Kuperjanov

Lahingud ja üksused. Relvad ja tehnika. Varustus ja autasud. Kõik teemasse puutuv..
Vasta
paju
Uudistaja
Postitusi: 10
Liitunud: 22 Juul, 2009 11:01
Asukoht: Jõune
Kontakt:

Saduküla ja lip Mitnits

Postitus Postitas paju »

Saduküla vabastamise esitamise faktides toetusin Kuperjanovi hobusemehe-kutsari ütlustele nõuk perioodil minu emale, kus kõneldi Puurmanist, Sadukülast, Tartu vabastamisest ja Paju lahingust. Kogu materjali kontrollisin arhiivis talletatust, A.Kuperjanovi raamatust „Kaaslasena...“ , Partsi raamatust „Kas võit või surm“ ja teistest kirjutatud raamatutest. Saduküla mõisa rünnati umbes kla 02.30.-03.30. Kuperjanov viibis mõisas lühikest aega ja jõudis tagasi Pikknurme kella 05.00-ks, kust kandis ette Saduküla vabastamisest. Juba see fakt iseenesest on üsna kõnekas, sest staabi andmeil viibis mõisas ülekaalukas punaste kontingent.
Asjaolu, et Mitnits jõudis mõisa siis kui punased olid lahkunud ei jäta tõesti muljet lahingutegevusest. Esiteks võis ta olla viimaste tulijate seas, sest kõik ei saanudki korraga mõisasse sisse tungida roodude hajutatuse tõttu ja teiseks - kirjades kodustele tihtilugu viimaste rahustamiseks ei kirjeldata ohtlikke situatsioone, mida läbi elada tuli. Arvan, et staabi ja eelnimetatud prokuröri ütlustes punaste ülekaaluliste jõudude kohta ei liialdata , lisades siia kutsari jutustuse, kes kuulis eemalt püssipauke koos granaadiplahvatusega, saamegi luua reaalsed sündmused. Seda enam, et kohalik kaitseliitlaste salk löödi paar päeva varem Sadukülast põgenema. Loomulikult on ettekandes staabile veel infot toimunu kohta.
Viited mul tõepoolest puuduvad, sest kasutan allikana oma raamatut „Kutsar“, kus loetelu olemas. Kes asja jagab ja tahab uurida, leiab vastavad dokumendid kätte. Tuleb leida ainult aega ja viitsimist.
Arvan, et minu viited on piisavad tõe selgitamiseks. Siinjuures on näitena üpris kummaline, kuidas ajaloolased kasutavad viitena K.Partsi raamatut „Kas või või surm?“ II osa, kus kapten Irwele omastatakse sõnad Kuperjanovile:“Rünnakuga mitte kiirustada, oodata ära soomusrongid...“.
Küsin: „Kus on algdokument, mis tõestaks seesugust ütlust?“ On ülimalt ebaproffesionaalne kasutada ajaloost kirjutamisel väärväidet, seda enam, et Irw ei olnud Pajus mingi Kuperjanovi käskija ega ütleja. Oli kuni oberst Kalmi tulekuni. Soovitan lugeda tema ja kindral Wetzeri korraldusi. Nii palju aega võiks leida, selle asemel, et minu arusaamist ja arhhiivitõeset väidet ümber kummutada. Ajalugu tehakse arhiivides , mitte asjaarmastajate-uurijate väiteid ümber lükates. Tean, et see on kellelegi valus ja ma ei tagane Kuperjanovi kaitsest kuhugi ega kunagi.
Lugupidamisega, O.Teder
Lugege ka www.kuperjanov.ee
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Saduküla vabastamise esitamise faktides toetusin Kuperjanovi hobusemehe-kutsari ütlustele nõuk perioodil minu emale, kus kõneldi Puurmanist, Sadukülast, Tartu vabastamisest ja Paju lahingust.
Mitnitsi kirja valguses jään sellise väidetava allika faktitruuduse suhtes skeptiliseks. Keegi rääkis kellegile midagi ja see rääkis kunagi edasi. Kusjuures on hämmastav kui suure detailsusega see kõik raamatus "Kutsar" on esitatud...
Arvan, et staabi ja eelnimetatud prokuröri ütlustes punaste ülekaaluliste jõudude kohta ei liialdata , lisades siia kutsari jutustuse, kes kuulis eemalt püssipauke koos granaadiplahvatusega, saamegi luua reaalsed sündmused.
Oluline on, kas need jõud asusid mõisas selle ründamise hetkel või mitte. Praegu pole veel tõestust selle kohta leidnud. Granaadiplahvatus ja lasud võisid olla ka ründajate poolt igaks juhuks tehtud.
Viited mul tõepoolest puuduvad, sest kasutan allikana oma raamatut „Kutsar“, kus loetelu olemas. Kes asja jagab ja tahab uurida, leiab vastavad dokumendid kätte. Tuleb leida ainult aega ja viitsimist.
Raamatu "Kutsar" allikate loetelu on sama hästi kui kasutu ja inimestel on targematki teha kui allikaviite a la "Kogu fond 2124" põhjal dokumente otsima hakata.
Küsin: „Kus on algdokument, mis tõestaks seesugust ütlust?“ On ülimalt ebaproffesionaalne kasutada ajaloost kirjutamisel väärväidet, seda enam, et Irw ei olnud Pajus mingi Kuperjanovi käskija ega ütleja. Oli kuni oberst Kalmi tulekuni. Soovitan lugeda tema ja kindral Wetzeri korraldusi. Nii palju aega võiks leida, selle asemel, et minu arusaamist ja arhhiivitõeset väidet ümber kummutada. Ajalugu tehakse arhiivides , mitte asjaarmastajate-uurijate väiteid ümber lükates. Tean, et see on kellelegi valus ja ma ei tagane Kuperjanovi kaitsest kuhugi ega kunagi.


Kas see on mulle adresseeritud? Kui jah, siis arusaamatu, miks.
paju
Uudistaja
Postitusi: 10
Liitunud: 22 Juul, 2009 11:01
Asukoht: Jõune
Kontakt:

Vaidlusel Reigoga puudub mõte,

Postitus Postitas paju »

sest mina toetun arhiivile, tema aga arvatavalt nõukogulikule arusaamisele Kuperjanovist. Olen Kuperjanovist kirjutanud raamatu "Kutsar", vändanud dokfilmi "Ltn J.Kuperjanovi rääkimata lugu" ning loonud kodulehe www.kuperjanov.ee . Soovitan umbusklikkuse tõttu astuda arhiividesse ja enesele rahunemiseks asi selgeks teha, kontrollides minu poolt avastatut kui huvitab. Kui ei huvita, siis avastada Kuperjanov uuesti. Mina jälle ei uskunud nõukogude propagandat ja seetõttu tegin Kuperjanovi saaga enesele hästi selgeks. Pole seda materjali midagi nii väga ohtrasti, sest Kuperjanov elas Vabadussõja ajal vaid vaevalt veebruarini 1919 ehk mõni kuu. Et minu raamatus leiduvad viited on tühi koht mõnele, siis Partsi raamatus "Kas võit või surm" puuduvad üldse viited. Ometi ta Paju lahingus ju ei viibinud!!! Ka Groschmithi "Pealuu märgi all" puuduvad viited - ka tema ei viibinud Kup-i kõrval alates Puurmanist. Kust nad oma infi võtsid? Kas mitte samuti nagu mina - asjaosalistelt - osavõtjatelt. Ka mina sain kuulda viimase kuperjanovlase mälestusi, rääkinud kõigi Kuperjanovi sugulastega, kuulanud lõputuid jutte Kuperjanovi kutsarist, lugenud kpt Kuusentali arvamust Pajust, rääkimata üksinduses veedetud 200 arhiivipäevast.
Oma loominguga ei pretendeeri ma mitte mingisugusele auhinnale ega ordenile - tegin enesele selgeks ja püüan teha sadadele huvilistele selgeks Kuperjanovi tegeliku loo. Erinevalt vene ajast, kus sõna said vaid kommudest ajaloolased on meil demokraatia ja igaüks saaks nõnda teha kui vaid soovi on. Minu Kuperjanovi lugu jäägu siiski kodu-uurimise tasandile, sest olen ehitusinsener, mitte ajaloolane. Miks küll tõest nõnda aga närvi minnakse? Muidugi olen ma ka sellest teadlik, nagu 100%-selt kogu Kuperjanovi saagast. Kuperjanov on tüliks olnud palju suuremale arvule inimestest Eesti ajaloos kui need üksikud rahulolematud, kes minu avastatuga kurjustavad.
PS Muide Partsi ja Groschmidti juturaamatud võeti tuleviku ajaloo käsitlusel aluseks kui allikad, vaatamata infosaamisele kes-teab-kust. Ka "Kutsar" saab mõnekümne aasta pärast selleks - tuleb vaid vähe kohendada ja taasüllitada teatud aja pärast. Elagu demokraatia!
Rahu lõpuks ka leitnant Kuperjanovi põrmule, sest tõde on teda!
Lugupidamisega, Olev Teder Puurmanist
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Vaidlusel Reigoga puudub mõte, sest mina toetun arhiivile, tema aga arvatavalt nõukogulikule arusaamisele Kuperjanovist.
Saduküla puhul pole näha seda "arhiivile toetumist". Küll on näha, et "Kutsar" on umbes sama tõsiseltvõetav allikas kui nõukogudelik ajalookirjandus: midagi seal ju on, aga enne usaldamist kontrolli.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas EOD »

Paju, ära ärritu. See on meie humanitaaride privileeg. :lol:
Üldiselt on inimeste mõtlemisele omane selline viga, mida inglismannide keeles kutsutakse Confirmation bias. Inimene on millestki endale kujutluspildi loonud ja aktsepteerib neid allikaid, mis seda pilti kinnitavad. Mis selle vastu, heidetakse kõrvale.
Seetõttu tasub just kujunenud arvamusi ümberlükkavaid allikaid tähelepanelikult uurida.
Kuperjanovi tegevusega pole sel postitusel küll kahjuks vähimatki pistmist, palun kergemat karistust. :oops:
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Antud juhul on ainuke meile teadaolev allikas, mis sisaldab konkreetselt andmeid vaenlase kohta Sadukülas sel hetkel, kui kuperjanovlased selle ära võtsid, Mitnitsi kiri. Sealt jääb üheselt mulje, et vaenlane oli mõisast ilma lahinguta põgenenud.

OT väitel üks mees (kutsar) kuulis Saduküla juures granaadiplahvatust ja laske. Seda ja veel palju muid detaile lahingutegevuse ja muu kohta olevat kutsar rääkinud ühele inimesele, kes kõik need detailid täpselt siis teisele isikule edasi rääkis, misjärel see isik siis need nüüd avaldas. Nojah, võimatu just pole, aga erilist usaldust selline andmete edasikandumise meetod ei ärata. (Isiklikult arvan, et osa kutsari juttu raamatus "Kutsar" on OT luule.)

Vaatame nüüd raamatusse "Kutsar" ja avastame detailse Saduküla vallutamise kirjelduse lahinguga. Tuleb välja, et see on otsast lõpuni välja mõeldud, rajanedes oletusel, et kutsari poolt väidetavalt kuuldud paugud tähendasid lahingut?
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Re: Vaidlusel Reigoga puudub mõte,

Postitus Postitas Anonymus »

paju kirjutas: PS Muide Partsi ja Groschmidti juturaamatud võeti tuleviku ajaloo käsitlusel aluseks kui allikad, vaatamata infosaamisele kes-teab-kust.
Ajalooallikana on nad tõesti kirja läinud kui mälestustena, mis ajaloolase jaoks on suhteliselt problemaatiline allikas kuna mälestustes reeglina ei viidata allikatele, seega iga esitatud fakt tuleb üle kontrollida.

Harrastusajaloolasted võiksid eeskujuks endale võtta Berend von Nottbecki „Võnnu lahingu eellugu“ ja paha ei teeks Toomas Kärjahärmi „Ajaloolase käsiraamatu“ läbilugemine.
paju
Uudistaja
Postitusi: 10
Liitunud: 22 Juul, 2009 11:01
Asukoht: Jõune
Kontakt:

Vaene Saduküla!

Postitus Postitas paju »

Ärge põdege Saduküla pärast! Viited on olemas! Ja palju-palju! Jõuab ka neid veel ilmutada, aeg pole otsa saanud! Unustate, et ka Sadukülas elavad täna kogukate mälestuste ja fotoalbumitega inimesed, lähedal elavad K.Lompi (Alice kutsar, kes põgenes Sadukülast punaste eest) järglased, Jõgeval elab mees, kelle sulest on sadu kogutud mälestusi ilmunud. Samuti on Puurmanis kodu-uurijaid. Ka ajalooarhiivides on ikkagi Kupi ettekannetes juttu küla vabastamisest. Pealekauba on Saduküla loo pisim tegija. Ja Tegijaga juhtub mõndagi, mittetegijaga mitte s...gi! Aitäh tähelepanekute eest! Võtan edaspidi arvesse.
Tervitustega Puurmanist, O.Teder
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Ärge põdege Saduküla pärast! Viited on olemas! Ja palju-palju!
Jutt muutub järjest vähetõsiseltvõetavamaks. Eile ei olnud veel ühtegi "viidet" (olid vaid udused oletused), täna juba "palju-palju".
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

vabadussõja ajal oli levinud komme nimetada kõik külad ja asulad mis asusid enne vaenlase poolt kontrollitavatel aladel vabastatuteks isegi siis kui vaenlane olid sealt ammu ära läinud
paju
Uudistaja
Postitusi: 10
Liitunud: 22 Juul, 2009 11:01
Asukoht: Jõune
Kontakt:

Tekstid

Postitus Postitas paju »

muutuvad mõnede kommenteerijate poolt juba lapselikeks, arvatavalt igavusest väljaimetuteks, aga kindlasti ka majanduskriisis vaevlevate kodanike meelepaha väljenduseks.
Lugesin uuesti nüüd oma raamatu teksti Saduküla kohta ja ei mõista sugugi, miks seda operatsiooni nõnda kurjasti vihatakse. Need kümmekond rida raamatu 365 leheküljest ei kirjelda sugugi mingit erilist sõda või suurt lahingut, nagu väita tahetakse. Isegi ühtegi punalaipa ei ole üles loetletud. Ainult sellest, kust keegi mõisale lähenes, oma viha kisaga välja valas, mõned paugud tegi ning granaadi igaks juhuks aknast sisse viskas. Sõbrakesed, olge ikka normaalsed! See pole mingi lahing!
Ltn. Kuperjanovi fenomenaalsus seisnes hoopis muus kui õieti lugedes aru asjast saite: ta korraldas isiklikul juhtimisel pettekäigu Pikknurmest Sadukülla õhtupimeduses kella 21-22 ajal, tehes parajat lärmi, et näidata mõisa vallutuskavasid, kuid lahkus samas tagasi Pikknurme. Selle kohta on arhiivis dokument, mis väidab:
"...kell 21 liikusime wälja (Sadukül). Enne mõisat jagunesime 3-ks salgaks: Kup. Saar ja Ilwes (?) Tuled põlesid, patrulle ei olnud. Läksime metsa, algas laskmine..."
Selle kavala manöövri järel saabuti juba suurema väeosaga kella 03 ajal ehk siis kui kõige suurema tõenäosusega enamik sõdureid magab. Või arvab keegi, et punased peale meieomade kella 22-st mõisa kollitamist ära läksid - see on küll naiivse mõtlemisega. Oleksid nad Sadukülast lahkunud, oleks Kuperjanov ka kl 22 sinna paigale jäänud. Siit edasi loogiliselt mõeldes jõuame olukorrani, kus partisanide teistkordne mõisale lähenemine kell 03 samal öösel viiski tulemuseni, et punased paanikas ja silmnähtavalt mõisast põgenesid.
Sõjas kasutatakse õigete meeste poolt õiget taktikat ja strateegiat vastase purustamiseks. Ega siis alati pea meeletult tulistama ja kahurituld andma. On olukordi, kus saab ka lihtsamalt ning seda Kuperjanov ka targalt tegi, mis muudab ta ikka ja jälle erakordseks.
Mitnits väitis oma kirjas kodustele, et kui tema mõisa jõudis, oli vastane kadunud. No aga loomulikult oli kadunud või arvab keegi naiivselt, et punased ootasid teda seal? Et umbes: "oh tere lipnik Mitnits!"
Ei maksa ühele lipnikule ja tema sõnadele nii suurt tähtsust osutada, nagu Tuna ajakirja baasil seda püütakse. Tema sõnade kaal Saduküla mõisa kohta on küllalt tühine ja praktiliselt väga vähe ütlev. Kui Paju mõisa vallutamist käsitleda samas kontekstis ja alates kella 16.30-st (31.01.19.), siis ka sellesse hoonesse astuti sisse olukorras, kus punaseid enam ei olnud (olid ainult mõisatöölised, kes soomlaste poolt maha lasti). Ehk tahan väita seda, et ainult vähestel juhtudel võideldakse n.ö. iga toa pärast, mida võis ka kusagil juhtuda.
Saduküla mõisa vallutusefaktid on Ü.Pärna kogutud sadades memuaarides olemas. Alice kutsar K.Lomp elas Sadukülas kuskil aastani 199... ja teda küsitleti mitu korda. Peale selle sai Kuperjanov sealt punaste lipu, millest ta kannab ette ka staapi. Lippu sõbrakesed keegi ilma ootamatu rünnakuta lihtsast argusest maha ei jäta. Või on keegi kuulnud teisiti? Mida kauem ma Teiega siin vestlen, seda rohkem mul arhiivimaterjali koguneb ja seda on veel. Raamatu kirjutamisest on ligi kaks aastat möödas ja ma ei suuda Teie provotseerivatele küsimustele kohe ja kiiiresti adekvaatselt vastata. Iseasi on viidetega arhiivimaterjalidele - ka see tuleb veel minu korduvtrüki väljaandes.
Veel kord rõhutan: ma ei pretendeeri kooliprogrammide muutmisele, vaid täitsin kohust oma Vabadussõjas kutsarina töötanud sugulase ees. Ja selle olen ma täitnud. Kriitikasse suhtun positiivselt, aga teatud piirideni. See, kuidas kauges tulevikus minu raamatusse suhtutakse, on iseasi - aga mis seal mõelda, ta rivistub teiste Kuperjanovist kirjutatud memuaaride kõrvale. See on juba hea, sest nagu M.Laargi ütles veebruari Sirbis:
" Tema (O.Tederi) püsivuse ja järjekindluseta ei teaks Eesti oma sangarist J.Kuperjanovist nii palju kui ta praeguseks teab"
Loe juurde
/www.irl.ee/et/Meedia/Artiklid/967/juliu ... use-marter
Tervitustega Puurmanist, Olev Teder
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Ikka enam ja enam saab selgeks, et Saduküla vallutamise detailid raamatus "Kutsar" on välja mõeldud, sest vastavat allikat ei suuda autor anda. Autor suudab esitada vaid mingisuguseid oletusi.
Mitnits väitis oma kirjas kodustele, et kui tema mõisa jõudis, oli vastane kadunud. No aga loomulikult oli kadunud või arvab keegi naiivselt, et punased ootasid teda seal? Et umbes: "oh tere lipnik Mitnits!"
Sünnivad, nagu näha, üha uued väljamõeldised. Tegelikult kirjutas Mitnits: "Eila olin Sadukülas, pidime mõisat tagasi võtma, kuid polnud kellegilt võtta, olid kadunud, ainult häävituse jäljed olid näha."
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Vastupidi, isegi paju kirutud Tunas on ilmunud näiteks Paju lahingu käsitlus, milles kummutati sinnani visalt juurdunud legend nagu andnuks Kuperjanov tollel päeval üldkäske.
Raamatu "Kutsar" kasutatud allikate loetelus pole Urmas Salo artiklitest "Tunas" ja "Ajaloolises Ajakirjas" lõhnagi (kui mälu ei peta). :wink:
paju
Uudistaja
Postitusi: 10
Liitunud: 22 Juul, 2009 11:01
Asukoht: Jõune
Kontakt:

EI SAA NÕUSTUDA!

Postitus Postitas paju »

Lgp.hr.Corvus! Teie väide, et viimasel kümnel aastal ei ole Kuperjanovist keegi põlglikult kirjutanud, on äärmiselt väär. Kogu tänaseni kirjutatud Paju lahingu lugu Kuperjanovist (va "Kutsar") on 100 %-selt teda süüdi mõistev ning sangarliku eesti ohvitseri au solvav ja alavääristav. Nendest kirjutajatest selekteeriksin eraldi välja hr. Salo, kes jääb oma uurimustes targasti erapooletuks.
Kas see, et leitnant Kuperjanov viis Paju lahingus, vaatamata kpt Irwe keelitustele surma 15 ja haiglaravile 58 meest ei räägi mitte üheselt Kuperjanovi süüdimõistmisest. Taolised äpud saadetakse ju kindlalt tribunali alla. Kas Kuperjanovi päästis surm? Mille eest annetati siis Vabaduseristid? Andestati talle või?
Eelmist lõiku Kuperjanovi süüdimõistmisest armastati korrata eranditult KÕIGI Paju lahingust rääkijate suust, kus lõpptulemusena jäi kaudselt süüdi alati leitnant Kuperjanov. Kuulake kasvõi lõiku tänavu 7. märtsi Vikerraadiost "Eesti lugu" hr.Õ poolt Paju lahingu kohta saate 26 minutil ja 46 sekundil. Sel sekundil kõlavad sõnad :"Kuperjanov KIBELES Valgasse", mis tähendab, et ta ei soostunud ära ootama soomusronge. Kuula "http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1103451
Ja nõnda lausuti järjekindlalt alates nendest aastatest, mil lugeda sai K.Partsi raamatut "Kas võit või surm?", kus kpt Irw olevat keelitanud Kuperjanovit mitte minema ilma soomusrongideta. See on läbinisti üks suur VALE, mis ON VASTUOLUS DOKUMENTIDEGA ja LOOGIKAGA, jäädes seejuures leit. Kuperjanovi suhtes üheks kõige süüdimõistvamaks ning mõtlematult väljalahmitud ütluseks.
Vabadussõjaaegsed kõrged juhid mõistsid hästi Kuperjanovi süütust, määrates talle postuumselt kõrgeid autasusid, kuid seejärel alustati kampaaniat tema süüdimõistmiseks, et päästa soomusrongide au Paju lahingus, milleks tuligi välja mõelda kpt Irwe manitsevad sõnad. Kpt Irw sai surma ja pärast seda oli hõlbus panna tema suhu kahe surnu omavahelist jutuajamist.
Miks taheti päästa soomusrongide au? Aga seetõttu, et kui Paju lahingule eelneval päeval (30.01.19.) vabastasid kuperjanovlased KOOS SOOMUSRONGIDEGA Paju mõisa, lahkusid viimased äkitselt pärast uue Valga operatsioonijuhi saabumist Paju mõisa kaitselt ehk umbes kell 17.00 (30.01.19.) tagasi tagalasse Sangaste vaksalisse, mis jääb Pajust 6-7 km kaugusele. Tulemuseks oli see, et naerusuised punased hävitasid taganeva rongi järel kõik teele jäävad sillad kuni Sangaste jaamani. Teoga reetsid rongid ka mõisa jäävaid kuperjanovlasi, kes kaitsesid ka ilma igasuguste soome abijõududeta (viibisid neil hetkil Sangastes) mõisa alates umbes kla 21-st kaks kolm tundi järjest. Rongid ei pääsenud Valgasse enne kui 01.02.19. kella 16 ajal. Sel ajal ärkasid kuperjanovlased linnas juba puhkamast ülesse. Seda häbi ei kannatanud kpt Parts välja ja leidis oma memuaarides sobiliku lahenduse kahe surnu omavahelisest jutuajamisest, mõistes ltn Kuperjanovi süüdi ajani, kuni ilmus raamat "Kutsar".

Vaadake ka kodulehte www.kuperjanov.ee ja dokfilmi "Ltn.Kuperjanovi rääkimata lugu"
Tervitustega Puurmanist, O.Teder
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Seda häbi ei kannatanud kpt Parts välja ja leidis oma memuaarides sobiliku lahenduse kahe surnu omavahelisest jutuajamisest, mõistes ltn Kuperjanovi süüdi ajani, kuni ilmus raamat "Kutsar".
Oh seda suurusehullustust ja eneseupitamist... Salo artiklid ilmusid kaua aega enne raamatut "Kutsar". Oma tasemelt ületavad need artiklid "Kutsarit" väga ja väga palju.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist