F-22

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mul kummitab selline küsimus, kuidas on võimalik, et F-15 mootoritest ca veerandi võrra suurema veojõuga ja võrreldava aerodünaamikaga on F-22 suuteline arendama maksimaalse gaasiga ja ilma forsaazita F-15-st pea kaks korda suuremat kruisimiskiirust (Mach 1,7 Mach 0,9 vastu)? Kiirusnäitajad võetakse muidu puhtas konfis, st F-22 sisemine relvastus pilli ei puhu.

1. Mach 1,7 on udujutt
2. F-22 mootorite tegelikud näitajad on classified, ametlikult lekitatakse mingit udu
3. F-15 on tegelikult kiirem kui claimitakse.

F-22 mootori max veojõud on ca 156 KN, F15 oma 120 ringis.

F-22 on muidu alguses olnud air superiority jaoks (nagu F-15 omal ajal), pommitaja roll poogiti hiljem juurde - on näha, et sellega algne disain ei arvesta, siseruumid liiga väikesed.

F-35 on odav massiline fighter-bomber nagu F-16. Õigustatult võib osadel riikidel tekkida küsimus, kas F-35 tagab ikka oodatud mäekõrguse ülekaalu vene 4,5gen air superiority masinatest (Su-30, Su-35), kui tema piiratud omaduste leevendamiseks on ta koormatud väliste paakide ja relvastusega, kus mingist stealth omadusest on juba naljakas rääkida.

Kahe eri lennuklassi kooskasutamine on osutunud edukaks (asi, mida jänkidel Vietnamis polnud - ja F-104 polnud õige lightweight fighter ka), nii juutide Mirage-F-4, hilisem F-15/F16 kooslus ja F15/F-16 kooslus Lahesõjas. Kas pesuveega lapse üle parda heitmine õige on, on iseasi. Vastaspool aga panustab justnimelt rasketele lennukitele (MiG-29 on tunnistatud juba perspektiivituks platvormiks), millel on suur kandejõud ja lennukaugus ning suured moderniseerimisreservid - olukorras, kus levivad "hõõguvad sõjad" - tuleb lennata kaugele ja kaua.

Näiteks jänkide mereväel oli suuri probleeme India ookeanilt Afganistani lendamisega, kuna Hornetit oli vaja vahepeal kaks korda tankida. F-14 sai aga pommid alla ja tegi asja lihtsamalt ära.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Mul kummitab selline küsimus, kuidas on võimalik, et F-15 mootoritest ca veerandi võrra suurema veojõuga ja võrreldava aerodünaamikaga on F-22 suuteline arendama maksimaalse gaasiga ja ilma forsaazita F-15-st pea kaks korda suuremat kruisimiskiirust (Mach 1,7 Mach 0,9 vastu)? Kiirusnäitajad võetakse muidu puhtas konfis, st F-22 sisemine relvastus pilli ei puhu.

1. Mach 1,7 on udujutt
2. F-22 mootorite tegelikud näitajad on classified, ametlikult lekitatakse mingit udu
3. F-15 on tegelikult kiirem kui claimitakse.

F-22 mootori max veojõud on ca 156 KN, F15 oma 120 ringis.

F-22 on muidu alguses olnud air superiority jaoks (nagu F-15 omal ajal), pommitaja roll poogiti hiljem juurde - on näha, et sellega algne disain ei arvesta, siseruumid liiga väikesed.

F-35 on odav massiline fighter-bomber nagu F-16. Õigustatult võib osadel riikidel tekkida küsimus, kas F-35 tagab ikka oodatud mäekõrguse ülekaalu vene 4,5gen air superiority masinatest (Su-30, Su-35), kui tema piiratud omaduste leevendamiseks on ta koormatud väliste paakide ja relvastusega, kus mingist stealth omadusest on juba naljakas rääkida.

Kahe eri lennuklassi kooskasutamine on osutunud edukaks (asi, mida jänkidel Vietnamis polnud - ja F-104 polnud õige lightweight fighter ka), nii juutide Mirage-F-4, hilisem F-15/F16 kooslus ja F15/F-16 kooslus Lahesõjas. Kas pesuveega lapse üle parda heitmine õige on, on iseasi. Vastaspool aga panustab justnimelt rasketele lennukitele (MiG-29 on tunnistatud juba perspektiivituks platvormiks), millel on suur kandejõud ja lennukaugus ning suured moderniseerimisreservid - olukorras, kus levivad "hõõguvad sõjad" - tuleb lennata kaugele ja kaua.

Näiteks jänkide mereväel oli suuri probleeme India ookeanilt Afganistani lendamisega, kuna Hornetit oli vaja vahepeal kaks korda tankida. F-14 sai aga pommid alla ja tegi asja lihtsamalt ära.
Nii palju kui mina tean, siis supercruise M1,7 on udujutt. Reaalselt räägitakse vahemikust 1,3-1,5 Mach.

Oma osa on ka selles, et F-22 on ülehelikiirusel lendamiseks aerodünaamiliselt paremini sobiv.

Mis puutub raskemat kandamit kaugemale kandvatesse lennukitesse, siis ameeriklased võtavad ju kasutusele superhornetid, mis on oluliselt suurema lennuulatusega kui hornet.
The Super Hornet carries 33% more internal fuel,[18] increasing mission range by 41% and endurance by 50% over the "Legacy" Hornet
Superhornetite teema kohta on wikis huvitav lause:
In early 2008, Boeing discussed creating a Super Hornet Block III with the U.S. and Australian militaries. It would be a generation 4.75 upgrade with extra forward stealth capabilities and extended range, to be succeeded in 2024 by a sixth-generation fighter
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Samas dogfighti teemal pole Super Hornet enam eriline teema (ja ega tavaline Hornet kah nüüd just eriline manööverdusime polnud). Ikka suur-suur kompromissitamine see Horneti värk....teatud mõttes F-4 taaselustamine, suur, raske, kallis ja kohmakas lennuk.

Austraalial on selle lennukiasjandusega omaette värk - suured kaugused ja vähe baase. Seepärast on nad ka F-111 kasutajad. F-35 pälvis kriitikat oma "lühikeste jalgade" poolest, F-22 ilmselt ei tule ja kogu infrastruktuur on omakorda Horneti-põhine.

Just selle Koopi-eksperdi teema juurde - teatud osas on tal tõetera sees, sest kui keskmaal SH vastast ei hävita, siis lähimaal on SH Su-30/35 vastu tõesti paras lendav telliskivi.

Kui lähinaabrid relvastuvad Su-dega, siis Austraaliale oleks parem valik muidugi F-22, et tagada üleolek. SH mistahes tuuninguga oleks vähe kaheldava eduga ja reaalses konfiks (st tiivaaluse laadungiga) F-35 samuti....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Samas dogfighti teemal pole Super Hornet enam eriline teema (ja ega tavaline Hornet kah nüüd just eriline manööverdusime polnud). Ikka suur-suur kompromissitamine see Horneti värk....teatud mõttes F-4 taaselustamine, suur, raske, kallis ja kohmakas lennuk.

Austraalial on selle lennukiasjandusega omaette värk - suured kaugused ja vähe baase. Seepärast on nad ka F-111 kasutajad. F-35 pälvis kriitikat oma "lühikeste jalgade" poolest, F-22 ilmselt ei tule ja kogu infrastruktuur on omakorda Horneti-põhine.

Just selle Koopi-eksperdi teema juurde - teatud osas on tal tõetera sees, sest kui keskmaal SH vastast ei hävita, siis lähimaal on SH Su-30/35 vastu tõesti paras lendav telliskivi.

Kui lähinaabrid relvastuvad Su-dega, siis Austraaliale oleks parem valik muidugi F-22, et tagada üleolek. SH mistahes tuuninguga oleks vähe kaheldava eduga ja reaalses konfiks (st tiivaaluse laadungiga) F-35 samuti....
SH kohta lendav tellis öelda on muidugi väga suur liialdus. Isegi Su-30/35 vastu lennates pole kindlasti tegemist telliskiviga. Isegi vana F-18-ga lendab hea piloot Mig-29 vastu väga edukalt. Mõned isegi ütlevad, et SH on kõige manööverdamisvõimelisem ilma suunatava veojõuta hävitaja, mis on muidugi paras liialdus.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Hornetite ainus tugevus on väikesed kiirused (ta on disainitud pidades silmas lennukikandjale maandumist), kus ta võib oma nina pöörata uskumatult kiiresti ja püsida uskumatutel kohtumisnurkadel (kuni 52 kraadi).

Samas kui vastaseid on rohkem kui üks, kujutab ta endast lihtsalt väheliikuvat sihtmärki (analoogselt venelaste nullenergiaga lennushow trikkidele).

Horneti kiirendus ja vertikaalkiirus on aga kasinad (esialgse Horneti vertikaalkiirus on ainult natuke parem F-4E omast), nii hetkelise kui püsiva vertikaalkiiruse osas kaotab ta F-16C-le (ja ka MiG-29/Su-27-le) märgatavalt. On öeldud, et F-18 on nagu Lexus ja F-16 on selle kõrval nagu Dodge Viper. Isegi SH oma - vaadake lennushowdel neid järske ülesrebimisi, F-16 ja F-15 lähevad ikka märksa veenvamalt. Veojõu/kaalu suhe aga rokib ja siin on jäme ots selgelt maismaahävitajate käes.

Kokkuvõttes, F-14 ja A-7 ristamisel päris õiget hävitajat ei saa. Muidugi SH sai esimeses järjekorras endale peale JHMCS ja AIM-9X, mis muudab osad manööverdusvõime teemad teisejärguliseks. F-16-tel on see väga vähe kasutuses.

Nii väikesel lennukil nagu Hornet on kaks mootorit paras kompromiss, mis saab olla suhtes "mõõdukas võimsus - rahuldav lennukaugus" (F-18) või "suur võimsus - kasin lennukaugus" (MiG-29). Ühe suure asemel kaks väiksemat mootorit tähendab ohutuse kõrval kahjuks ka suuremat kaalu, väiksemat siseruumi kütusele ja suuremat kütusekulu. Ja Horneti puhul ka tõsist jebimist hooldusega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Larry
Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 31 Dets, 2005 16:39
Kontakt:

Postitus Postitas Larry »

Vene lendurid vist ei uskunud oma silmi, kui lennukiaknast välja vaatasid ja seal jänkide moodsaimat pilli nägid :lol: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=25989399
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ja lennuki sturman tegi kõigepealt silmad suureks ning seejärel hakkas rusikaga taguma oma radari tuubust - plääd, jälle katki, ei näita midagi :lol:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Ja lennuki sturman tegi kõigepealt silmad suureks ning seejärel hakkas rusikaga taguma oma radari tuubust - plääd, jälle katki, ei näita midagi :lol:
Kui sul F-22 ikka otse radari juures lendab, näitab teda iga radar.
Larry
Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 31 Dets, 2005 16:39
Kontakt:

Postitus Postitas Larry »

Kilo Tango kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Ja lennuki sturman tegi kõigepealt silmad suureks ning seejärel hakkas rusikaga taguma oma radari tuubust - plääd, jälle katki, ei näita midagi


Kui sul F-22 ikka otse radari juures lendab, näitab teda iga radar.
Siit võib kohe ka mõtet edasi arendada ja küsida, et millal siis venelaste radar hävitajaid seletama hakkas? Võis päris suur hämming ja üllatus olla, kui sa rahulikult ookeani kohal kruiisid, teades, et sadade ruutkilomeetrite ulatuses pole ühtegi lennukit, ja siis äkki ei- tea- kust ilmuvad su läheduses radarile "strateegilise partneri" F-22 8) . VVS-i asjapulkade erutus oli lausa nii suur, et peeti vajalikuks sel puhul avaldus teha :lol: !
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Larry kirjutas:Kilo Tango kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Ja lennuki sturman tegi kõigepealt silmad suureks ning seejärel hakkas rusikaga taguma oma radari tuubust - plääd, jälle katki, ei näita midagi


Kui sul F-22 ikka otse radari juures lendab, näitab teda iga radar.
Siit võib kohe ka mõtet edasi arendada ja küsida, et millal siis venelaste radar hävitajaid seletama hakkas? Võis päris suur hämming ja üllatus olla, kui sa rahulikult ookeani kohal kruiisid, teades, et sadade ruutkilomeetrite ulatuses pole ühtegi lennukit, ja siis äkki ei- tea- kust ilmuvad su läheduses radarile "strateegilise partneri" F-22 8) . VVS-i asjapulkade erutus oli lausa nii suur, et peeti vajalikuks sel puhul avaldus teha :lol: !
No ei käi need asjad nii, et 'vupsti', äkki on radariekraanil lennuk.

Radari poolt tuvastatava minimaalse märgi suurus väheneb kauguse kasvades geomeetriliselt (kui ma õieti mäletan - pole ise kunagi ühegi radariga töötanud). S.t., et alguses filtreerib süsteem need lennukid välja kui müra, hiljem näevad need välja kas lindude vms. väiksema pudina ning alles pärast seda võib rääkida lennukitest, kuid kuna pole täpset radariprofiili (radarivastaselt töödeldud lennukitel muutub see päris tugevalt sõltuvalt vaatenurgast), siis on sisuliselt ennustamatu, millega on tegu. Seega tulemus näeb radarioperaatori vaatevinklist välja nii, et korraks nagu on midagi ja siis tükk aega nagu pole jälle midagi. Kuna radaritel on igasugused häired päris tavalised, siis on raske kindlaks teha, millega on parajasti pistmist.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tegelikult pole asi nii hull, Tu-95 pardal on selline pisike radar, mis on mõeldud pardakahurite tule juhtimiseks.

Aga see võib küll olla, et ameeriklane otsis venelase oma radariga üles, aga venelane ei saanudki aru, et teda juha seiratakse, sest ameeriklane kasutab ka ülipeene kiire ja väikese kiirgusvõimsusega, kuid üliterava vastuvõtueristusega LDP (low detection probability) radarit, mille peale Tupolevi-meeste valveseadmed tööle ei hakkagi :lol:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kilo Tango kirjutas:Nii palju kui mina tean, siis supercruise M1,7 on udujutt. Reaalselt räägitakse vahemikust 1,3-1,5 Mach.
Iseenesest see supercruise midagi seninägematut ei ole, seda saavutati juba nii 30 aastat tagasi Concorde'ga, mis lendas Mach 2.0-ga rutiinselt üle ookeani. Tõsi, sõjalennukitel pole seda eriti saavutatud, kui need "clean Gripen can supercruise at M 1,005"-piiripealsed teemad välja arvata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mehaanik
Liige
Postitusi: 93
Liitunud: 25 Mai, 2008 23:39
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas mehaanik »

Kapten Trumm kirjutas: Tõsi, sõjalennukitel pole seda eriti saavutatud, kui need "clean Gripen can supercruise at M 1,005"-piiripealsed teemad välja arvata.
Jaanuaris olevat Gripen Demo 28 000 jala kõrgusel M 1,2 -ga supercruisinud. http://www.gripen.com/en/MediaRelations ... ruises.htm
A kuni D versioonid minu teada ei supercruisi.
Kel ei ole lootust tulevikuks, selle minevik röövib temalt oleviku.
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Hydrazine »

Kilo Tango kirjutas: Nii palju kui mina tean, siis supercruise M1,7 on udujutt. Reaalselt räägitakse vahemikust 1,3-1,5 Mach.
"Today I flew the Raptor at speeds exceeding (Mach 1.7) without afterburners," General Jumper said.

http://www.f-16.net/news_article1636.html

Olen nagu mujalt ka lugenud selle kohta... ka Paul Metz ütles kuskil intervjuus, et M1.7+ on saavutatud.

Eks sellistesse asjadesse tuleb suhtuda reserveeritusega... praktiliselt kasutatav supercruise on vast ikka M1.5 kandis.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Postitus Postitas Gideonic »

Hydrazine kirjutas: "Today I flew the Raptor at speeds exceeding (Mach 1.7) without afterburners," General Jumper said.

http://www.f-16.net/news_article1636.html

Olen nagu mujalt ka lugenud selle kohta... ka Paul Metz ütles kuskil intervjuus, et M1.7+ on saavutatud.

Eks sellistesse asjadesse tuleb suhtuda reserveeritusega... praktiliselt kasutatav supercruise on vast ikka M1.5 kandis.
Samas on seal mugavalt ütlemata jäänud, kas tegu oli ikka stabiilse või kiirelt kõrgust kaotava lennuga.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist