Palun selgita, mulle lollile, mis loom oleks taktikaline ja milline strateegiline dessant?
Ega minagi sõjandusspetsialist pole. Aga tavaliselt eristatakse sõja kolme tasandit: taktikaline, operatiiv- ja strateegiline tasand. Taktikaline dessant peaks olema operatsioon, mille
eesmärk on piiratud ning mis seega ka võrdlemisi väikeste jõududega läbi viikase. Näiteks dessant Kessulaiule. Strateegiline dessant peaks olema siis vastupidine asi. Näiteks Normandia. Strateegiline dessant ei pea olema ühes kohas ühel ajal maale saadetud, vaid võib koosneda näiteks suurest hulgast taktikalistest dessantidest, mis erinevates kohtades maale saadetakse.
Sest - ja nüüd võiks mõni kaptenipagunitest kõrgem staabiohvitser mind parandada või p.. saata- dessant oma olemuselt on ikka tavaliselt taktikaline tegevus
Me rääkisime siinkohal dessandi
eesmärkidest, mitte olemusest. Sa arvasid, et desssandi eesmägriks on mõjutada strateegilist üldpilti. Ma osutasin, et on ka tagasihoidlikumaid dessante.
Samas kui me siiski eeldame puhttaktikaliste dessantide olemasolu, ilma strateegilise üldpildi arvessevõtuta, siis arvatavsti säärase dessandi planeerija ei pea alati olema ei sõjaväelane ega ka leitnandi pagunitest kõrgem sõjaväelane, kuid sel juhul kõlbab alati parafraseeritud vanasõna "tahtsin nagu parem, välja kukkus aga hoopis dessant, millel polnudki strateegilist mõtet". Sest kus peakski lipnikekoolis kiirkursused läbi teinud mees üldse teadma, et hästiplaneeritud dessandi võiks sobitada strateegilise üldpildi muutmisse... Sest sinna poole sa ju oma jutuga ja näidetega vist sihid?
Põhimõtteliselt ei pea ühegi dessandi planeerija ju olema üldse sõjaväelane. Aga vist on parem kui ikka oleks.

Mu jutt pole siiski üldse sinna sihitud.
Ehk teoreetiliselt (sõjaväeakadeemiliselt kui soovid) ja ajalooliselt tagasivaatavalt tegeleme me erinevate suurustega. Esimene lähtub teooriast "nagu peaks olema" ja "nagu tuleks teha", samas kui teine lähtub praktikast "mis toimus" ja "kuidas ta mõjutas/ei mõjutanud strateegilist üldpilti" seisukohast.
Ei, seda ma silmas ei pea.
Kuna aga küsimus oli siin siiski püstitatud lihtsalt dessandi kui mõiste definitsioonist, siis eeldame, et peaksime lähtuma militaarteoreetilisest definitsioonist?
Olen seda kogu aeg teinud.
Mis puutub võrdlusega magamisest, siis see kõlab pisut siin pisut demagoogiana.
See pole demagoogia, vaid analoogia.
Veelkord, jah me võime kirjeldada dessanti kui tegevust, mille puhul vägesid maandatakse õhust või laevadelt (või kosmosest kui soovid), las ta isegi siis jääb tegevuseks kus maandamine toimub vaenlase poolt hõivatud maale, kuid milleks eirata "pisiasja" et see iseenesest (maandamine) ei ole ju peaeesmärk.
Asi on defineerimise loogikas. Definitsiooni eesmärk on määratleda asja olemus. See on definitsiooni definitsioon. Defineerides vastame küsimustele nagu: mida tähendab dessant? Mida saame lugeda dessandiks? Definitsiooni eesmärk on määratleda (täpsustada) just need omadused, mis teevad temast dessandi. Teisisõnu - need omadused, mis on igale dessandile kohustuslikud. Kõrvale heidetakse üleliigsed omadused. Üleliigsed omadused on näiteks dessantlaevade värv või relvastus, dessandi ülema oskused jne jne. Täpselt samasugune üleliigne omadus on ka dessandi eesmärk, mistõttu teda defineerides eirataksegi. Loomulikult on igal dessantlaeval värv ja igal dessandil eesmärk, kuid selle
täpsustamine ei anna meile midagi teada dessandi enda kui nähtuse olemusest.