ruger kirjutas: ↑05 Juul, 2022 16:43 Kadõrovlaste poolt paigaldatud lõksud-konksud puulehtedes, mis on ühendatud granaadi või mõne teise lõhkekehaga.
https://mobile.twitter.com/visegrad24/s ... 6557080585
Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Pole paha:
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Videosari Soome armee sissiõppest 1960-ndatel
Some clips from a 1960 film about reconnaissance, sabotage and guerrilla warfare
https://twitter.com/coldwarfinland/stat ... 7598582784
Video täispikkuses 22 minutit
https://elonet.finna.fi/Record/kavi.elo ... va_1365070
Some clips from a 1960 film about reconnaissance, sabotage and guerrilla warfare
https://twitter.com/coldwarfinland/stat ... 7598582784
Video täispikkuses 22 minutit
https://elonet.finna.fi/Record/kavi.elo ... va_1365070
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Kõigi selliste mõtteharjutuste juures soovitan mõelda nii, et sõda on selleks ajaks juba kuus kuud käinud, mehed on kogenud, aga odav hiina elektroonika ja optika oma funktsionaalsuse kaotanud. Töötab kaitseväest väljastatud robustne varustus. Meeste endi hangitud teibid, traadid, nöörid on kas ammu otsas, või kui midagi on alles, siis kasutatakse seda ainult korduvkasutusega otstarveteks. Tööriistadeks on meeskonna peale üks täismõõdus labidas, kirves, vibusaag ja näpitsad. Selline komplekt on igal kv masinal ja on korduvalt leitud olema piisavalt otstarbekas kaasa võtta, ükskõik millist positsiooni siis ka ettevalmistama minnakse. Kui lõhkamine toimub traadiga peab tehnika olema selline, et traat on korduvkasutatav. Kui kasutatakse saatjat vastuvõtjaid, siis peavad vastuvõtjad olema korduvkasutatavad, läbimõeldud nende kaitsmine lõhkelaengu eest ja peitmine ning hilisem äratoomine.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Akf Madis, sellisel
kujul on see üritus eos läbi kukkunud. Selliseid odavaid vahendeid ei pea välja mõtlema,need on juba mõeldud (kiitus muuseas akf Putkinenile), vaja on tellida suures koguses ning tagada väljaõpe.
Miljoni euro eest saaks ilmselt 10 000 raadio teel distantsilt õhitavat IED komplekti.
Jälle üks massiivselt kasutatav “relvaliik”, millega VA peab igal sammul arvestama.
kujul on see üritus eos läbi kukkunud. Selliseid odavaid vahendeid ei pea välja mõtlema,need on juba mõeldud (kiitus muuseas akf Putkinenile), vaja on tellida suures koguses ning tagada väljaõpe.
Miljoni euro eest saaks ilmselt 10 000 raadio teel distantsilt õhitavat IED komplekti.
Jälle üks massiivselt kasutatav “relvaliik”, millega VA peab igal sammul arvestama.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
See pole sugugi lihtne. Raadiovastuvõtja antenn peab ikka olema nähtaval, seda ei saa peita kaevatud auku. Raadiojaamalt on vaja õhuke kaabel lõhkevastuvõtjale. Lõhkevastuvõtja vajab toideks patareid või õppustel aku. Lõhkevastuvõtjalt läheb omakorda juhtmed elektridetonaatorile.
Kõige lihtsam on et odavad raadiojaam ning lõhkevastuvõtja kaovad miini plahvatusega.
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Kas sellist taktikaõpet jao või rühmaülema tasandil ka õpetatakse, milline vastane on veel ühele jalaväejaole jõukohane.
Joonisel (ehk ei ole liiga kribu) on kujutatud klassikalisel viisil üle seatud jaovaritsus, kelle tapaalasse on sisse sõitnud suhteliselt magus kolonn.
Hakkasin mõtlema.
Ideaaljuht.
TP on varitsuses paarsada m VA lähenemisesuunas ja edastab kolonni info raadio teel.
Varitsus algaks, kui kõige ohtlikum vastane BMP on kas sõitnud miinidele või nende ees peatunud ja teda ründab TT-paar.
Tapagrupp valab ülejäänud kolonni käsitulirelvadega tulega üle (kütuseveok plahvatab; tendi all istuvad paar jalaväejagu KP üle niidetud; Grad ja pontooniveok sai kuuli mootoriplokki) ja taandub.
Juhul kui 1: BMP ei ole kolonnis esimene ja miinile sõidab nt eeljulgestuse UAZ. Kas oleks õige tulevaritsusest loobuda ja taanduda koheselt juba siis, kui info eelluurest UAZi kohta saabub?
Juhul kui 2: ehitada varitsus ülesse plaanile, et BMP hävib roomikmiinidel, siis oleks vist õigem, kui külgjulgestus vahetab omavahel kohad ja TT-paar proovib likvideerida seisma jäänud kolonnist oma jaole ohtlikuma vastase, antud juhul BTR. Kui BMP enne miine peatub, varitsus katkestatakse.
Juhul kui 3: jagu peab igal juhul põhipingutusena hävitama kolonnis hoopis hetkeolukorras väärtuslikuima sihtmärgi olgu see siis kütus, pontoonsild või mingi raketilaskeseade. Kas siis peaks TT paar olema pigem tapagrupiga ühel joonel? Kui ohtlik on BTR 14,5mm KPVT metsas olevale jaole?
Juhul kui 4: kui kolonnis on ka näiteks aktiivsoomusega lahingtank, mis juhuslikult ei ole kolonni esimene sõiduk, siis ei ole ka mõistlik üldse torkida, vaid kohe jalga lasta?
Juhul kui 5: raadioside a on maha surutud või ei toimi ootamatult. Külgjulgestuse ja tapagrupi vahe on 50m ehk mõeldav on dubleeriv piiratud võimalustega nöörside. Vaade teele puude vahelt ei ole piisav ehk JÜ ei tea, mida tema jaoks ohtlikku / väärtuslikku kolonni tagumises otsas olla võib.
Kas loobuda kohe või lasta midagi ära (kasvõi kamaz kirsasaabaste koormaga) ja minema, 30mm kahurivalangud paugukesed ümberringi plõksumas?
Võimalusi avardaks, kui roomikmiinid pole maha asetatud survesütikutega, vaid maskeeritult koos lisalaenguga teepeenras ja lõhatakse distantsilt nt elektridetonaatoriga. Aga kas 16...24kg LA kahe meetri kaugusel on BMP'st on selle peatamiseks piisav?
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Ei, ei ole tõenäoliselt. Aga õnneks on selliseks juhuks välja töötatud kümme korda kergem variant, soomustläbistav külgmiin M14.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3530
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Ühele jalaväejaole on jõukohane varitseda ja hävitada üks aste madalamat üksust, ehk siis pooljagu. Joonisel näidatud varitsus on jõukohane minimaalselt pioneerijaoga ja TT-relvadega tugevdatud jalaväerühmale, ka siis on väga kahtlane, sõltub peamiselt sellest, kas VA jalaväe lahingumasin ja soomuk suudetakse kiiresti puruks lasta või ainult liikumatuks teha ja põhikaliibritest hakkab 14,5 ja 30 mm valanguid tulema. Ülesanne ise sisaldab põhimõttelisi vigu, näiteks eeldust, et veokid on soomustamata. Kütuse-, meeskonnna ja vääruslikuma varustuse veokid on täiesti soomustatud, riideid ja kartuleid võidakse vedada ka sellisega, kus on põhi ja kabiin soomustatud. Soomlaste lähenemine on eelistada miinivaritsust, ehk minimaalselt omainimesi VA sihtmärgiks. Sissid ütlevad, et siis kui neil on vaja käsirelvadest lasta siis on suhteliselt paha päev ja peamine dilemma, kas joosta koos varustusega või ilma varustuseta, sest muidu saab kindlasti surma.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Sissi kasutab automaati ainult juhul kui kõik on läinud totaalselt valesti ja on vaja enesekaitseks relva kasutada, et oleks viimane võimalus ellu jäädä.
Soda on vaja pidada nii, et vaenlane ei näegi sissi - lihtsalt sureb ära. Sissi istub kaugel vaenlasest augus ja vajutab nupule. Vaenlasel pole aimugi kus sissi on.
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
kindral Christopher Cavoli lahkas ühel konverentsil, et baltimaade häda on sõjateatri geograafiline kitsus,ehk siis oleme surutud vastase ja mere vahele, mis tähendab, et meil pole ei aega ega ruumi vastasele anda, kohe peab hakkama juhtuma.
Lisaks on meid vähe, edevalt keksimine Rahedega sobiks viienda kolonni hirmutamiseks, aga ilmselt on viiendas kolonnis omajagu laskesportlasi,ja mitte kehvade optikate ja oskustega, siis võiks ka muidugi hästi lasta osata, aga see selleks.
invasiooni vastu on sissid koos miinisõja vilumusega väga odav ja tõhus jõud, põhirelv on miinid-miinid, loomulikult peidikute võrgustik, mida hooldatakse ja täiendatakse rahuajal jooksvalt, on hädavajalik.
Loomulilkult võiks lõputult heietada, et aga mis siis, kui rahuajal leitakse peidik miinide ja mürskudega, siis kes vastutab, jne jne
neid põhjusi, miks mitte teha, leiab palju, kui eesmärk on mitte teha.Palju on tahtmises kinni.
vahepeal oli kaunis trendikas HLT harjutada kaitseliidus, et kõik peavad oskama.Ma ei tea, mis sellest välja tuli, aga niipalju, kui ma nägin, siis see ei meenutanud küll mõtestatud ja süsteemset tegevust, aga ma võin eksida siinkohal ka.
ja ma olen kahe käega poolt, siss kasutab relva ainult siis, kui muud võimalust pole, või kui on tegu kiire reidiga.
Aga sissidel peaks olema summutid sellisel juhul, kiirel reidil annab päris palju juurde, just esimestel hetkedel, kui on täidetud üllatuse kriteerium ja tekib hetkeline peataolek, siis seda peataolekut aitaks pikendada see, kui ei saa määrata asukohti, sest ei ole näha, kuskohast lastakse.
K
Lisaks on meid vähe, edevalt keksimine Rahedega sobiks viienda kolonni hirmutamiseks, aga ilmselt on viiendas kolonnis omajagu laskesportlasi,ja mitte kehvade optikate ja oskustega, siis võiks ka muidugi hästi lasta osata, aga see selleks.
invasiooni vastu on sissid koos miinisõja vilumusega väga odav ja tõhus jõud, põhirelv on miinid-miinid, loomulikult peidikute võrgustik, mida hooldatakse ja täiendatakse rahuajal jooksvalt, on hädavajalik.
Loomulilkult võiks lõputult heietada, et aga mis siis, kui rahuajal leitakse peidik miinide ja mürskudega, siis kes vastutab, jne jne
neid põhjusi, miks mitte teha, leiab palju, kui eesmärk on mitte teha.Palju on tahtmises kinni.
vahepeal oli kaunis trendikas HLT harjutada kaitseliidus, et kõik peavad oskama.Ma ei tea, mis sellest välja tuli, aga niipalju, kui ma nägin, siis see ei meenutanud küll mõtestatud ja süsteemset tegevust, aga ma võin eksida siinkohal ka.
ja ma olen kahe käega poolt, siss kasutab relva ainult siis, kui muud võimalust pole, või kui on tegu kiire reidiga.
Aga sissidel peaks olema summutid sellisel juhul, kiirel reidil annab päris palju juurde, just esimestel hetkedel, kui on täidetud üllatuse kriteerium ja tekib hetkeline peataolek, siis seda peataolekut aitaks pikendada see, kui ei saa määrata asukohti, sest ei ole näha, kuskohast lastakse.
K
paraadil näeme, raisk
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Sama asi kergete tankitõrjerelvadega (RPG taolised).
Vaenlane näeb kust kohast teda tulistati ja selles kohas pole eriti mugav olla pärast lasku.
Seevastu kui kasutab külgmiini M14 distantslõhkeseadmega, siis vaenlane ei tea kus kohas sissi istub oma augus.
-
- Liige
- Postitusi: 2378
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Kui 5.56 või 7.62mm laseb päeval 100m+ kauguselt paar lasku sihtmärgi paremalt või vasakult küljelt ... siis ei näe mitte keegi kus on laskur. Kui sama teeb 5 või 10 inimest, siis ei näe samuti mitte keegi kust täpselt lask tuli.
Selle pärast tulebki vastane jalastuma panna. Siis on ka kaitselaengud tõhusamad ... et mitte öelda efektiivsed.
Selle pärast tulebki vastane jalastuma panna. Siis on ka kaitselaengud tõhusamad ... et mitte öelda efektiivsed.
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
M14 ei ole mingi imeasi.
M14 ei saa hakkama ühegi tanki soomusega ja ilmselt ka BMP-3 reaktiivsoomusega.
Maskeerimata NONEL'i sähvatus on nähtav.
>40km/h liikuvale sihtmärgile pihtsaamine on kahtlane. Treenimiseks sobivat fotomiini pole isegi KL koolil kasutada.
Distantsilt lõhkamine elektriga - iga varitsusega jääb tõenäoliselt >100m kaablit metsa. Seda kogust kerib kokku mitu minuti ja raske mittenähtav olla. Aga mitme varitsuse tarvis seda traati sissil jätkub?
SOK VÜT NAK vastase õpe kipub tegelikult piirduma käsiraamatust näidatud tehnika piltidega ja heal juhul kuiva infoga pearelva kaliibri kohta.
Soomuse läbipuurimise õpetust pole kohanud.
M14 ei saa hakkama ühegi tanki soomusega ja ilmselt ka BMP-3 reaktiivsoomusega.
Maskeerimata NONEL'i sähvatus on nähtav.
>40km/h liikuvale sihtmärgile pihtsaamine on kahtlane. Treenimiseks sobivat fotomiini pole isegi KL koolil kasutada.
Distantsilt lõhkamine elektriga - iga varitsusega jääb tõenäoliselt >100m kaablit metsa. Seda kogust kerib kokku mitu minuti ja raske mittenähtav olla. Aga mitme varitsuse tarvis seda traati sissil jätkub?
SOK VÜT NAK vastase õpe kipub tegelikult piirduma käsiraamatust näidatud tehnika piltidega ja heal juhul kuiva infoga pearelva kaliibri kohta.
Soomuse läbipuurimise õpetust pole kohanud.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Stsenaarium: sissid invasiooni vastu
Minu sissiharjutustel on kasutatud raadio teel distantslõhkeseadmeid. Elektridetonaatori asemel välklamp.
Kui välklamp sähvatab sõidugi kohal, siis sai tabamuse - ka M14 miini ja elektridetonaatoriga. On saadud väga hästi tabamusi palju suurematelgi sõidukiirustel kui ülalmainitud 40 km/h. Isegi 80 km/h sõiduauto pihta näiteks Tallinn-Tartu maantee ääres ja paljudel teistel kohtadel.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist