Enesekaitserelva valik

[iFly]

Kui tihe see tulevahetus enesekaitsetingimustes ikka on?

Inimene kes kord reaalse situatsiooni läbi elas, muljetas, et "peale neljandat lasku tuli tõrge, ründaja oli õnneks juba maas" - hiljem, kui tunnelnágemine hajunud ja politsei kohal, selgus, et tõrget polnud - ta oli tühjendanud terve 18-se (vist) salve...

[trs]

Enamvähem kõiki meil toimunud relva kasutamisi enesekaitseks on kajastanud meedia ja ühtegi pikemat tulevahetust ei meenu. Ja teistpidi tasub meeles pidada, et relva kasutades satudki meediasse ja põhjaliku uurimise alla. Paljudes olukordades võiks eeldada, et ennetavalt relva välja võtmine võiks võimaliku ohu tekkimist ennetada, aga paraku sellega on nii, et seda võib võtta ka relvaga ähvardamisena ehk jällegi lõhnab relvaloa kaotuse järgi. Seega tegelikult neid situatsioone meil siin ontlikul tavainimesel ikka praktiliselt ei ole.
Püstoliga ennast kaitsta on päris elus suhteliselt keeruline. Juutuubist võib jällegi vaadata videoid ja üheksal juhul kümnest jõuab ründaja enne sinuni. Ehk tegelikult on esimene enesekaitse ikkagi tõenäoliselt paljaste kätega ja edasi võib tekkida võimalus püstol kätte saada, laadida ja lasta. Väike revolver mahub näiteks jopetaskusse ja on selles mõttes oluliselt efektiivsem. Aga ikkagi tasub enesekaitseks treenida kiireid jalgu+üldfüüsist, mingeid elementaarseid võtteid enda kaitsmiseks ning ennekõike kasutada oma pead. Kui need ka ei lahenda olukordi, siis vähemalt aitavad luua võimaluse relva enda kaitseks kasutada.

[vaad]

Tuletage meelde, mitu lasku sooritas näiteks Mustakivi silla intsidendis ennast tulirelvaga kaitsnud kodanik. Mitu neist tabas sihtmärki ja mitu mitte. Mis siis saab, kui ründajaid on rohkem kui üks? Kuus kuuli on väga vähe. Minu arvates on see absoluutne miinimum ja enesekaitse pole asi, kus miinimumide peal opereerida oleks mõistlik. Mida vähem kogenum ja treenitum on laskur, seda suurem tõenäosus on, et ka väga lähedalt lendavad kuuest lasust kas enamik või kõik mööda või tabavad ründaja kehaosi, mis rünnet koheselt ei peata. Psühhoosis või narkootiliste-psühhotroopsete ainete all oleva inimese peatamiseks läheb praktikas ikka väga mitut rindkeret tabavat lasku tarvis.

See on tõsi, et püstolil ei tohi Eesti Vabariigi seaduste kohaselt padrunit rauas kanda, mis on minu arvates äärmiselt debiilne ning antud punkt tuleks relvaseadusest kaotada. Ei väida kellegi kohta midagi ega kutsu kedagi üles seadust rikkuma, aga olen üsna kindel, et valdav enamus tõsisemaid tegijaid kannab täna Eestis padrunit rauas. Esiteks on see asi, mida pole võimalik kontrollida ning teiseks tõstab see oluliselt ründe tõrjumise tõenäosust ja efektiivsust.

Kui enesekaitse relval pole sihikud olulised, siis miks need üldse relval on? Loogika, et "nii kui nii ei jõua sihtida" ei päde. Kui ei jõua siis ei jõua. Aga kui jõuab, siis peab lasu sooritama ALATI sihitult ning korralikud modernsed sihtimisseadmed on siin väga suureks abiks. Tuletan meelde, et seaduse silmis vastutad sa iga oma sooritatud lasu ja selle tagajärgede eest nii et täpne ja efektiivne relva sihtimine on äärmiselt tähtis iga tulirelva juures. "Sihtimine on teisejärguline" on absurdne väide mis on vastuolus relva ohutu käsitsemise põhimõtetega.

Relva kasutamist tuleb harjutada. Drillida asi lihasmälusse. Nii kaua, et une pealt suudad ka relva kabuurist haarata ja sihitud lasu sooritada. Relva vinnastamine on vajadusel üks osa sellest liigutusest. Kui seda teha ei viitsi, on tegemist tahtliku ebapädevusega ning siis on mõistlik hoopis gaasi kanda. Seetõttu ei pea pädevaks ühtegi väidet, et "kogenematu kasutaja ei pruugi osata". Relva omamine on privileeg, millega kaasneb hulk kohustusi. Üks nendest on kohustus relva kompetentselt ja ohutult käsitleda. Kogenematute inimeste käes on gaas enamasti tunduvalt efektiivsem ja ohutum, kui tulirelv.

Lihtsalt mõned omapoolsed argumendid ja arvamused. Eks lõppude lõpuks tuleb relva valikul lähtuda isiklikest vajadustest ja olukorrast. Revolvrid on tõhusad relvad, neil on oma head ja vead. Mõlemat tasub teada ja nendega arvestada. Vead on minu arvates oluliselt kaalukamad, kui head.

[Walter2]

Prillidest laskmisel - ainuke nüanss mille ise läbi elasin oli siis, kui vahetasin prille. Kindlasti on vaja peale vahetust käia tiirus ja harjutada uute prillidega sihtimist/laskmist kuna miskipärast vanadega sisseharjunud loogika ei toiminud ja tabamused jooksid veidi kõrvale.

[vaad]

"Taskurevolvritest" niipalju, et neid tuleks kanda alati samas taskus sarnaste riietega, et relva haaramine oleks lihasmälus. Vastasel juhul on ohu olukorras peod tühjad. Suvel on nende kandmisega keeruline. Lisaks tuleb "taskus" relva kandmisega arvestada sellega kaasnevaid ohte. Relv võib taskust välja kukkuda ning vajalike ohutusmeetmete puudumise korral on oht ka juhulasuks. Mida suletum on tasku ning mida paremad on ohutusmeetmed, seda raskem ja kohmakam on relva haaramine ja vajadusel kasutamine. Tasub läbi mõelda ja leida enda jaoks toimiv ja ohutu lahendus. Revolvrid pole muidugi ainsad relvad, mis "taskusse mahuvad". Väga kompaktsete püstolite valik on vaat et suuremgi.

Nõustun, et relva kasutamine enesekaitse olukorras on ekstreemne meede. Kiired jalad on alati esimene variant. Lähivõitluse õppimine on samuti kasuks, kuid seda tuleb ka pidevalt treenida ja drillida. Enesekaitse olukorras on relva haaramine põhjendatud ainult hädaseisundis. Hädaseisundis on olukord enamasti selline, et relva oleks vaja olnud kasutada juba pool sekundit tagasi. Toonitan sõna kasutada. Kui sellist olukorda pole ja on aega relvaga vehkida lootuses, et ründaja sellest kohkub ning ründe lõpetab, on sageli tegemist relva käsitleja poolse avaliku korra raske rikkumisega. Relva kabuurist haaramine on olukorra ränk eskaleerimine, seda tuleb teha ainult viimases hädas.

Üldiselt soovitan üldse kanda taskus gaasi. Seda võib kasutada ka siis, kui oled õhtul paar õlli alla pannud ja baarist koju kõnnid. Gaasi kasutamine on kiire ja efektiivne ning väldib liigsete kehavigastuste tekitamist ja sellest tingitud kohtuprotsesse. Gaas on samut relvaga võrreldes väga odav. Enamasti ei kanta gaasi muidugi seetõttu, et see käib mingil põhjusel kandja ego pihta. Eks relv vööl on ikka kõvasti "mehelikum" tunne. Selline mentaliteet on muidugi absoluutselt vale. Ka ise kannan peaaegu alati lisaks relvale gaasi. Relv on äärmiseks hädaolukorraks.

Hea enesekaitse relv on selline, mis on alati kaasas ja alati sama koha peal. Korralik kompaktne püstol korralikus vöökabuuris on üks näide sellest. Siin oleneb palju kandja kehaehitusest ja rahakoti suurusest. Ise olen üle 1.9m pikk, lameda kõhu ja kõhust oluliselt laiema rinnaga, mistõttu sobib mulle AIWB kandmisviis väga hästi. Glock 19 suuruses püstoli kandmine korralikus kydex kabuuris pole minu jaoks probleem ka suvel õhemate riietega. Relv on alati kaasas ja alati sama koha peal. Relva haaramine on lihasmällu treenitud tegevus. Kõigi jaoks selline kandmisviis aga ei sobi. Tasub tutvuda erinevate meetoditega.

[Kriku]

Enesekaitse olukorras on relva haaramine põhjendatud ainult hädaseisundis. Hädaseisundis on olukord enamasti selline, et relva oleks vaja olnud kasutada juba pool sekundit tagasi. Toonitan sõna kasutada.

Nii hädaseisundis kui hädakaitseseisundis.

Mõlemal juhul pole tegu õigusvastane ka siis, kui sellega tõrjutakse vahetult eesseisvat ohtu või rünnet.

[vaad]

Rõhk sõnal "vahetult". Kas oht oli tõesti "vahetu" on pahatihti kohtu otsustada. Kui pätt sinu poole kurika või noaga agressiivselt läheneb on oht selgelt vahetu ja relva haaramine põhjendatud. Kui keegi tige härra niisama sõimab ja sülitab, ei pruugi see nii olla. Aga mis on kindel on see, et relva haaramine eksaleerib olukorra sisuliselt alati sajani ja seda deeskaleerida on juba väga raske. Ka pätt võib olukorda enda jaoks hädakaitse seisundina näha ning sooritada ise enesekaitse eesmärgil rünnaku, mida ta muidu teha poleks plaaninudki.

Kurb on see, et relv haaratakse ikkagi liiga sageli mitte vahetu ohu tõrjumiseks, vaid konflikti lahendamise eesmärgil, et näidata teisele osapoolele "ära minuga nori, mul on relv".

[Kriku]

Kas oht oli tõesti "vahetu" on pahatihti kohtu otsustada.

Nagu ka oht, rünne ja kõik ülejäänu.

[croman40]

Esialgses küsimuses oli vajadust kirjeldatud kui "Ukraina sõja valguses, kodu kaitsmiseks". Tõenäoline oht siis riigivastane element, marodöörid vms.
Sellisel juhul, kui ei ole soovi/vajadust kaasas kanda, siis võiks kaaluda ka lühema rauaga pumppüssi. Lähidistantsilt tabavus ja tulemused kindlasti paremad, samas ei ole ohtlikum naabritele.

[vtl]

Kui tihe see tulevahetus enesekaitsetingimustes ikka on? [...] Ehk siis revolver pädeb siiski ka.

Püstolit ei või seaduse järgi kanda padrun rauas ja see on ka peamine vahe. Enesekaitse puhul on päris oluline mõttekoht. 6-8 lasku revolvris on arvestatav kogus. Enesekaitse käib enamasti lühikestelt distantsidelt, sihtimine ja sihikud on teisejärguline.

Kui lähikontaktist keegi ootamatult noaga torgata tahab siis revolver on kindlasti asja eest. Seal piisab vaid päästikule vajutamisest. Ilma erilise ettevalmistuseta tavainimene ei pruugigi suuta ootamatule rünnakule adekvaatselt reageerida tekib šokk, kramp või midagi ja jäädakse niisama tegevusetult passima. Püstoliga, millel kuuli rauas ei ole suudab lähikontaktist ootamatu rünnaku noaga ära tõrjuda vaid keskmisest märksa treenitum Chuck Norris, tavainimese jaoks on šansid revolvriga palju paremad.

Minu isiklik arvamus on see, et revolver on 19. sajandist pärit relikt, mis kõlbab suurepäraselt ajaloolise sündmuse etendamiseks ja kapikaunistuseks, aga mitte kaasaegse enesekaitserelvana kaasaskandmiseks.

Põhjendan.
Esiteks revolver on püstolist oluliselt laiem (trummel!), kohmakam (kukk) ja seda on märksa halvem varjatult kanda. Trummel või kukk võib relva väljavõtmisel riietesse takerduda ning kinni jääda. Jah, on ka peidetud kukega revolvreid, kuid need kaotavad ära revolvri ühe olulise argumendi - lihtsa konstruktsiooni ja võimaluse ühetoimeliselt päästa.

Üleriiete taskus relva üldse ei tohiks kanda, kuna see on ohtlik. Relvaraua suund on taskus kontrollimatu, päästik kaitseta ning juhulask võib kergesti toimuda nii kätt taskusse pannes kui kukkudes. Teine asi on oht relva kaotamiseks või varguseks.

Revolvri ümberlaadimisest ja padrunite arvust juba räägiti. 6 lasku on piisav, kui vastas on üks staatiline sihtmärk (ehk harjutus rahulikus olukorras lasketiirus). Reaalses elus vastane liigub, mis teeb tabamise keerulisemaks, eriti stressiolukorras. Vastaseid võib olla mitu ja ma olen üsna veendunud, et treenimata inimene ei suuda ühe-kahe lasuga vastast peatada.
Mustakivi juhtumist juba kirjutati, aga kas te teate muide, mitu lasku tegi politsei(!) kokku Vabaduse väljakul noaga vehkinud tegelase peatamiseks?

Väide, et revolvrit tohib kanda padrun pesas ja sealt saab koheselt tulistada, aga püstol tahab eelnevat vinnastamist, ei ole samuti kuigi pädev põhjendus. Selleks, et kandmisasendis (kukk vinnastamata) revolvrist pauk kätte saada, tuleb sooritada nö. pikk tõmme, mis on raske ning suure tõenäosusega tõmmatakse kiiresti rapsides see lask ära. Kuke käsitsi vinnastamine ja/või sihtimine kulutab selle kokkuhoitud aja kiiresti ära.
Püstolikelgu vinnastamine võtab aega <0.5 sekundit ja peab käima relva kabuurist väljavõtmise-haaramise liigutuse juurde. Ma olen üsna veendunud, et kui ma olen joonel kõrvuti revolvrimehega, siis ma saan vinnastamata püstolist sama kiirelt paugu kätte, kui tema kahetoimelise päästikuga revolvriga.

Revolvrile on oluliselt raskem paigaldada optilisi sihtimisseadmeid (punatäpp- või lasersihik). Jah, see on võimalik, aga teeb relva veelgi kohmakamaks ja halvemini varjatavaks.

Ja lõpetuseks, kuid mitte vähemoluline - väited, nagu oleks revolver töökindlam ning püstolid kiiluvad kinni ning tõrguvad pidevalt, on samuti pärit (üle)eelmisest sajandist. Tänapäeva püstolid on ülimalt töökindlad ning ka revolvril võib olla tõrkeid. Kui padrun ei joondu (nt. relva kulumise või mustuse tõttu) rauaga, siis võib revolvritõrge olla fataalne ja relv käes plahvatada.

[vtl]

Kuna vanuse tõttu on silmanägemine kehvemaks jäänud, kasutan nii lugemisprille kui ka autosõiduks prille, siis kuidas olete lahendanud sellised nägemisprobleemid laskmise puhul? Teine küsimus Ukraina sõja valguses, abikaasaga arutasime asja läbi, midagi ikkagi võiks kodus nö. padja all olla. Idee poolest sobiks Makarov, aga kustkohast sellist heas korras ja sihikuklassiga enam leiad?

* Enesekaitserelv peab olema soovitatavalt uus, usaldusväärne ja tootja poolt varuosade ja lisadega (nt. lisasalved) toetatud. Kasutatud ja järelturult ostetud Makarov seda tänasel päeval ei ole.
* Makarovist saab küll täpselt tulistada, aga see relv ei andesta ühtegi päästmisviga ehk seda on väga lihtne ära tõmmata.
* Tänapäeval on püstolite de fakto standardmoonaks kujunenud 9x19 NATO/Luger/Parabellum. See on laialt levinud ja kõikjal saada.
Makarovi moon on spetsiifiline. Jah, praegu seda (veel) müüakse, aga mitte igas poes ja mitte alati. Enamus meil müüdavast Makarovi moonast on Barnaulis toodetud ja seda ostes toetad Venemaa sõjatööstust. Alternatiiv on nt. Tšehhi päritolu moon, aga seda liigub Makarovi kaliibis vähe(m).
* Makarovi salvemaht on väike. Salvevahetuseks on (tänapäeva relvadega võrreldes) mittestandardne liigutus, mis nõuab tugevaid käsi. Naisterahvale üsna ebameeldiv. Jah, Makarovile on olemas kolmanda tootja (FAB Defence) käepidemelaiendus, mis toob salveriivi põhja alt käepidemele, aga tehniliselt ei ole tegu just kõige elegantsema lahendusega ja kõigile see ei sobi juba paksuse pärast.
* Makarovi mustad raudsihikud on kehvad, eriti halvema silmanägemise korral. Makarovile ei saa panna punatäppsihikut.

[croman40]

Ma olen üsna veendunud, et kui ma olen joonel kõrvuti revolvrimehega, siis ma saan vinnastamata püstolist sama kiirelt paugu kätte, kui tema kahetoimelise päästikuga revolvriga.

Kas see õnnestub teil ka vaid ühte kätt kasutades? Ma olen nõus joonele tulema.

[jackpuuk]

No poisid pidage hoogu! Kolmemeetrilisel vahemaal mis voodist toaukseni jääb, peaks ka makarov vandi keskelt kokku pakkima nagu ämbliku. Ma pole tõesti kursis kui palju tänapäeval vandid raskeid kuuliveste igapäevaselt kasutavad, aga kergema kuulivesti puhul peaks see ribid sisse lööma. Mõte liigub just vajadusel korteri kaitsmiseks, kui mees peaks näiteks rindel olema, naine lapsega (lastega) kodus olema. Pumpa padja all hoida on suht ebamugav . AA12 oleks ju korterisse suht sobiv, aga nagu juba mainitud, siis nö. padja alla ebamugava võitu. Prillide ja nägemise kohta küsisin selle tõttu, et olen endiselt reservi arvatud, aga vaevalt mind voodi pealt välja hakatakse sikutama (aga Eesti väiksust arvestades ei saa seda välistada kui venelased peaksid üle piiri tulema).

[alfa hotel]

Ma olen üsna veendunud, et kui ma olen joonel kõrvuti revolvrimehega, siis ma saan vinnastamata püstolist sama kiirelt paugu kätte, kui tema kahetoimelise päästikuga revolvriga.

Kas see õnnestub teil ka vaid ühte kätt kasutades? Ma olen nõus joonele tulema.

Kas selliselt duelli pidades tuleb ühe käe kasutamise vajadus mingist mulle teadmata duellireglemendist või miks see nii oluline on, et kõik muud püstoli eelised üles peaks kaaluma?

[Kriku]

Teine käsi võib kinni olla.