www.militaar.net

Seekord siis tegu II roodu masinaga, juulis 1943 Kurski kandis, mis väidetavalt oli ainus kolmevärvilise kamoga.
Tehnilised andmed:
Kaal................................................... 65 tonni
Meeskond............................................6 meest
Pikkus.................................................8140mm
Laius...................................................3380mm
Kõrgus................................................2970mm
Esisoomuse paksus................................200mm
Maanteekiirus........................................20km/h
Maastikukiirus........................................11km/h
Mootor.........2tk. Maybach HL 120TRM V12 265hj, mis ajasid ringi kaht generaatorit Siemens Typ aGV, mis omakorda andsid voolu kahele elektrimootorile Siemens D149aAC, need andsid jõu veoratastele.
Suurtükk.........................88mm Pak43/2 Sfl L/71

Mudel on Dragoni vanemast seeriast ja taas kokku pandud "otse karbist" põhimõttel. Lisatud on vaid tross ja paakide tuulutustorud.
Kokku läks väga lihtsalt, pahtlit vajas väga vähe. Sellepärast pole ka ehitusest fotosid. Tegin vaid ühe pildi näitamaks enda roomiku liimimise tehnikat.

Ehk siis ladusin lülid lihtsalt maalriteibi liimiga poolele. Roomiku keskmise osa tilgutasin liimiga üle, lasin 10 minutit kuivada, vedasin üle rataste ja TEHTUD.

Nüüd siis valmiseluka pildid. Vaadake üle ja andke kriitikaga tuld.

Tere,

Tõeline sõdalane tundub olevat see Ferdinand.
Minu silmis on küll kõik ideaalne, kulunud, tolmune ja isegi roomikute siseküljele viitsisid rataste jooksukohad sisse kulutada
Tänud roomikute koostamisõpetuse eest

Kriitigaga - kirjutatakse tegelikult kriitikaga. Nii, nüüd on tulistamine tehtud. Väga huvitav, et liikus kolmevärvilise kamoga isendeid, mulle isiklikult need kahevärvilised kamod, eriti Elefanti/Ferdinandi peal ei meeldi. Mudel ise on lahe, selline pleekinud roheline, aga dekaalid on vist varjus olnud? Või just uuesti ülevärvitud.

Mulle meeldis eriti mustuse jutid korpuse peal, kohe näha et masin arendas kiirust 200 km/h, mitte 20 km/h. Lennuk teine.

Vaadates andrusan´i viimaseid üllitisi, paneb imestama kui kiiresti ta ikkagi sellesse tegevusse sisseelas ja kasutab juba õigeid põhimõtteid: objekt karbist kokkupanna, mitte vaevelda liigse lisavarustuse muretsemisega ja katta masin loomuliku vanandamisega mis iga mudeliga aina paremaks läheb.
Väga , väga meeldiv teos ja eriti meeldis värvikulumine kahuri liitekohas korpusega.

P.S. Kuskohas asuvad "paakide tuulutustorud", kas ei saaks näpuga näidata?

Väga lahe masin , kokkutulekul sai teist juba ka imetletud. See kamo on väga hästi õnnestunud. Mulle kohe väga meeldib ja suur tahtmine on järgiahvida. Asjale paneks absoluutse punkti pisike alus, siis jätaks tolmu / sopa.. jne kiht vantsul oluliselt parema mulje.

Igastahes jõudu ja minu arust oled õigel (tervenemise) teel , mudeleid tulebki karbist koostada.Liigse entusiasmi puhul ähvardatakse ju palatiga

Levar

Mulle ka kokkutulekul väga meeldis. Tõsiselt massiivne suurestükk ikka. Roheline paistis silmaga vaadates tükk maad parem, mitte selline mürk nagu piltidel. Ainus, mille üle viriseda oleks, on, et rattad ei ole alt roomikute küljes kinni, vaid nö. hõljuvad õhus. Aga kulutamine ja muu on äärmiselt kena minu silmale.

Kristjan

Ma tahtsin kah oma võhikluses küsida, et kas tõesti sakslased oma masinaid briljantrohelisega värvisid või on mul aeg kuvarit kalibreerida..
Aga Vaoinas juba tegi selgeks, et see on foto probleem..
Aga kui just kindlasti kritiseerida tuleb.. siis mulle jäi muidu kulunud ja räämas masina juures silma lausa hambaharjaga puhtaks küüritud soomuse hambumus esiotsa all.. Seal pragudes oleks võinud pisutki mustust pesitseda..

Värvitoonidest nii palju, et kui varem olen värvid valinud oma äranägemise järgi, siis seekord ostsin spetsiaalselt Modelmasteri Panzer 1943 kollase, rohelise ja pruuni.
Endalegi tundusid toonid vähe imelikud ja pruunile segasingi pisut punast juurde. Fotodel võimendub see veelgi.
Paagi tuulutustorud asuvad mõlemal pool külgedel, esisoomuse lähedal, aga nende piltide peal on nii kribu, et raske märgata.

Värvidest rääkides siis digiaparaadid, välguga pildistamisel, teevad automaat värviparanduse sisselülitamise puhul värvibalansi korrektuuri soojema ehk punasema poole ja see kuipalju seda tehakse sõltub juba tootja softist. Nimelt välk annab tugeva sinise tooni piltidele, näiteks roomikute peal on näha nõrka sinist varjundit, samas peaks seal olema hõbedaselt neutraalne värvitoon. Sinise vastu saab kollase või punase lisamisega pildi töötlemise ajal arvutis ja piltidel ongi näha roheline mis omab külma, sinakat tooni, samas kui originaalvärv on arvatavalt kollaka, soojema varjundiga. Antud piltidel, võttes tagatausta järgi mis oletatavalt võib olla valge, on puudu väike punane vävitoon.

Samas aparaat võis alloleva punakaspruuni tausta järgi teha automaatkorrektsiooni sinise poole mis on antud värvi kauge vastandvärv. Tuleks proovida pildistada lausvalge tausta peal, võibolla probleemid vähenevad ja aparaadi softis korrigeerida automaatset värviparandust kasutades selliseid parameetreid nagu; värviküllastus- neutraalne, mitte vivid ehk elav; pildi kontrastsus -neutraalne, mitte kontrastne


Lintide liimimisega maalriteibi abil ootab ees mitmeid ebameeldivaid üllatusi, näituseksa kui paned liimi tilga rohkem kui vaja ning ei märka seda, sest teip varjab vastaspoolt ja liim valgub kuni teibini. Ja edasi liim ei valgu enam kuhugi. Samas ei saa liigne liim ära ei aurustuda sest teip ei lase ning toimub aktiivne plastiku sulatamine mille tulemuseks ebameeldiv känkar roomiku peal.
Mul õnnestus üks roomik niiviisi tuksu keerata. Muidugi päästaks olukorra teibi lühiajaline kasutamine, kuid mida vähem annad aega liimi kuivamisele seda kindlamalt laguneb lint laiali ratastele asetamise ajal. Eriti sant on olukord kus roomiku ja korpuse vahel on vähe ruumi teibi ohutuks mahavõtmiseks.

Mida rohkem Fertsu pilte vaatan seda rohkem hakkab teine meeldima.

võttes tagatausta järgi mis oletatavalt võib olla valge,

Tagataust on tegelikult helehall kerge sinaka varjundiga.
Piltidega oli lugu nii, et pildistasin RAW formaadis ja töötlesin Adobe PS3 -ga ja sealt salvestasin jpg-failiks. Huvitav oli see, et Photoshopis tundusid värvid õiged, aga nii pea, kui salvestasin jpg-ks, muutsid tugevalt lillakaks-punaseks. Kuna sellised pildid tundusid väga imelikud, siis keerasin Photoshopis rohelist juurde ja tõmbasin pisut punast maha. Tulemus on teema alguses näha.
Monitor on mul kalibreeritud, aga arvatavasti on viga PS3 seadistustes.
See pole küll fotofoorum, aga äkki oskab keegi aidata nende seadistustega.
Võiks kribada kas või privasse.

Juba mitmed roomikud teibil liimitud ja siiani pole probleeme olnud. Kui olen liimi peale tilgutanud, siis võtan umbes 5 min pärast teibi ettevaatlikult ära, ootan veel 5 min ja painutan roomiku rataste ümber, kus lasen tal lõplikult ära kuivada. Teip tuleb igal juhul varem ära võtta, sest muidu on painutamine võimatu.

Kuskohas asuvad "paakide tuulutustorud", kas ei saaks näpuga näidata?

Aina paremaks läheb!

Kena masin on välja tulnud. Huvitav, kas konkreetsest masinast on ka ajaloolisi pilte säilinud.
Minu jaoks on üllatav, et sakslased Kurski kaarel kolmevärvilist kamot pruukisid. Vankade tankiveteranid mäletasid just kollaseid masinaid, millel rohelised laigud peal.
Arvestades sinu mõningaid varasemaid töid, on see masin mõnusalt puhtaks jäänud.
Erilist kiitust väärib käiguosa. Lindid on väga reaalsed välja kukkunud. Ehk avaldad saladuse, kuidas see õnnestus? On teised mööda steppi kimamist parasjagu metalsed ja tolmused. Tõeline meistritöö!

von manstein kirjutas:Kena masin on välja tulnud. Huvitav, kas konkreetsest masinast on ka ajaloolisi pilte säilinud.

Tänu Urmasele ikka on:


Üks värviline venelaste ajakirjajoonistus ka


Roomikud tegin seekord selliselt, et algul värvisin halli kruntvärviga, siis segasin metallikmusta roostepunasega. Siis läks MIG pulber (russian earth), seejärel kerge lakikiht ja kuivapintsliga hõbedane kõige otsa.
Rataste jooksujäljed värvisin samuti algul hõbedasega ja siis tõmbasi grafiitpliiatsiga üle. Lõpuks tolmutasin veel õige kergelt MIG puudriga üle.
Minu meelest saab sama tulemuse, mis kalli MIG-ga, ka väga edukalt pastellkriitidega.