Enesekaitserelva valik

[vtl]

Teemaväliselt:

Minupärast võiks korduv laskekatse (neile, kes relvaga regulaarselt tiirus ei käi) olla ka iga aasta või kahe tagant, sest 5 aastat on ikkagi väga pikk aeg oskuste unustamiseks.

Mitte enne, kui igas maakonnalinnas on lasketiir.

Raisk.

Oponeeriks vastu - kas igas maakonnalinnas on nt. auto tehnoülevaatuspunkt? Ja autosi on elaniku kohta kindlasti rohkem kui relvi.

[croman40]

Akf vtl.
Relva käsitsemisest. Kindlasti tiirus või laskekatsel saavad kõik lõpuks hakkama, aga kriitilise situatsiooni suhtes olen pessimistlikum. Olen lugenud kirjeldusi reaalsetest situatsioonidest - siis on väga kiire, käed värisevad, pilt hakkab virvendama jne. Seda on keeruline ka eelnevalt harjutada. Iga üleliigne liigutus võib otsustavaks saada, seega revolvri eelis on silmnähtav. Lisaks, eelnevalt mainitud ühe käega vinnastamist harjutate teie, mitte enamus.

Tabavusest. Ei kirjutanud, et 6 padrunist piisab igal juhul ohu neutraliseerimiseks. 6 kuuli peaks olema piisav, et lähidistantsilt ründajat vigastada, pidurdada või hirmutada. Isegi kahte ründajat. Kui pihta ei saagi, siis saab segadust kasutada ja minema joosta. Stsenaariumi peab igaüks läbi mõtlema ja ei saa kellelegi midagi ette kirjutada.

Taandumine peaks olema alati esimene valik, võimalusel enne relva kasutamist. Parem lahendagu olukorda need, kes selle eest raha saavad.

Kokkuvõtteks – kas teie professionaalsel hinnangul on nüüd ja nähtavas tulevikus Eestis situatsioon, kus puhtalt enesekaitseks mõeldud 6-lasulise revolvriga ülesande täitmine on küsitav?
Kohe tekib ka järgmine küsimus, missuguse statistika pealt seda välja lugesite.

[vtl]

Teemaväliselt:

Minupärast võiks korduv laskekatse (neile, kes relvaga regulaarselt tiirus ei käi) olla ka iga aasta või kahe tagant, sest 5 aastat on ikkagi väga pikk aeg oskuste unustamiseks.

Mitte enne, kui igas maakonnalinnas on lasketiir.

Raisk.

Oponeeriks vastu - kas igas maakonnalinnas on nt. auto tehnoülevaatuspunkt? Ja autosi on elaniku kohta kindlasti rohkem kui relvi.

Olgu veel disklaimerina öeldud, et ei mina (ega Relvaomanike Liit) EI tööta selle nimel, et laskekatset iga-aastaseks kohustuseks muuta.
Ma lihtsalt väljendasin mõtet, et ega see relvaomanike laskeoskusele halba ei tee. Olukord, kus ostetud relv "puhkab" 5 aastat kapis ja relvaomanik sellega ei tegele, on tegelikult üsna ohtlik. Relvavennad-laskeinstruktorid, kes viivad läbi järeleaitamiskursuseid neile, kes korduva laskekatsega hädas on, räägivad vahel imelugusid. Tuleb tüüp, kougib kusagilt jopetaskust või kotipõhjast laetud Makarovi-rimaka välja, keerab toru ise seda märkamata instruktori kõhu suunas ja küsib, mida ta nüüd edasi tegema peab.

[vtl]

Relva käsitsemisest. [...] Iga üleliigne liigutus võib otsustavaks saada, seega revolvri eelis on silmnähtav.

Me oleme juba teab mitmendal ringil nende argumentide vastastiku laualepanemisega.
Kui Sulle meeldib revolver ja soovid seda enesekaitseks soetada või kaasas kanda, siis ega mina ei keela. Vaba valik.
Siinne vaidlus käib ainult nende "silmnähtavate eeliste" olemasolu või puudumise või kõrvutamise üle. Kõik oluline on juba ära öeldud.

Kokkuvõtteks – kas teie professionaalsel hinnangul on nüüd ja nähtavas tulevikus Eestis situatsioon, kus puhtalt enesekaitseks mõeldud 6-lasulise revolvriga ülesande täitmine on küsitav?

Mustakivi tulistamises lasti ründaja peatamiseni (vähemalt) 6 lasku.
Kaitsja ei pea võtma üle ebakindla(ma)st kaitsevahendist tulenevat riski.

[Kriku]

Oponeeriks vastu - kas igas maakonnalinnas on nt. auto tehnoülevaatuspunkt? Ja autosi on elaniku kohta kindlasti rohkem kui relvi.

Viljandis on vähemalt 2.

[isakene]

Oponeeriks vastu - kas igas maakonnalinnas on nt. auto tehnoülevaatuspunkt? Ja autosi on elaniku kohta kindlasti rohkem kui relvi.

Rakveres vähemalt 5

[vtl]

Oponeeriks vastu - kas igas maakonnalinnas on nt. auto tehnoülevaatuspunkt? Ja autosi on elaniku kohta kindlasti rohkem kui relvi.

Viljandis on vähemalt 2.

Rakveres vähemalt 5

Nojah, ma mõtlesin igat linna, mitte maakonnakeskset linna. Siitpoolt vaadates näiteks Kehras või Kundas ei ole ühtegi ülevaatuspunkti.
https://www.transpordiamet.ee/ulevaatuspunktid

Aga rahu - keegi ei sunni praegu iga-aastasele laskekatsele ja ka mingit plaani ei ole selles suunas liikumiseks. Küll aga soovitan igal relvaomanikul regulaarselt oma relvakäsitsemist ja laskmist tiirus harjutamas käia, kuigi seadus selleks otseselt ei kohusta.

[croman40]

Me oleme juba teab mitmendal ringil nende argumentide vastastiku laualepanemisega.
Kui Sulle meeldib revolver ja soovid seda enesekaitseks soetada või kaasas kanda, siis ega mina ei keela. Vaba valik.
Siinne vaidlus käib ainult nende "silmnähtavate eeliste" olemasolu või puudumise või kõrvutamise üle. Kõik oluline on juba ära öeldud.

Tänan mõttevahetuse eest, loomulikult on kõigil omad eelistused ja arvamused.
Ma olen selle teema enda jaoks juba ammu läbi käinud ja oman tõepoolest Ruger GP-100, aga veelkord - vaid koduseks enesekaitseks, ei enamat. Kaasas peaaegu ei kannagi, sest üldine turvalisus on ok.

Mustakivi tulistamises lasti ründaja peatamiseni (vähemalt) 6 lasku.
Kaitsja ei pea võtma üle ebakindla(ma)st kaitsevahendist tulenevat riski.

Mustakivi tulistamises oli rünnataval tegelikult olukorda arvestades võimalik taanduda, ilma ühtegi lasku tegemata, seega see näide ei sobi. Tema valis enesekaitse ja see oli tema õigus, aga mitte kohustus.
Muide, olen mõelnud, miks ta ei vastanud lihtsalt lõuga sõitmisega, vastane oli niipalju kui mäletan, joobes ja see tähendab, et oskajale (ta oli tegelenud kick-boxiga) ei peaks probleemi olema. Tõenäoliselt oli põhjus kaasavõetud relvas, kas mingisuguse sooviga seda kasutada või hirmuga, et kui kakluse ajal vastane endale saab, siis on ise kutu.

[sammal.habe]

oleks müts peas, võtaksin maha siin kommenteerivate kogenud enesekaitsjate ees.
mees küsib kas Makarov talle korterisse sobiks, sujuvalt jõutakse ründava suurulukini

PM on hea ja odav püstol, FAB-i põskedega ergonoomiline ka. enesekaitserelv ei pea olema super-puper.
kui asi sealmaal siis lastakse peaaegu kontaktlaske.

ent mis karudesse puutub siis mina olen oma elus kaks korda haavatud karule järgi läinud. mõlemad korrad lõpetas olukorra kal 12 väliskukkedega tuulakas. maksis alla 100 euro. PM oli ka kaasas, ent ei läinud tarvis. (pigem olid asendamatud abimehed ükskord soojuskaamera, teinekord laika)

[vtl]

oleks müts peas, võtaksin maha siin kommenteerivate kogenud enesekaitsjate ees.
mees küsib kas Makarov talle korterisse sobiks, sujuvalt jõutakse ründava suurulukini

Ära nüüd solva ülemus, suurulukit mainiti ainult korra ja möödaminnes.
Aga PM-iga suurema rotveileri vastu mina isiklikult ei julgeks minna.

PM on hea ja odav püstol, FAB-i põskedega ergonoomiline ka. enesekaitserelv ei pea olema super-puper.

PM-il on kindlasti oma kindel koht ajaloos, nagu ka selle ristiisal, Walther PP ja PPK-l.

Hea PM-i saamine tänasel päeval on loterii ehk heas korras relvad on ammu kollektsionääride kogudes maandunud ja allesjäänud tukid, mis käest kätte liiguvad, on valdavas enamuses parajad rimakad. "Odav" on ka suhteline mõiste, kui hind varieerub 100€-st 300...400€-ni sõltuvalt seisukorrast. Viimase eest saab juba uueväärse-vähelasknud Glocki kätte ja nende kahe vahel valiks ma enesekaitseks kõhklemata viimase.

Aga võib-olla siiski joppab.
Kui keegi soovib tänasel päeval osta endale igapäevasõitudeks head ja odavat autot, siis kas sa soovitaksid talle möödunud sajandist pärit kasutatud Ziguli-d? Või... õigem oleks vast öelda Moskvitši. Isegi kui on hästi hoitud ja heas korras? PM-iga on põhimõtteliselt sama teema.

[Welber]

Kehva silmanägemise vastu aitavad modernsed sihtimisseadmed ehk maakeeli erinevad punatäppsihikud. Raudsihikutega on fookuspunkte kolm (sälk, kirp ja sihtmärk). Punatäpiga on neid üks (sihtmärk). Vaatad sihtmärki ja punane täpp on nagu võlukombel sihtmärgi kohal täpselt seal, kuhu relv hetkel suunatud on. Punatäpid aitavad eriti palju just inimesi, kelle silmad on ea tõttu juba väsinud. Küll aga on punatäpi kinnituse võimalusega relvad tükk maad kallimad ning ega sihikud ise ka eriti odavad pole...

Vägagi nõus. Mul on juba aastaid punatäpid peal ja tavasihikuid enam kuidagi ei taha. Ja olenevalt tootjast/mudelist saab neid lihtsa vaevaga vägagi erinevatele relvadele aretada. Mu püstolil on näiteks Sigi Romeo 1, mille karbis olid kaasas kinnitused paljudele tuntumatele püstolitele.

... Peaaegu kõik kaasaaegsed pehmed kuulivestid kaitsevad kandjat peaaegu kõigi püstolikaliibrite eest...

Läbistamine polegi pehme vesti puhul point. Kui 45 ACP, 357 või 44 magiga 2-3 matsu rindu lasta, siis ei mäleta vestialused ribid ise ka enam, millist otsa pidi nad kuhu kinnitatud olid ja vastane on üldjuhul võitlusvõimetu.

Revolvritel on üks väga tugev miinus püstolite ees ja see on fakt, et revolvri trumlisse mahub oluliselt vähem padruneid, kui püstoli salve ning revolvri ümber laadimine võtab kõvasti kauem aega ning on stressi situatsioonis väga keeruline.

Mahtuvusega nõus, kuid kui kasutada moon clip'e, siis (minul igatahes) ei ole revolvri ümberlaadimine kindlasti aeglasem püstoli salve vahetusest.

...Revolvrite eelis töökindluses võrreldes modernsete püstolitega pole siiski valdaval enamusel juhtudest märkimisväärne ning kuulub pigem foorumivaidlustes klassi "millega ma oma ostu põhjendan".

Revolvri enda töökindlus pole kindlasti märkimisväärselt parem, kuid kui tõrke põhjuseks on viga padrunis, siis on revolvril eelis. Püstoli vea pärast on mul olnud ainult üks tõrge ja see oli kestatõmmitsa koolemine. Põhiliselt on feilide põhjuseks olnud padrun. Revolvril on olnud üks (isetekitatud) tõrge - vahetasin trumlipeataja ja kiirelt lastes ei jäänud trummel peataja taha kinni - tuli ümber kujustada.

Küll aga võimaldavad revolvrid lasta suuremakaliibrilist laskemoona nagu nt .44, mis on näiteks suurulukite vastu palju tõhusam, kui 9x19mm. See on minu arvates nende ainus reaalne eelis. Kui kardad metsas karu, on suurekaliibriline revolver ilmselt hea valik...

45ACP on ka päris ok.

Lisaks on püstolit oluliselt lihtsam varjatult kanda.

Sellest probleemist ma aru ei saa, aga ma ei käi ka läbipaistva nabapluusiga ringi.

Kuiv trenn õhtul teleka ees aitab ka väga palju, aga seda ainult siis, kui treenitakse õigeid asju. Õigeid asju aitab treenida pädev koolitaja.

Nõus, algsed treenimised tuleks kindlasti kogenud koolitaja käe all teha, aga kodus harjutamiseks on jällegi minu jaoks asendamatu punatäpp - nii päästes kui liikudes näed väga hästi, kuidas täpp aknas tantsib.

[vtl]

ent mis karudesse puutub siis mina olen oma elus kaks korda haavatud karule järgi läinud. mõlemad korrad lõpetas olukorra kal 12 väliskukkedega tuulakas. maksis alla 100 euro. PM oli ka kaasas, ent ei läinud tarvis. (pigem olid asendamatud abimehed ükskord soojuskaamera, teinekord laika)

Jah, sileraudse kuuliga võiks karu "olukorra" lõpetada küll. Aga mitte PM-iga.

Copy-pasten siia ühe jutukese. Loodan, et ei ole duplikaatpost:

Autor: Kaupo Kindsigo
Kuidas kaitsta oma elu ja tervist karurünnaku eest!
Karurünnaku äratundmisel ja sellele reageerimisel on vähestel inimestel nii palju kogemusi kui Alaska geoloogiateenistuse endisel geoloogil Steve Nelsonil, kes on viimased 41 aastat õpetanud karude kaitsekursusi oma firmas Last Frontier. Geoloogina on Nelson surmanud oma elu ja tervise kaitseks neli karu, sealhulgas kaks musta karu ja kaks grislit. Nelson jätkab Alaskal karukaitsekursuse õpetamist, juhendades geolooge ja teiste valitsusasutuste esindajaid, kuidas karurünnaku olukorras kasutada mitmesuguseid tulirelvade platvorme. Tulirelvade valiku osas ütleb Nelson, et see seisneb tegelikult mõne täpse lasu sooritamises väga lühikese aja jooksul. Mida rohkem energiat ja (kuuli) läbitungivust, seda parem, eeldusel, et te ei vali tulirelva, mis on liiga võimas, et saaksite seda piisavalt hallata ja kontrollida. Nagu tema kursuse "karurünnakuharjutus" näitab, toimub keskmine karu rünnak 45 m või lühema vahemaa kauguselt, kui 100-400-kilone suurkiskja liigub teie suunas kiirusega kuni 50 km/tunnis. Sellel distantsil on laskuril aega umbes neli sekundit, et sooritada karurünnaku peatamine,(täpne lask) mis nõuab pingeseisundis kindlat kätt. Ideaalses olukorras seisab teie elu ja tervise kaitsel teie kõrval ustav sõber, jahimees kellele Steve Nelson soovitab kasutada järgmiste kaliibritega relvi:
1. .45-70 Government: See on olnud ka Alaska jahimeeste ja giidide seas uskumatult populaarne, eriti selliste relvade puhul nagu Marlini mudel 1895. vintpüss, mis on kompaktne, üsna kerge ja väga hästi manööverdatav lähiümbruses.
2. .454 Casull on ohtlike suurkiskjate küttivate jahimeeste unistuste täitumine. Üks võimsamaid tänapäeval saadaolevaid käsirelvi. Nelson surmas ühe ründava grisli .454 Casulliga, mis on tema sõnul üks tema lemmikvalikuid karu kaitseks
3. .44 Remington Magnum. Kuigi mõned võivad seda pidada miinimumiks, on see piisavalt võimas, et peatada ründav karu. Kuuli kineetilise energia hulk on on enam kui kaks korda suurem kui 10 mm Auto-l ja neli korda rohkem energiat kui 9 mm Lugeri-l . 44 Mag.-l on karurünnaku peataja väljateenitud maine.
4. .375 H&H Magnum
5. .50 Alaskan
6. 12-kaliiber siledaraudne püss. Mida raskem kuul, seda parem.
7. .338 Winchester Magnum. Väga efektiivne.
8. .357 S&W Magnum. Teeb töö ära ja energiat on piisavalt.
9. Lugejate palvel: 308 Win, 30-06 Spr. 7mm Rem Mag, 300 Win Mag ja 8X57, 9,3X62, 9,3X74R aitavad ka kriitilises olukorras hädast välja. Võite päris kindel olla!

[Kriku]

Me oleme juba teab mitmendal ringil nende argumentide vastastiku laualepanemisega.
Kui Sulle meeldib revolver ja soovid seda enesekaitseks soetada või kaasas kanda, siis ega mina ei keela. Vaba valik.
Siinne vaidlus käib ainult nende "silmnähtavate eeliste" olemasolu või puudumise või kõrvutamise üle. Kõik oluline on juba ära öeldud.

Tänan mõttevahetuse eest, loomulikult on kõigil omad eelistused ja arvamused.
Ma olen selle teema enda jaoks juba ammu läbi käinud ja oman tõepoolest Ruger GP-100, aga veelkord - vaid koduseks enesekaitseks, ei enamat. Kaasas peaaegu ei kannagi, sest üldine turvalisus on ok.

Aga akf-i poolt eelnevalt esitatud (täiesti asjakohased) argumendid revolvri kasuks käivad ju peamiselt just väljas kandmise kohta? Kodus on võimalus, et tekib ootamatu rüselus, kus üks käsi on kinni ja vaja kiirelt väga väikeselt vahemaalt lasta, ju palju väiksem?

Mul on Glock-19 täpselt samal eesmärgil.

[Walter2]

Küsimus pole mu arvates mitte selles kes ja kas suudab püstoli vinna saada ühe/kahe käega, hammastega või hargivahega ja kas kiiremini kui revolvriomanikud oma riistal kuke vinna saavad vaid selles, palju REAALSELT on relvaomanikke, kes ohuolukorras suudavad elava inimese pihta 5m pealt tulistada? Vastav treening on valdaval enamusel lühiraudsete omanikel lähikontaktse olukorra lahendamiseks puudu ning see on suur probleem mille riik on vaikimisi nende turjale pannud. Midagi nagu susiseb kui laskekatsel on ajafaktor mängu toodud kuid sellest on ilmselgelt vähe. Nagu varem juba mainiti, siis elu Eestis ei nõua tegelikult relvaga ringikäimist ning relvakandjad kipuvad situatsioone ehk liiga kergekäeliselt lahendama kui relv juba kaasas kui sama olukord oleks võimalik lahendada ka ilma relvata. Mitte asjata ei antud koolitusel esmane soovitus ohuolukorras hinnata kas oleks võimalik esimese asjana ära joosta. Olukordi kui kurikael on juba relvastatult ilma igasuguse eelhoiatuseta su magamistoa uksel nii et mõtted käivad padjaaluse tuki suunas on võimalik tavaliselt ennetada (preventiivne kogukonnatöö, signalisatsioon elamises, koer, passiivsed kaitsemeetmed jne).
Ning igal juhul on hoiatustele mittealluv/juba relvaga vehkiv tüüp nii mentaalselt kui ballistiliselt lihtsamini elimineeritav 50m pealt pikaraudsega kui 5m pealt mõtlemata kas jõuad õigel ajal vinna või palju mul padruneid veel on. Sellega propageerin igati erinevalt püstoliomanike liidu liikmete arusaamadest soetama endale pump või vint majapidamisse, käima sellega regulaarselt tiirus harjutamas (kasulik ka riigikaitselises aspektis kui sind x hetkel võidakse riigi poolt kutsuda kohust täitma ja õnnistatakse pikaraudsega) ning eelkõige kasutama oma PEAD ohuolukordade lahendamisel.

[croman40]

Aga akf-i poolt eelnevalt esitatud (täiesti asjakohased) argumendid revolvri kasuks käivad ju peamiselt just väljas kandmise kohta? Kodus on võimalus, et tekib ootamatu rüselus, kus üks käsi on kinni ja vaja kiirelt väga väikeselt vahemaalt lasta, ju palju väiksem?

Mul on Glock-19 täpselt samal eesmärgil.

Arvan, et konfliktsituatsioonide kohta eelduseid teha on viga, ehk tuleb arvesse võtta kõikvõimalikke olukordi, k.a rüselus koju tunginud kodanikuga.
Kuidas teil muidu edeneb ühe käega vinnastamine?

Küsimus pole mu arvates mitte selles kes ja kas suudab püstoli vinna saada ühe/kahe käega, hammastega või hargivahega ja kas kiiremini kui revolvriomanikud oma riistal kuke vinna saavad vaid selles, palju REAALSELT on relvaomanikke, kes ohuolukorras suudavad elava inimese pihta 5m pealt tulistada?

Kas küsimus on psühholoogilises valmiduses või laskmistreenituses? Kui sa ei suuda olla vajalikul hetkel piisavalt agressiivne, siis ei aita ükski treening.
Üks abivahend, mida võin soovitada, on hankida relva täpne koopia, CO2 ballooniga ja kasutada lähikontakti kiiresti laskmise harjutamiseks.