Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis

[Leo]

Kõik konkursil osalevad relvasüsteemid on korralikud. Pildil olevad laskurid on tehaste töötajad. Kohalikud said ka lasta, kuid neid ei pildistatud ja filmitud. Välja valitakse see, kes pakub kõige paremat hinda ja elutsükli tuge. Sako tehas on Riihimäel, Desert Techil Utah osariigis. Haenel ja Unique Alpine on põhimõtteliselt väikesed töökojad, mis asuvad Saksamaal ja teevad tellimuse peale üksikrelvi ning väikeseeriaid.

[kaur3]

Pakun, et võidab vahetatava kaliibriga püssi tootja.

[Leo]

Vahetatav kaliiber oli minu teada konkureerimise eelduseks, need on kõik sellised.

[Medusa]

Täpsustan et kuni 1200. Mitte ainult. Sako, Haenel, Desert Tech ning Unique Alpine.

[kaur3]

Vahetatav kaliiber oli minu teada konkureerimise eelduseks, need on kõik sellised.

Siis võidab sport

[Medusa]

Multikaliiber otseseks eelduseks ei olnud, kuigi see annab lisavõimalusi. Ja mitte tingimata eri kaliibrite kasutuses, vaid madalamal tasandil mängida muuhulgas mõttega kasutada erinevate pikkustega raudasid, näiteks tavapärase 26-27 tolli kõrval 20-22 tolliseid samas kaliibris. Ühesõnaga paindlikkus rauapikkuste, kaliibritega ja ka hooldusega.

Samuti juhin tähelepanu sellele, mis ei tulnud päris selgelt välja - süsteem tähendab relva koos päevase ja öise võimekusega. Mitte ainult päevasega.

[Leo]

Tänan täpsustuse eest. Nendele, kes ei ole püsse siledaks lasknud, lisaks, et vahetatav kaliiber on tänapäeval pigem reegel kui erand ja põhjuseid selle kasutamiseks on mitmeid. Videos on näha, kuidas magnum Sako tehase laskurit liigutab. Suure kaliibri peal baaskoolitust teha on ka laskurile ropp koormus, sest tagasilöök on oluliselt kõvem ja padrun oluliselt kallim kui tavalisel 308 või 223. Kordades kõvem ja kallim ja neid padruneid on baaskoolitusel vaja mitusada ning siis niimoodi mitusada kuni tuhat aastas. Alati ei olegi vaja kõige suuremat kaliibrit ja pikemat rauda, väiksemaga saab edukalt hakkama. Soomes on tavaline, et peale erialakursust magnumiga on osalejatel kaelavöötme ja selja probleeme, kuni peapõrutusteni ja hammaste või lõua vigastusteni. Sellepärast ei tahetagi päevas lubada üle poolesaja lasu teha, sest iga lask lööb laskurit nagu lõõtsa kokku mitme tuhande džauli energiaga. Laskurid hakkavad ka tavaliselt peale kolmekümnendat lasku väsima, sellepärast püütakse alustada pikemate kaugustega ja lõpetada väiksemate kaugustega.

[Juhani Putkinen]

Näiteks tulepositsioonide valimise ja maskeerimise õppes pole vaja kasutada hinnalisi .338 Lapua Magnum padruneid.

Oleks laus lollus kasutada kalleid padruneid ja kulutada kallist rauda kui ainult pika distantsi laskeharjutustel. .308 on täitsa hea paljudes harjutustes.

Selliseid snaipripüsse ei osteta pidevalt uusi, vaid nendest peab jätkuma aastakümneteks.

Neid ei peaks üldse andma kui ainult parimatest parimate laskurite kätte.

[gorilla]

Lähenemisharjutusi ei tehta terava moonaga. Vähemalt ei ole hea mõte seda nalja mingite ajateenijatega proovida.

Kui alates 600 meetrist on lehed puhtad siis näita seda lolli kes 300m kaugusel teravaga laetud toru ees midagi vaadelda soovib.

Tegelt teil see vahetatavate raudade fetish on täiesti valesse suunda ära kiskunud.

Kui 8.6 süsteem on päriselt sisselastud* siis seda nulli peab hoidma nagu tütarlapse süütust, mingist selle relva raua maha kakkumisest
rääkimine on idiootsus, sellisele kangelasele peab kohapeal omakohut tegema.

Välja arvatud kui raud on läbi. Mis sellise toru puhul on alates 2000 lasust. Seda väga sageli teil ei juhtu vist..

https://youtu.be/HvI3k011m3U?t=1938


*erinevatel päevadel, erineva valgustusega 100m nulli kontroll. Meie kliimas on sisselaskmine mõistlik teha +20C juures.
Peale mida on vaja sihiku vertikaalse joone parandusi kontrollida. Mis võib tähendada sihiku niitristi vertikaali liigutamist ja siis jälle uuesti esimese protseduuri kordamist. Seejärel uuesti vertikaali kontrolli.

See üritus on mitu päeva tegevust kui ''päriselt'' teha.

P.S ja jumala eest ei ole seal mitmekesi järjest mitte midagi teha, see relv edaspidi personaalne instrument.

[gorilla]

Pika jutu lõpetuseks näidis mis on tühine 15mm viga nullimisel.

Sellise veaga on 1200m peal 18 cm mööda ja IPSC lehest pooled lasud paremast õlast üle (hajuvus ka juurde).

Kui rääkida mis nende relvade valiku puhul oluline oleks siis minu väiksest laskesektorist vaadates oleks oluline kompaktsus ja kaal.

Täpsus on kõigil 0.5 MOA nagunii. Aru peab saama, et seal ei ole mitte midagi mis oleks alla 8kg ja lühemat kui 1m.
See on umbes sama nagu Ksp-58ga võssis möllata.

Mina isiklikult välistaks pakkujad kes ei suuda Reflex põhimõttel summutit pakkuda.

Reflex on raua peale käiv, näiteks selline- https://www.hausken-silencers.com/en/whisper-xtrm


P.S uus foorumi mootor on mulle täna üle jõu käiv, pilti ei pruugi näha olla.

P.P.S. Piidrid hindavad ka sumpse väga, taustal Reflexi motiividel üritus;

https://youtu.be/SOlTO91aXtU?t=852

[Kriku]

Dropboxi eripärad. Selleks, et pilti kasutada, tuleks võtta see sirvijas lahti "Open image in new tab" vms. ja sealt aadress kopeerida. Kavalamad keskkonnad muidugi muudavad ka piltide aadresse, et niisugust staatilist keskkonda välistada... Vaatame, kas see jääb nähtavaks.

[gorilla]

Gun Jesus on ka viimaste arengutega kursis.

https://youtu.be/-_mX9grIo-Y?t=418

[Kriku]

Vaatame, kas see jääb nähtavaks.

Ei jäänud. Ärge kasutage Dropboxi.

[Leo]

Akf gorilla tõi täiesti õigesti välja, kui palju väikenegi viga sisselaskmisel mõjutab tabamusi suurematel kaugustel. Sisselaskmine on terve protsess, mitte niimoodi, nagu tavaliselt automaatide normaaljooksu kontrollimine käib - niheletakse püssi taga kümmekond lasku kas 25 või heal juhul 100 m tiirus, siis esinetakse läbiviijale sihtmärkide kontrollis mingi eneseõigustusega, et relvaraud kõver, padrunid hapuks läinud ja sihiku kruvid lahti ning minnakse võidurõõmsalt järgmiseid laskusid mööda sihtmärki laiali pilduma. Tegelikult on vaja baaslaskeoskus korda saada, kuid kui seda ei ole, siis ei tule ka tabamuste tihedust. Pooleteisemeetrise kaheksakilose teibaga võsas jänesehaake visata või linnas koridorides põrgata on väga raske, sellepärast ongi kokkukäivad kabad ja osaliselt raua peal olevad summutid, sest nii saab teivast mitukümmend sentimeetrit lühemaks. Sisselaskmine tuleb muidugi teha koos summutiga, see lisakaal mõjutab oluliselt raua lainetamist lasu ajal. Kui mõelda selle peale, kui palju sisselaskmiseks aega ja vaeva kulub, siis peaks seda tegema võimalikult harva. Et siis üksuses on osa relvasid kogu aeg ühe ja teise kaliibri peal. Kui on vaja vahetada, siis tähendab see nädalat ja paarisada lasku Sirgalas või kusagil mujal, kus saab kilomeetrit lasta. Kõigepealt sisselaskmine lähedale ja siis kuni relvasüsteemi võimete piirini.

Nii 308 Win kui 338 LM raud võib olla ka poolemeetrine, täpsemalt 510 mm, kui 690 mm liiga pikk on. Poolemeetrise rauaga 308 on 600 m peale igati tegija, sealt edasi läheb raskemaks, kuid kuni 800 m on hea. 338 lühikese rauaga siinkandis eriti kogemusi ei olegi, peamiselt on pikad rauad. Mõlema lühikese rauaga on oluline jälgida, millised on nõuded läbistavusele ja maksimaalsele laskekaugusele, sest pikema rauaga lastes on algkiirus suurem. Senine Soome MV normatiiv on 338 LM pika rauaga TRG 42st 1000 meetrit, siis on kuuli ülehelikiirusega isegi talvel ja löögijõud samal tasemel automaadi lähilasuga. AP kuuliga siis 500 m kauguselt kuulikaitseplaadi läbistus. Raskem hea ballistikaga kuul suudab säilitada neid omadusi natuke kaugemale. Muidugi saab ka kaugemale pihta, kuid esimese lasuga tabamise võimalus kukub iga saja meetriga ja läbivus läheb kehvemaks.

[gorilla]

See Sirgala üritus on teil veits kummaline.


Tekkisid mõned küsimused:

1) Kas see pakkuja päriselt tahab osaleda 8.6 pakkumisel EKJle kiirkinnitustega (vaata Gun Jesuse videot).

2) Kuidas see värk tegelt kinni on? Väikesed kruvid ja persetäis keermeliimi?

3) Kuidas sellest aru saada? Keerame kompensaatori maha ja kukume uhama 1200m peale? Vaata 15 mm viga nullimisel.

Siin on hea materjal neile raua ja kompensaatorite mahakakkujatele arusaamaks milles küss on-
Sinusoidid, vibratsioon ja muud müstilist värki. Kahjuks vales keeles. Soovitav algusest vaadata.

https://youtu.be/VE41jFw6bEY?t=1756

Kellele pole huvitav seda pikalt vaadata siis lühikokkuvõte:

Lasu hetkel muutub vintraud sisuliselt trampliiniks mille ots käib üles-alla.
Oluline on sättida kuuli väljalendamise hetk kas võnkumise ülemisse või alumisse osasse.
Kui kuul lendab kusagil vahepeal välja siis on hajuvus suur.

Lahendus-muuta vintraua pikkust natukene või muuta vintraua otsas olevat massi.
Massi saab muuta, barrel tuneriga, suudmepiduriga, või summutiga. See esimene lahendus on näiteks kasutuses FR-F2 juures.

Teine lahendus on muuta natukene algkiirust. Ühesõnaga, kuna EKV algkiirusi ise ei muuda siis on ainus variant
võtta üks sõjaväe kasutuseks sobilik padrun ja tellida relvatehaselt sellele padrunile vastav kombo- vintraud+summuti.

Padrun oleks mõistlik valida mitte pehme sportlaskmise kuuliga vaid spetsiaalne parandatud läbivusega (issand, mitte soomustläbistav ).
Miks sellist kuuli vaja on? No miks sumpsi vaja on?

Lapua pakub näiteks Lock-Base tüüpi kuule just selleks otstarbeks nii 16,2 kui 19,4 grammi massiga. Minu teada on Sako raud lõigatud täpselt
nende kuulide ogiivi järgi.