on tegelikult olemas ka positiivne külg. Neile pole tarvis kuivtoidupakke välja jagada ja see-eest saab samas kaalus laskemoona väljastada.
Nii palju siis minu mõlgutusi mõiste "KV populaarsus" üle.
Ühesõnaga - mina arvan, et pole kaitseväkke seda saasta vaja. Kui seda nn. ajupesu ei tehta (kuid ei saa sellest ei üle ega ümber) ja seda karja sõduriks ei tehta, siis parem olgu vähem, kuid kindlad mehed.

Mina näen asja aga nii, et las tulevad. Kui ka kümnest pelgupaiga otsijast saaks kaks tükki sügavamasse riigikaitse usku pöörata, on ka hea asi.

Pealegi on ülekohtune arvata,e t kõik, kes praegusel hetkel KVga liituvad, on miskid kullakaevajad või muidu pelgupaoiga ostijad.

Mina jälle kaldun arvama, et sõjaväelase amet on parasjagu nii peenike küll, et "kaadrisõduriks" ei saa tulla ja minna.
Küll aga saab olla või mitte olla.
Liiga palju on vaja teadmisi, silmaringi, ja sisemist motiveeritust.
See on aastatega kogunev kaup.
Pikkade aastatega
Ühepäevaliblika kutseoskus ei saa küündima kuigi arvestatavale tasemele ja sõja korral ei jätku seda meest kauaks.
Ehk siis samasugune ballast nagu vene sõjaväes prapporite armee

Aga tegelikult just nii see ongi, kuna Kaitseväegi on seaduse silmis üks täiesti tavaline riigiasutus ja selles kehtib täiesti tavaline tsiviilsfääriski toimiv tööseadustik. See tähendab, et tahtsin ja tulin (kui võetakse, aga võetakse praegu kohe kindlasti, sest Scout´is lahtisi kohti nagu muda. Mujal Kaitseväes tõmmati aga suures kokkuhoiupoliitika viljelemise tuhinas KÕIK veel vabad ametikohad maha), ja kui tahan, siis lähen. Mitte mingeid siduvaid lepinguid ei eksisteeri (mis iseenesest nonsens on).

Viimane konstateering on konstateering, millega täielikult nõustun. Paberil olevad arvud sellest värskelt küpsetatud kaiitseväe kaadri seltskonnast annavad küll mõnedele alust rahuolus uimelda, kuid tegelikult ...

Muideks! Ega nüüd kõik praporid NA-s kah ballastiks polnud. Ikka täiesti väärikaid oma eriala spetsialiste omal ajal nähtud, kellede kohta küll ühtegi paha sõna öelda ei saanud.