"Gustimehe" kaitseks

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

"Gustimehe" kaitseks

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Teemas ”Võitlusgrupid-paraadiüksus...” on käsitletud varitsuse teostamist Võitlusgrupi poolt ja siin samas ka ”Gustide” kasutamist.

Need ”Gustid” on üks väheseid tankitõrjevahendeid mis on kaitseliitlastest VG:del relvastuses – seega on minu arvates oluline jutlustada ja vestelda nende kasutamisest ka eraldi.

Vaenlase kolonn sõidab mööda teed varitsusse. Mõni kord on hea kurnata vaenlast ka Gustidega – aga sellega seoses on ka probleeme.

1. Gustimees peab olema suhteliselt lähedal vaenlast;

2. Kui Gustiga tehakse pauku, nii gustimees reedab enda asukoha välja – ja vaenlane ei eriti armasta gustimeest;

3. Võib arvata, et gustimehele tahavad ”pai teha” nii lahingutankid, jalaväe lahingumasinad kui ka jalastunud vaenlase väed.

Mis teha?

a) Tulepositsioon peaks loomulikult olema selline, et sellest saa varjus eemalduda kiiresti – näiteks lask künka otsast ja kohe künka tagan eemaldumine;

b) Guste pole mõistlik kasutada ühekaupa, vaid oleks vaja olla rohkem kui üks gusti, et gustimehed saaksid tegutseda kontsentreeritult ja koordineeritult;

c)Eestil on parasjagu roomikut purustavaid häid tankimiine – nendest tasub teha kaitseks miiniväli gustimeeste ja vaenlase tankide vahele. Kui mõni tank lendab õhku nii see võtab teistelt tankistidelt isu väga kiiresti sõita gustimehe järele;

d) Mõne väga odava suundkildmiini voiks ka paigaldada gustimeeste kaitseks – jalastunud vaenlase vastu, minu arvates võtab hoogu maha gustimehe jälitamisel;

e) On väga kahju, et Eesti on ise keelanud endalt torumiinid (komistusmiin) – nendega oleks väga hea aeglustada vaenlast gustimeeste jälitamisel.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Juhani jutu täienduseks soomlaste käsiraamat aastast 1994.

http://www.mil.fi/reservilainen/pdf/pstopas.pdf
Larry
Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 31 Dets, 2005 16:39
Kontakt:

Postitus Postitas Larry »

See, et soomuse ründamisel peaks kasutama mitut TT-relva üheaegselt on näidanud paljud viimase aja konfliktid - Balkani ja Tšetšeenia sõjad, Liibanon. Edu toonud taktika kohaselt rünnatakse tanki mitmest suunast vähemasti 3 relvaga, aga veel parem näiteks 5 relvaga. Üks meeskond tõmbab tanki tule enda peale ja siis ülejäänud saavad soodsast suunast rünnata. Negatiivne on selle asja juures olnud see, et tavaliselt on kantud ka kaotusi, mida VG- taoline väike üksus eriti ei kannata. Kuni 300 m peaks CG-ga veel üsna täpselt lasta saama, optika ja eelnevalt välja mõõdetud kaugus oleks kindlasti abiks. Ma kipun arvama, et ega üle 2 lasu ei kannata ühelt positsioonilt lasta, ehk isegi piirduks ühe lasuga, seda siis mitmest relvast korraga ühe masina pihta. Tähtis on ikkagi meeste ellujäämine, et saaks varsti uuesti üritada. No võib- olla tankist lahjemaid masinaid võiks ka igast relvast eraldi küttida. Väga lähedale ei maksa vaenlasele ronida, laskurrelvade efektiivse tule piiri peal on paras toimetada. CG kildgranaat on ka päris tore asi soomuse peal istuvate vaenlaste "tervitamiseks," ei pea ilmtingimata vaid kumulatiivi laskma. Kui siis niimoodi paar korda on jalaväelasi "tervitatud" ei taha keegi enam soomuse peal istudes reisida. Ja kui siis kõik soomuse varjus reisivad on neil jälle vaatlus e. avastamine raskendatud ja jalastumine ka aeglasem. Jälitamine on suht vähetõenäoline, kui positsioonilt on võimalik kiiresti ja varjatult eemalduda. Paned 300 m pealt paugu ja kaod metsa sisse või künka taha või majade vahele. Vaenlasel võtab ka natuke aega, et kindlaks teha mis juhtus ja kustkohast lasti (lasti mitmest kohast :wink: ) ja siis mingeid vastumeetmeid korraldama hakata. Selleks ajaks on kustimees juba vaateväljast kaugele kadunud ja ega keegi talle sinna ülepeakaela järele ei hakka jooksma.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Larry kirjutas:Ma kipun arvama, et ega üle 2 lasu ei kannata ühelt positsioonilt lasta, ehk isegi piirduks ühe lasuga, seda siis mitmest relvast korraga ühe masina pihta. Tähtis on ikkagi meeste ellujäämine, et saaks varsti uuesti üritada.
Soovitan soojalt ainult ühte lasku ja kohe vähemalt tulepositsiooni vahetus - parim kohe liduda.

Meie peame ellu jääma ja vaenlane surema - mitte vastupidi.

Vaenlasel on ikka suur tulejõud.

On parem teha mitu varitsust kui surra kohe esimeses.

Kui nüüd veel juhuslikult oleks kasutada kaudtult näiteks miinipildujatest, nii seda oleks vaja kasutada kohe pärast seda kui gustimehed on oma paugud teinud ja eemalduvad. Miinipildujad on ju kaugemal varjus - aga gustimehed peavad saama lahingust eluga välja.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Juhani Putkinen kirjutas:
Larry kirjutas:Ma kipun arvama, et ega üle 2 lasu ei kannata ühelt positsioonilt lasta, ehk isegi piirduks ühe lasuga, seda siis mitmest relvast korraga ühe masina pihta. Tähtis on ikkagi meeste ellujäämine, et saaks varsti uuesti üritada.
Soovitan soojalt ainult ühte lasku ja kohe vähemalt tulepositsiooni vahetus - parim kohe liduda.

Meie peame ellu jääma ja vaenlane surema - mitte vastupidi.

Vaenlasel on ikka suur tulejõud.

On parem teha mitu varitsust kui surra kohe esimeses.

Kui nüüd veel juhuslikult oleks kasutada kaudtult näiteks miinipildujatest, nii seda oleks vaja kasutada kohe pärast seda kui gustimehed on oma paugud teinud ja eemalduvad. Miinipildujad on ju kaugemal varjus - aga gustimehed peavad saama lahingust eluga välja.
Tegelikult peaksid miinipildujad lasu tegema isegi enne kui kustimehed. Kõrge kaarega lend pika maa taha võtab aega.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kilo Tango kirjutas:
Juhani Putkinen kirjutas:
Larry kirjutas:Ma kipun arvama, et ega üle 2 lasu ei kannata ühelt positsioonilt lasta, ehk isegi piirduks ühe lasuga, seda siis mitmest relvast korraga ühe masina pihta. Tähtis on ikkagi meeste ellujäämine, et saaks varsti uuesti üritada.
Soovitan soojalt ainult ühte lasku ja kohe vähemalt tulepositsiooni vahetus - parim kohe liduda.

Meie peame ellu jääma ja vaenlane surema - mitte vastupidi.

Vaenlasel on ikka suur tulejõud.

On parem teha mitu varitsust kui surra kohe esimeses.

Kui nüüd veel juhuslikult oleks kasutada kaudtult näiteks miinipildujatest, nii seda oleks vaja kasutada kohe pärast seda kui gustimehed on oma paugud teinud ja eemalduvad. Miinipildujad on ju kaugemal varjus - aga gustimehed peavad saama lahingust eluga välja.
Tegelikult peaksid miinipildujad lasu tegema isegi enne kui kustimehed. Kõrge kaarega lend pika maa taha võtab aega.
Selline ajastamine on väga raske. Gustimees teab millal tank on täpselt õiges kohas ja sihikul. Miinipilduritel on raske teada, et 20 sekundi pärast gustimees vajutab päästikule.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Kui miinipildujaid kasutada kolonni vastu, siis tuleb see kolonn eelnevalt seisma saada. Liikuva soomustatud kolonni vastu on miinipildujate kasutamine küsitav ettevõtmine. Liikuva sihtmärgi vastu ei aita ka Strix. Mis tegevus kolonni seisma paneb, on varitseja valik.

PS kas keegi on kursis otsingutehnoloogiaga "radio beam rider guidance", mis oleks palju odavam lahendus kui Strix, kuid mida ei kasutata miinipilduja moonas, kuid mille võiks välja arendada. Diletandina ei tea ma muidugi R&D kulust mitte midagi :lol:
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

kaur3 kirjutas:Kui miinipildujaid kasutada kolonni vastu, siis tuleb see kolonn eelnevalt seisma saada. Liikuva soomustatud kolonni vastu on miinipildujate kasutamine küsitav ettevõtmine. Liikuva sihtmärgi vastu ei aita ka Strix. Mis tegevus kolonni seisma paneb, on varitseja valik.

PS kas keegi on kursis otsingutehnoloogiaga "radio beam rider guidance", mis oleks palju odavam lahendus kui Strix, kuid mida ei kasutata miinipilduja moonas, kuid mille võiks välja arendada. Diletandina ei tea ma muidugi R&D kulust mitte midagi :lol:
Beamridereid ei saa kasutada kaudtule juures. Pmst. tähendab beamriding seda, et rakett jälgib, et ta oleks mingi kitsa kiirtevihu sees. Olgu selleks raadiokiirgus või laserkiirgus. See aga tähendab jällegi otse sihtimist. Tegemist on väga lihtsa ja väga algelise juhtimismeetodiga, mida praktiliselt enam ei kasutata (mõned õhutõrjeraketid välja arvata).
Larry
Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 31 Dets, 2005 16:39
Kontakt:

Postitus Postitas Larry »

kaur3 kirjutas:
Liikuva soomustatud kolonni vastu on miinipildujate kasutamine küsitav ettevõtmine.
No kui soomusmasina katusel reisib terve hulk krutoisid, kelle jaoks miinipilduja tuli on üsna tervistkahjustav, siis oleks tulest kasu küll. Ei peagi soomusmasinat hävitama, ilma jalaväe toetuseta jäänud soomuk lastakse varem või hiljem puruks. Ka kolonni tabamise ajastamine ei tohiks olla probleem, kui tulemas on u. 5 km pikkune pataljoni kolonn. 8) Võib- olla on isegi parem, kui MP paneb esimesena paugu, st. enne kustisid? Kui kolonn MP-tule alla jääb, siis peavad soomusel istujad kähku jalastuma ja seda ei saa teha kiirelt liikuva masina pealt. Seega kolonn peaks peatuma ja miiniplahvatuste helide sekka "satuks" seejärel ka CG lasu helisid. Kui õhk on mulda- kilde täis ja jalavägi peab oma ninad maasse suruma, siis ehk ei olegi nii lihtne ja kiire neid kusti- mehi märgata?
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Larry, sul on õigus.

Kilo Tango, kuidas Sa kommenteerid sellist mõttekäiku?
Think about radio beam rider guidance -it can be used to minimize the dispersion to the left & right and it's really simple tech. Roads have usually long stretches of straight road. You could simply lay a vertically spread radio beam as guidance for your mortar bombs and thy would almost all impact at the straight road - differing in range only.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

kaur3 kirjutas:Larry, sul on õigus.

Kilo Tango, kuidas Sa kommenteerid sellist mõttekäiku?
Think about radio beam rider guidance -it can be used to minimize the dispersion to the left & right and it's really simple tech. Roads have usually long stretches of straight road. You could simply lay a vertically spread radio beam as guidance for your mortar bombs and thy would almost all impact at the straight road - differing in range only.
See ei ole enam klassikalisel kujul beamriding. Aga pmst. huvitav idee. Kindlasti saab see olema natuke keerulisem kui see jutt, mis siin kirjas on. Idee poolest peab olema mingi VOR-i laadne seadeldis, millel on raadikoortest mingi "lehter" (ei pea olema 360 kraadi kiirgur - piisab Y-kujulisest, kuna sisse laekuva laengu asukoht on ju teada), kuhu sisse paratamatult iga laks mahub ja siis nende kiirte faaside järgi otsustatakse, kuhu suunas ennast tüürida.

Teine võimalus on hoopis kasutada juutide meetodit. Kusagil vahepealses teekonnapunktis on kitsa vaatenurgaga millimeeterradar, mis ei vaata mitte vastase, vaid omade suunas. See võib isegi olla passiivradar eeldusel, et miinipildujamürsul on väike transponder küljes. Radar leiab siis mürsu asukoha ja liikumisvektori (kiirus, suund ja nurk) ja ütleb talle vajaliku kursimuudatuse. Eeliseks on see, et kiirgus vastase suunas on minimaalne ning selle võrra on asja raskem avastada. Muidu leiab raadioluure sinu piki maanteed kiirgava jupstüki kohe üles. Lisaks saab radar mõjutada ka pikisuunalist nihet, olles seega täpsema. Pmst. võib see olla mehitamata seadeldis, mis pannakse konkreetsete parameetritega paika ja istutatakse kohale. hiljem käivitatakse vajalikul hetkel.

Selle radari/transponderi variandi puhul on ka see eelis, et piisab esimese roundi välja peilimisest - siis antakse juba info edasi laskjatele, kes viivad sisse vajalikud korrektuurid ning edasi lasevad lolli moona täpselt silmaauku. Pmst. saab kasutada ka suurtükimoona puhul.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Voib-olla ma juba ära tüütan oma miinijutuga, aga tahan veelgi pöörata tähelepanu miinide kasutamisele.

Miinipilduja võib olla ajab jalaväelastel ninad mättasse - aga MBT:d sõidavad ja tulistavad ikka edasi.

Kui gustimehel on hea laskeala (nähtavus), nii üldiselt see tähendab ka seda, et vaenlase MBT saab seda sama laskeala mööda kihutada gustimehe suunas ja mitte ainult kihutada vaid ka tulistada nii kahurist kui ka pardakuulipildujast.

Seega ma soovitan soojalt, et tõesti kasutatakse neid roomikut purustavaid miine katma gustimehi.

Meie soomlased oleme kindlasti lollid - aga meie valmistume ette miinisõjaks, miine on ladudes päris palju.

Kui soomlased lähevad kuhugi sõdima, nii vähemalt "telamiina" (roomiku purustav tankivastane miin) on selline asi mida on kaasas suures koguses.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Juhani Putkinen kirjutas:Voib-olla ma juba ära tüütan oma miinijutuga, aga tahan veelgi pöörata tähelepanu miinide kasutamisele.

Miinipilduja võib olla ajab jalaväelastel ninad mättasse - aga MBT:d sõidavad ja tulistavad ikka edasi.

Kui gustimehel on hea laskeala (nähtavus), nii üldiselt see tähendab ka seda, et vaenlase MBT saab seda sama laskeala mööda kihutada gustimehe suunas ja mitte ainult kihutada vaid ka tulistada nii kahurist kui ka pardakuulipildujast.

Seega ma soovitan soojalt, et tõesti kasutatakse neid roomikut purustavaid miine katma gustimehi.

Meie soomlased oleme kindlasti lollid - aga meie valmistume ette miinisõjaks, miine on ladudes päris palju.

Kui soomlased lähevad kuhugi sõdima, nii vähemalt "telamiina" (roomiku purustav tankivastane miin) on selline asi mida on kaasas suures koguses.
See kõik on õige, aga kuidas sa kasutad roomiku all plahvatavat miini asfaldil?

Teine asi on see, et miinipilduja mats teeb BMP-le ja BTR-le kahju küll. Eriti kui see lõhkeb väga lähedal nagu juhitavad laengud seda teevad.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kilo Tango kirjutas:
Juhani Putkinen kirjutas:Voib-olla ma juba ära tüütan oma miinijutuga, aga tahan veelgi pöörata tähelepanu miinide kasutamisele.

Miinipilduja võib olla ajab jalaväelastel ninad mättasse - aga MBT:d sõidavad ja tulistavad ikka edasi.

Kui gustimehel on hea laskeala (nähtavus), nii üldiselt see tähendab ka seda, et vaenlase MBT saab seda sama laskeala mööda kihutada gustimehe suunas ja mitte ainult kihutada vaid ka tulistada nii kahurist kui ka pardakuulipildujast.

Seega ma soovitan soojalt, et tõesti kasutatakse neid roomikut purustavaid miine katma gustimehi.

Meie soomlased oleme kindlasti lollid - aga meie valmistume ette miinisõjaks, miine on ladudes päris palju.

Kui soomlased lähevad kuhugi sõdima, nii vähemalt "telamiina" (roomiku purustav tankivastane miin) on selline asi mida on kaasas suures koguses.
See kõik on õige, aga kuidas sa kasutad roomiku all plahvatavat miini asfaldil?
Ma polegi toppimas neid asfaldile, vaid "metsa". Sinna kust tankid ja soomukid hakkaksid gustimeest kiusama. Sinna need saab edukalt paigaldada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Äkki teeks nagu USA armee, kes annab kustide asemele lihtsalt Javelinid kaasa?

Javelin on küll raskem, kuid Milanist tublisti kergem ja temaga saab lasta ka üksainus mees. Pealegi on ta fire-and forget (CG on kah omas mõttes "fire and forget", ainult fire and forget your life).

Ja erinevalt Kustist on Javeliniga tabamine enamvähem kindel ja peale ühete matsu tank enam teist ei vaja. Pealegi soomus väga palju ei aita, sest ta on "top attack" rakett ja tankide "lagi" on vääääga õhukese soomusega.....

See on juba ammust asjast sedasi olnud, et kokkuhoid relva hinnast tehakse tagasi inimeste ohtu seadmisega. Rootsi armeel oleks 60ndatel kahuriliha olnud kõvasti ja tankid olid tollal ka natuke viletsamad. Meie tirime selle 60ndate toru omasse konteksti ja imestame, et miks ei tööta...

Pilt

http://www.army-technology.com/projects/javelin/

Üks võimalus on panustada relvadele, teine võimalus on asendada 1 Javelin viie kustimehega ja neist pooled peale esimest lahingut austusavaldustega maha matta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist