Samas on minu arvates tegemist ka ilmselgelt demagoolise küsimusega (millele vastata on ju tegelikult väga lihtne): jahh - kuivõrd igasugune plaaniline ravi(-midaiganes see sõnapaar ka tähendab) on meil hetkel peatatud, siis tõepoolest - "meie haiglad ei saa praegu patsientidega hakkama".......
Igasugu plaanilised ja muud edasilükkamist kannatavad asjad visati haiglatest välja põhjusel, et mitte anda hoogu nakkuse levikule - levib väga hästi.
KUID olukorra tõlgendamisel sõjameditsiini keelde tuleb arvestada tõsiasja, et siis on kannatanute voog paljukordselt suurem. Näiteks eespool toodud 2008 Gruusia sõja näitel - 1700 kannatanut 5 päevaga, sh 1200 vormikandjat ja 500 tsivilisti. Seejuures seal polnud ju mingeid suuri intensiivseid lahinguid. Ühesõnaga, sissetulev kannatanute voog on päevas sadades ja osa haiglaressursist kindlasti kaotatakse seeläbi, et vastane vallutab need.
Kuigi haiglapindade ja voodikohtade arvult (ja tegelt ka arstide arvult) tundub asi näiliselt soodne, ummistub asi tõenäoliselt ära just varude puudumise ning spetsialistide vähesuse tõttu. Meil on näiliselt 4200 arsti, pane või iga haavatu voodi kõrvale, kuid nendest on vaid pisike hulk kirurgid, traumatoloogid, anestesioloogid jne. Siin pole muud varianti, kui mingi kriteeriumi alusel (nt kirjeldatud paramilitaarses haiglas töötajad saavad rohkem palka ja on kohustatud osalema) hakatakse tegema laiemat täiendõpet.
Kui Bundeswehri stiilis meil välja ei vea, siis ei vea välja. Aga fakt on ka, et tänases seisus tsiviilmeditsiin vajab tublisti polsterdamist ja ümberkorraldamist just selle SA traumade massi võtmes. Ja siin tuleb ka KV rahakotirauad lahti teha, sest vaevalt haigekassa ja haiglad kukuvad vabatahtlikult soetama nt varustust, mis on mõeldud raskete haavade jaoks, kui selle igapäevane kulu on pisike. Hea näide on siin seesama maskisaaga, kus selgus, et "meditsiinivarud" olid võrdsed normaalse olukorra 1 tööpäevaga. Miks nt alles oli penitsilliini defitsiit? Sest seda ei hoita varuks eriti, antibiootikumid aeguvad ega säili eriti kaua. Tuleb väike võnge tarbimises ja ongi otsas! Kui tekib suuremat sorti SHTF olukord, siis muutuvad sellised asjad hetkega defitsiidiks ja antibiootikum pole kilekittel või mask, et pannakse masin kiiremini käima ja muudkui tuleb!
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.