Stsenaarium: sissid invasiooni vastu

[Martin Herem]

Tõenäoliselt kõik omamoodi õiged ja teostatavad. Ma seadsin tingimused üsna vähevõimaldavaks. Aga mulle õpetati (Iraak+) nii:

Vead teele 2-3-4 takistust - betoon, kivi, palk, tünn, auto. Nii et tekiks "siksakk". Mida suuremad/raskemad takistused seda parem. Kohalikud traktorid, veokid vms võiks aidata. Oluline on tekitada "nähtav takistus".

Järgmiseks vead "sikksakki" täis heinu, prügi (Ukraina põhjal tulin kaltsule), mulda ... põletad rehve. Oluline on "sikksakki" pind teha kahtlaseks ja miinide peitmiseks sobivaks.

Nüüd reguleerid vajadusel liiklust, kuni +1 võitleja VA tuleku suunast märku annab. Telefoniga, jaamaga, püssipauguga ... teatud tingimustele isegi häälega. Siis lähevad TT miinid prügi sisse. Ühe võib demonstratiivselt ka välja jätta. Silt "MIINID" on väga mõistlik. Vältib hiljem ka tsiviilkaotusi.

Suure tõenäosusega jalastub VA tõkestuse ees. Oluline on, et ta jalastuks selle "sodi" ja seda ümbritseva kontrolliks. Kui jalastub ja kontrollib, siis annab tõkestust kattev 1 võitleja oma 5,56ga parima. Kui üritab läbi sõita, sõltub paigutatud miinidest ja tõkestusest. Aga siis võib 5,56 või 7,62 ka soomuse pihta "hoogu anda" - ehk läheb kiirustamiseks.
Kui jalastuvad teised, et tõkestuse perimeeter julgestada, siis näitavad 2 ülejäänut näiteks 300m tõkestusest eemal, mida nad tiirus harjutanud on - näiteks 300m pealt.
Pärast 10 lasku võivad kaduda nagu "peer tormis". Ja alati ei pea selleks jooksma.
VA on selle tulemusel raisanud laskemoona, jalastumise/julgestamisega jõudu ja loodetavasti mõne mehe ka. Kui VA-l on veoautod, siis ... sõltub laskuritest, positsioonivalikust ja ... õnnest. Järgmine kord kas kihutab läbi või on ettevaatlikum.
Järgmine päev võib seda teha samas kohas või kuskil mujal. Arvestama peab VA eelmiste kogemustega. Ja võib ka lihtsalt sodi teele loopida

Nüüd palun igal Maakaitse pooljaol oma territooriumil vähemalt kolm sellist kohta välja valida, koos tõkestuse ja transpordi eelplaneerimisega.
Kolmapäeva õhtuti võib kamraadidega need kohad läbi käia. Kes selle kohta plaani esitab, peaks iga 2-e korra eest RÕKi päeva kirja saama. Kui pealik on kõik kolm kohta planeerinud, võitlejatele käskinud ja vähemalt läbi jalutanud, siis on kogu allüksus palju parem kui enne ja mõtteid tekib aina juurde.

Ahjaa - isegi kui sul on rohkem relvi ja võitlejaid, Javeline, suundlaenguid, kaudtuld, kuulipildujaid, droone, distanstlõhkeseadmeid ... tõkestus, sodi, TT miinid, aeglustatud või veel parem jalastunud vastane, peaks olema igaks "varitsuse" osaks.

[Martin Herem]

Ahjaaa, sellele ma ei tulnudki et VA-l võivad olla droonid ja kopterid ... hmmm ... siis istud kodus ja ootad sõja lõppu või proovid ikkagi!
Muidugi on hullult hea kui keegi 15km VA tuleku suunal teel silma peal hoiab ja tema tulekust teavitab. Saad ehk kuskil soojas istuda.
Talvel on suusad ajaviiteks väga head. Ootamise ajal teed ajaviiteks 100m lõike oma positsiooni ümber. Ajad jälitajatele rajad ette
See kõik on veel eriti lahe, kui teed seda oma koduses Kanepis, Kohilas, Kärus või kus sinu maakaitse koht on.
Ma hakkasin nüüd mõtlema, et kas maakaitse mehed siis seda juba ei teegi? Ma tulen Siilil seda ju kontrollima
No umbes kuu on ju aega ka veel. Siilile ei pea suuski siiski kaasa võtma

[Juhani Putkinen]

Kuidas teha 4x TT miiniga ja 3x(+1) AK4/R20/Galil mehega varitsust meh/moto üksusele mis liigub mööda teed?

Automaat peaks sissil olema ainult viimases hädas enesekaitseks kasutamiseks - kui kõik on täiesti nässu läinud.

Külgmiin (M14) ja Claymore taoline suundkildmiin (M21) on tõesti head relvad sissidele.

Külgmiin paigutatakse teelt 20-30 m kaugusele nii, et seda on väga raske näha tee pealt, kas või vaenlane saadab kolonni eel jalgsipatrulli, või luuresõidugi. Kui on aega mässada välikaabliga nii miks mitte, aga õhkija peaks ikka istuma oma augus vähemalt 200 m kaugusel, veel parem kui 500 m kaugusel. Seega raadioteel õhkimine on parim lahendus.

Suundkildmiin kolonnist jalastuvate vaenlaste vastu samal põhimõttel. Kui on hea nähtavus, nii samasse miinivaritsusse võib paigaldada kas või viis miini.

Vaenlane ei näe üldse sissi. Ega tea kust teda otsida.

[Martin Herem]

Kogu lugupidamise juures hr Putkinen ...
Mina kirjutasin sellest, mis meil täna kõige tõenäolisemalt käepärast on. Loomulikult olen ma nõus igasugu trikkidega mida küljemiinidega teha saab. Aga ... see kõik on mõned mehed viinud sinna, kus ainult vindiga enam varitsust teha ei osata või ei taheta. Kui küljemiinid mingil põhjusel otsa saavad, ega me siis puhkusele ei lähe ju.
Veelgi hullem - mis takistab ka nende küljemiinide olemasolul tõkestuse tegemist? Ma ei taha siin kõvatada, kuid ma olen IEDd ja selle tulemusi üsna lähedalt näinud. Need pole küll standartsed küljemiinid aga "mööda" on nendega lastud seepärast, et päästikumees on eksinud murdosa sekundiga ... Mitte ainult 152mm mürsust IEDga, vaid ka transpordi vastase "made in Iran tuhablokiga". Sõiduki kiiruse vähendamisel või lausa peatamisel, on küljemiiniga tabamine palju lihtsam.
Samuti on VA jalastuma sundimine igal juhul tähtis. Mitte ainult sihtmärgiks muutmisel, vaid ka aja ja energia kulu tekitamiseks.
Täna ma kuulen igalt poolt "miinisõjast", kuid mul on tunne, et enamusele on see lihtsalt mingi äge väljend.
Täpselt sama olen ma näinud jao või rühma suuruse üksuse puhul. Tehakse tõke ja siis vahitakse paremal juhul selle tõkestuse taga 100 m kaugusel. Arusaadav - tõket tuleb katta. Aga mõelda võib ju ka. Miks kurat seda vastast tõkke juures peab ootama, kui osa tema koosseisut jalastub ka 500m kaugemal ... või lihtsalt peatub?

[Juhani Putkinen]

Väga õige.

Üldiselt ka vaenlane pole rumal. Ta võib jalastuda ohtlikul kohal. Ta võib ka püüda leida marsruudi mööda ohtlikust kohast.

Aga nagu nii vaenlane sõidab ka miinivaritsusse sisse - ja kannab suuri kaotusi.

Minu seisukoht on kaitseliitlasena olnud juba umbes 30 aastat, et sissid peavad tegutsema peamiselt vaenlase tagalakolonnide vastu - mis on olnud väga efektiivne praeguses Ukraina ja imperialistliku paariariigi Venemaa vahel peetavas sõjas.

Ainult sissitegevusega pole võimalik vaenlast võita. Peale sisside on vaja ka regulaarvägesid, mis teevad operatiivseid ja strateegilisi vastupealetunge - aga hästi väljaõpetatud sissid suudavad kulutada vaenlase vägesid ja kahjustada logistikat. Mõlemaid on vaja.

Kui Maakaitsevägedel, ehk sissidel oleks kasutada ka moodsaid õhutörjevahendeid Stinger, see oleks väga hea - olen sellest kirjutanud juba "aastakümneid". Ka näiteks NLAW tankitõrjeraketid poleks paha - aga juba miinivaritsustega saab tekitada vaenlasele päris suuri kahjusid.

Ma ei taha ennast kiidelda, aga olen korraldanud Eestis distantslõhkeseadmetega varitsuse õpet näiteks Sõjakooli kadettidele juba 1990-ndatel. Ka hiljem eri Kaitseliidu malevates ja ka Kaitseväele.

Radioteel miinivaritsuse väljaõppes olen väga pika aja kasutanud imitatsioonilaengude asemel lihtsalt tavalisi välklampe. Nii instruktor kui õhkija näevad kohe kas sai tabamuse või mitte. Heal distantslõhkeseadmel viide nupu vajutamisest miini initseerimiseks on väga lühike, seda pole vaja arvestada. Ka Soomes reservistid on õppinud kiiresti kasutama distantslõhkeseadmeid.

Eesti eest surmani,
Juhani Putkinen

[Juhani Putkinen]

Ei tea kas kusagilt oleks võimalik leida üles artikkel vanast lehest: Lääne Elu 28. aprill 2001.
https://jput.fi/Naytos_Kert_JP.jpg

Selles artiklis oli räägitud natukese minu konstrueeritud külgmiinist, varitsusest ja ka andmesidest. See on veelgi täiesti ajakohane.

[HeiniR]

. Akf Herem: Täna ma kuulen igalt poolt "miinisõjast", kuid mul on tunne, et enamusele on see lihtsalt mingi äge väljend.

Selleni ma oma käesolevas teemas toodud kommentaaride ja sõnumitega jõuda tahtsingi,et meil puudub konseptsioon selle “miinisõja” osas.
Just hiljuti lugesin ajakirjandusest juhuslikult sellest,kuidas KVJ Heremi ajal on hakatud rõhku panema sissimisele ehk teisisõnu niiöelda miinisõjale. Meil on olemas täna M14 ja M21, aga kaabliga on mitmeid puiranguid. Need on head komplektid, aga nende vahelüli ehk juhtme (gaasikaabel) omadused seavad piirangud: pikkuse ei luba pikemat distantsi, nähtavus teeb kergemini avastatavaks ja võib reeta positsioonid.
Olen saanud nuusutada erinevaid viise ja kõige hukukindlam, eriti tänases valguses tundubki akf Putkineni miinisõda, sest tegevus ja vahemaad soosivad varitsejat, tema ellujäämist. Miks see on oluline? Sest meid on vähe, neid varitsusi oleks vaja teha palju, korduvalt. Kõik varitsused ei lähe edukalt, lihtsalt ei saa pihta või mingi pisidetail läheb lappama - nt ühel viimasel korral oli vaja M14 ja M21 pauku imiteerida elektriga initseeritavate pakettidega, ühendasin kaabli kenasti ära, mõlemad otsad ühendatud, läksin kaasvõitlejaga tagasi possale, kontrollisin,et vool sees, tuled viled toimisid nagu vaja. Oodata oli vaja kaua, seega üks instruktor arvas,et peaks ikka vahepeal üle kontrollima,kas sihikud ikka paigas jne. Käisin kontrollimas ning läksin siis tagasi possale, kolonn lõpuks saabub, üritad särtsu anda,aga vaikus mitme katse korral. Pikk kolonn on möödunud, varitsus ebaõnnestunud. Hiljem kontrollima minnes selgub,et vahepealse kontrolli käigus läksin pimedas pihta ilmselt ka kaablile, mis omakorda lühistas lõhkepaketi otsad. Kuigi tõmbasin paketi juhtmed piisavalt laiali, siis ei tulnud varem selle peale,et otsad oleks võinud teipida. Jääb vähemalt kauaks meelde.
Kui rääkida improviseerimisest, mis võiks olla ka miinisõja konseptsiooni osa, siis jällegi peaksid olema vahendid. M14/21 on kompleksed ja kiirelt õpitavad, kuid just see juhtum kui on vaja improviseerida, või näiteks Putkineni miinisõja vahendid. Need ei ole kallid ja need saaksid olla samuti standardsed vahendid, mida suuremas koguses hangitakse, ,aga enamusele KL ja reservistidele on need lihtsad vahendid ( nt raadiojaamad, vastavad sütikud jne) antud kontekstis võõrad. Et see nii ei oleks, on vaja jällegi mingeid aluspõhõtteid ja vahendeid ning väljaõpet. Mitmed sõbrad,kes teenisid NJ sissikompaniis ja said varitsuse väljaõpet intensiivsemalt, on sarnaselt akf Putkineni põhimõttele öelnud, et ideaalne varitsus toimub ühegi püssilasuta.
Nii palju kui oma Iraagis teeninud sõprade jutust tean, siis ei hakanud ükski kaltsupea peale IED lituudi kuskilt AK-dega tulistama. Ühe juhtumina jäänud meelde,kus eestlastele tuttav patrullis olnud ameeriklaste jaoülem läks IED ohu tõttu seiskunud kolonnis olevast masinast välja kui võimalikku lõhkekeha olemasolu kontrollima. Näinud,et ilmselt IED-le viitava “peibutise” puhul ei ole tegu siiski lõhkekehaga, hakkas tagasi oma kolonni poole liikuma ning sai seejärel surmava täpsuslasu. Üldiselt oli/on eesmärk see litakas ära lasta ja jääda nähtamatuks.

[Juhani Putkinen]

. Akf Herem: Täna ma kuulen igalt poolt "miinisõjast", kuid mul on tunne, et enamusele on see lihtsalt mingi äge väljend.

Kuigi tõmbasin paketi juhtmed piisavalt laiali, siis ei tulnud varem selle peale,et otsad oleks võinud teipida.

Teipimine võtab aega ja üldiselt seda pole üleliia palju.

Kui elektridetonaatori (vms) juhtmeid on vaja jätkata nii teine ots on vaja lõigata kas või 20 cm lühemaks kui teine ja mõlemad otsat on vaja puhastata enne kokku ühendamist. Kui veel tõmbab solme nii otsad ei lähe mitte kuidagi kokku.

Seda on vaja eraldi harjutada, et õnnestub kas või pimedas.

[Martin Herem]

Ma olen pettunud ... vabandust aga nagu seinaga räägi.
Kui ABCd ei õpi ja "Putkineni miinisõda" on ainuke võimalus, siis hakkabki nii juhtuma nagu HeiniR kirjutas. Ja teipimine on meie kaitse üks probleem?
Kui "kaltsupead" AFGis või Iraagis ei tulistanud, siis ei peaks meiegi?
Huvitav miks KLile sadu M14 vinte anti?
... lähen teen suitsu ...

[Juhani Putkinen]

"Putkineni miinisõda" ei ole ainuke võimalus, vaid üks efektiivne täiendav sõjapidamise viis.

Snaipreid on ka vaja - kaugelt ainult üks lask vaenlase komandöri või näiteks koerajuhi maha võtmiseks. Aga ka see vajab korralikku väljaõpet ja pidevalt harjutamist. Muidugi ka korrraliku relva koos korraliku optika ja korraliku optika kinnitusega.

[diesel]

võhikuna olen sageli mööda eestit ringi sõites vaadanud, et meie maanteedel on "miljoneid" kohti, kus liikuvale kamassile saaks
kasvõi veetorust tehtud "püssiga" vastu nina lasta. heal juhul võiks isegi hästi tabada.
igatahes võtab sõidukiiruse ja -isu tublisti maha, kui nö. iga teise kurvi tagant kuul vastu lendab.

[HeiniR]

Kui "kaltsupead" AFGis või Iraagis ei tulistanud, siis ei peaks meiegi?

Kui võimalus ja olud soosivad, siis võiks. Eelistaks miini lasta min 200 m pealt, ideaalis kaugemalt, et jääda vastase jaoks avastamatuks või siis raskendada leidmist.
200-300m pealt on keskmise laskuri tabamusprotsent käsitulirelvast milline? No võibolla läheb õnneks. Aga kui paljudel meist mingid summutid on, et avastamisriski vähendada?
1. Varitsus 5-liikmelise varitsusmeeskonna poolt, kus lastakse 1-2 (M14/21 või IED) miini ära 200-300m pealt ja vaikselt eemaldutakse, on avastamisrisk oluliselt väiksem;
2. Lastakse miinid ning hakatakse käsitulirelvadest lisaks VA-d kostitama, olgu pimedas või valges, suitsupilve või valgussähvatusega on avastamisrisk VA poolt üsna suur. Tõenäosus, et ülekaaluka vastase poolt ka kedagi varitsejatest vigastatakse/eluvõimetuks muudetakse ca 50%.
Mõlema variandi puhul lastakse miiniga ära 1-2 vastase masinat ja selle läheduses/sees olev elavjõud.
Täiendava käsitulerelvade mõjul saab haavata veel 1-2 vastase üksikvõitlejat. Kuid selle tulemusel saab pihta 5-liikmelise meeskonna üks-kaks võitlejat, vähendab oluliselt üsksuse edasist tegevust nii materiaalselt kui moraalselt. Homme selle meeskonnaga enam kummitama ei lähe.
Variant 1 puhul kohe peale pauku minekut, homme jälle ja nii korduvalt...

AGA, kui võimalus ja olud soosivad, siis varitsusmeeskonda kattev täpsuslaskur võiks muidugi juhust kasutada...
Ja kui varitsusse satuks 1-2 tendiveokaga VA tagalaüksus, no siis millega iganes, kasvõi õunapüssiga.

PS! Teipimine ei ole probleem, kogenematus oli probleem.

[Juhani Putkinen]

Näiteks kuulipilduja oleks tõhus relv vaenlase kolonnist jalastuva vaenlase vastu, aga kuulipilduja positsiooni suunas läheb vaenlase kolonni BTRist 14 mm kuulipildujaga, või isegi BMP-2 kiirlaskekahuriga, tuld ja varsti kuulipilduril on ebameeldiv jätkata tulistamist kui ta veel elus on.

Sama asi tankitõrjegranaadiheitjaga. Sissi reedab enda asukoha välja ja ...

Miinisõjas aga nupule vajutaja istub oma augus liikumata ja keegi ei tea kus ta on.

Linnalahingus aga tankitõrjegranaadiheitja on hea relv. Kas või sotiks pommitatud korterelamu katuselt laseb ühe lasu ja kaob.

[_dumbuser_]

Kui on vaja kahte juhet jätkata ja need ei tohi kokku minna omavahel siis saab neid ka sedasi jätkata, et need jätkukohad ei ole kõrvuti. Ehk siis kahe soone puhul on isolatsiooni pikkuse võrra üks soontest pikem. Sedasi ei pea hakkama mingi teibi ja isoleerimisega nikerdama. Tõsi, elu on näidanud, et kuigi see on kõige tavalisem asi siis üsna paljudele käib see üle jõu ja peab mitu korda ette näitama enne kui aru saadakse.

[Martin Herem]

Mõlema variandi puhul lastakse miiniga ära 1-2 vastase masinat ja selle läheduses/sees olev elavjõud.
Täiendava käsitulerelvade mõjul saab haavata veel 1-2 vastase üksikvõitlejat. Kuid selle tulemusel saab pihta 5-liikmelise meeskonna üks-kaks võitlejat, vähendab oluliselt üsksuse edasist tegevust nii materiaalselt kui moraalselt. Homme selle meeskonnaga enam kummitama ei lähe.
Variant 1 puhul kohe peale pauku minekut, homme jälle ja nii korduvalt...

Mis ma muud oskan öelda, kui ... liitu sellise üksusega, mis varitsusi tee. Või kuulake mis teile räägitakse.
Esiteks ei jätku kõiki neid vahendeid millest te siin räägite. Ja kui ei jätku siis hakatakse moraalist rääkima ...
Teiseks paugutab enamus mehi nende vahenditega mööda 200m pealt. Minu arvates rohkem mööda kui 5,56ga. Veoautost ammugi. Ja metsaserva oskab iga soomuki laskur mõne paugu panna.
Kolmandaks on teile pikad püssid täitsa üleliigsed. Polek arvanud, et 150m kauguselt on paari lasu tegemine nii ebatäpne ja avastatav. Ma saan muidugi aru, et kui laskjaid on rohkem ja mitmelt poolt, siis on avastamise tõenäosus veel suurem!
Neljandaks ... te isegi ei vaevu mõtlema tõkestamisest.
Kui te vastast masinast välja ei saa, siis on varitsus pigem ilutulestiku teenus.
Huvitav, kui see kõik nii ohtlik on, kuidas te siis neid õlaltlastavaid kasutada julgete?

... ja mina arvasin, et räägin kuidas TT miiniga varitsust teha. Tuleb välja, et selle jaoks on vaja suundlaenguid, 200m initseerimisvahendeid, snaipripüsse (hea optikaga), kuulipildujat, VSHORADI, ...