Vihmariided (goretex jms)
-
- Liige
- Postitusi: 258
- Liitunud: 04 Apr, 2006 8:41
- Asukoht: Kuidas juhtub...
- Kontakt:
Gore-Tex
Nimelt miks gore-tex parem kui tavaline kaitseväe vihmaülikond, ning mis on gore-texi omadused ja miks nad head on.
- Tundmatu Sõdur nr. 5
- Liige
- Postitusi: 281
- Liitunud: 08 Jaan, 2006 15:56
- Asukoht: Lääne-Virumaa
-
- Liige
- Postitusi: 258
- Liitunud: 04 Apr, 2006 8:41
- Asukoht: Kuidas juhtub...
- Kontakt:
Niipalju kui mina Gorest tean on tema peamine eelis kummi/ kile ees tema "hingavus" tänu kaasaegsele kangatöötlusele. See nn. "eesti gore" on kilejope, mis ei lase vett ei sisse ega välja, "päris gore" aga laseb kuiv(em)a ilmaga kehaniiskusel läbi kanga mikromembraanide aurata jope välispinnale, kust see tuule, temperatuuri jmt. mõjul ära kaob. Eesti gore ongi seepärast peale mõni aeg kandmist seestpoolt märg, et kehaniiskusel pole kuhugi minna, kuna kile ei lase teda välja. Õige gore peab tuult ja vihma, hoides su kuivas ja soojas. Siin on samas ka väiksed agad. Kui väljas on väga märg ja suur õhuniiskus, siis ei ole ka kehaniiskusel jopest kuhugi minna, sest jopest väljaspool on keskkond veel niiskem kui jopes sees. Ehk siis sisse küll otseselt vett ei tule (kui just pikalt paduvihma ei saja!), aga välja ka ei aura ja tasahilju muutuvad riided ikkagi niiskeks. Kui aga sadu lõppeb ja ilm taas kuivemaks läheb, siis hakkab ka gore taas toimima (st. kehaniiskus väljub jopest). Nende -tex ja -mex lõpuga tehismaterjalide suur pluss on see, et nad kuivavad üliruttu, on väga kerged ja vetthülgavad, meie tavapärane puuvillariie aga märgub ruttu, on suht raske ja kuivab üsna kaua. Samas on puuvillariidel tehismaterjali ees üks suur pluss - ta on palju odavam! Veel olen kuulnud jutte, et Gore ei pidavat teatud miinuskraadidest ülespoole enam sooja pidama. See ei vasta tõele, temperatuur ei mõjuta tema sooritust absoluutselt. Goret kasutatakse laialt mägimatkajate riiete valmistamisel, ja mitte ilmaasjata. Gore hinna alanemist ei pidavat lähitulevikus oodata olema, sest nõudlust suudetakse vaevu rahuldada. On vaid selline võimalus, et töötatakse välja uusi materjale, mis on odavamad ja paremad. Meie metsades võiks gorega päris hea olla, samas on paljud meie harjutusalad endistel nõuk. armee räämas militaarobjektidel, kus on head võimalused oma kallis jope kusagil okastraadi, naela vmt otsas katki rebestada. Laigu kohta ei oska midagi kosta, oleneb mida keegi eelistab või kätte saab. Levinuim on vist siiki US woodland (mis mulle isiklikult eriti ei meeldi), aga eriti KL liikmetel on ka sakslaste Flecktarni üsna palju näha. Saksa oma tundub kuidagi liiga punane meile, neil endil seal ju lehtmetsad. Taanlaste Flecktarn on saksa omaga sarnane, ainult et helerohelisem, mis suvel võiks ok olla, aga muul ajal... Silm pidavat tumedaid toone halvemini märkama. Mulle meeldib värvuselt soomlaste uus digilaik, aga kas sellise mustriga gorejopet ka tehakse ma ei tea. Brittide DPM ka meile suht ok, hollandlastel sellele üsna sarnane. Maitse asi, valik on sinu! Sai üsna pikk jutt, aga ehk on kellelegi abiks
-
- Liige
- Postitusi: 258
- Liitunud: 04 Apr, 2006 8:41
- Asukoht: Kuidas juhtub...
- Kontakt:
Riiete hooldus
Seoses selle teemaga püstitan küsimuse, millega hooldate ja hoiate veekindlad oma väljas/metsas käimise riided? Huvitaks just see, milliseid pintseldatavaid, pihustatavaid vm viisil pealekantavaid vahendeid kasutate nii core tex kui ka tavaliste materjalide puhul.
Kasutasin kunagi usa pükse n combat trousers, mis olid vee või siis vähemasti pritsmekindlad. Sees olev juhend keelab pesemise, mida ma loomulikult peale pükste määrdumist tegin. Peale pesu oli veekindlus minetatud. Võiks arvata, et pükste puhastamiseks ja töötlemiseks kasutatakse mingit spets ainet.
Hetkel olen kasutanud miskisugust core tex vahendi pihustit ja Timberlandi pihustatavat möginat, mis aga riideid, üldjuhul pükse pole just veekindlamaks teinud.
Äkki jagate oma teadmisi sellest vallas.
Kasutasin kunagi usa pükse n combat trousers, mis olid vee või siis vähemasti pritsmekindlad. Sees olev juhend keelab pesemise, mida ma loomulikult peale pükste määrdumist tegin. Peale pesu oli veekindlus minetatud. Võiks arvata, et pükste puhastamiseks ja töötlemiseks kasutatakse mingit spets ainet.
Hetkel olen kasutanud miskisugust core tex vahendi pihustit ja Timberlandi pihustatavat möginat, mis aga riideid, üldjuhul pükse pole just veekindlamaks teinud.
Äkki jagate oma teadmisi sellest vallas.
Kui on probleem, tõmba lõuga
Vihmariided (goretex jms)
Tere,
Millega gore hingavust/vihmakindlust taastada? Konkreetsemalt siis sellised nagu siin müüakse(ei ole reklaam ). Keemilises pakutakse impregneerimist, on see nüüd see õige asi või on mõtet hakata ise mässama nende totsikutega, mida matkapoodides müüakse? Püksid on nagu OK aga kuub imbub seest niiskeks.
Teine küsimus, kas kuskil on müüa vihmamantlit, sellist nagu Rootsi oma, kummist või kummeeritud riidest aga kus kapuuts ka oleks ning mis selline asi maksta võiks?
Millega gore hingavust/vihmakindlust taastada? Konkreetsemalt siis sellised nagu siin müüakse(ei ole reklaam ). Keemilises pakutakse impregneerimist, on see nüüd see õige asi või on mõtet hakata ise mässama nende totsikutega, mida matkapoodides müüakse? Püksid on nagu OK aga kuub imbub seest niiskeks.
Teine küsimus, kas kuskil on müüa vihmamantlit, sellist nagu Rootsi oma, kummist või kummeeritud riidest aga kus kapuuts ka oleks ning mis selline asi maksta võiks?
Palju head infot riiete ja varustuse hooldamise kohta: Nipernaadi
Re: Riiete hooldus
Puust ja punaseks. Tex materjalid. Mis on DWR.
DWR ehk inglisekeeli Durable Water Repellent finish ehk siis eesti keeli võiks olla Kestev Vetthülgav töötlus vms. Tänapäeval toodetavad matkariided ja muu varustus saab endale sellise lõpptöötluse. Maakeeli tähendab see seda, et materjali välimisele pinnale lisatakse kiht, mis ei lase veel materjali sisseimbuda. Kui vihm sajab jopele peale siis on näha, et veetilgad voolavad mööda riidepinda alla, mitte ei imbu sisse. Ajaga see kiht kulub ja vähemalt korra aastas peaks seda uuendama. Sobivaks vahendiks on näiteks Nikwax Tx. Direct http://www.nikwax.com/en-gb/products/pr ... abricid=-1 . Ise kasutan ja töötab hästi. Kõik veekindlad ja hingavad membraantooted on DWR töötlusega, see tagabki nende hingavuse. Kui DWR kiht on kulunud siis rõiva pealmine materjali kiht märgub ehk võtab vee sisse, tagajärjeks on veega küllastumine, mis tähendab seda, et kehast erituv veeaur ei pääse enam läbi membraani välja ja koorikriiete all olevad muud riidekihid saavad märjaks. Membraan ise on korras ainult materjali hingavus on halvenenud või puudub täiesti. Siit ilmselt ka müüt, miks ei julgeta oma vettpidavat riietust pesta. Pesemise käigus kulub tegelikult ainult välimine DWR kiht, membraaniga ei juhtu midagi aga DWR kiht kulub ka lihtsalt käies ja eseme vananedes, nii et aeg ajalt uuendamine on vajalik. See, et aastaid oma vettpidavat-hingavat riietust ei peasta on vale, tuleb peata ja DWR kihti uuendada, siis materjali omadused säilivad. Kusjuures DWR kihti aitab taastada ka trummelkuivatus ja kerge triikimine, kuid sellega tasub ettevaatlik olla ja jälgida tootja hooldusjuhiseid.
Isegi kui riideese näeb välja puhas ja uus, peaks teda vähemalt korra aastas pesema, pesemise sagedus oleneb muidugi kasutamise intensiivsusest aga korraliku hoidmise korral on kord aastas kuldreegel. Üks asi on mustus, mida me visuaalselt näeme ja teine asi on mustus mida me ei näe,nt. lõkkeääres istumisest lenduvad väikesed tahmaosakesed, teetolm jne. Membraan, mis annab riideesemele veepidavuse ja hingavuse on oma olemuselt auklik. Augud aga on nii suured, et veemolekul sisse ei pääse aga nahapinnalt erituv aur pääseb välja. Nüüd kui membraani peale-vahele satub mustust siis ta ummistab membraani ja membraan kaotab oma hingava omaduse. Tunne on selline, nagu asi ei peaks enam vett aga tegelikult saab kõik korda kui mustus välja pesta. Nii, et riided masinasse.
DWR ehk inglisekeeli Durable Water Repellent finish ehk siis eesti keeli võiks olla Kestev Vetthülgav töötlus vms. Tänapäeval toodetavad matkariided ja muu varustus saab endale sellise lõpptöötluse. Maakeeli tähendab see seda, et materjali välimisele pinnale lisatakse kiht, mis ei lase veel materjali sisseimbuda. Kui vihm sajab jopele peale siis on näha, et veetilgad voolavad mööda riidepinda alla, mitte ei imbu sisse. Ajaga see kiht kulub ja vähemalt korra aastas peaks seda uuendama. Sobivaks vahendiks on näiteks Nikwax Tx. Direct http://www.nikwax.com/en-gb/products/pr ... abricid=-1 . Ise kasutan ja töötab hästi. Kõik veekindlad ja hingavad membraantooted on DWR töötlusega, see tagabki nende hingavuse. Kui DWR kiht on kulunud siis rõiva pealmine materjali kiht märgub ehk võtab vee sisse, tagajärjeks on veega küllastumine, mis tähendab seda, et kehast erituv veeaur ei pääse enam läbi membraani välja ja koorikriiete all olevad muud riidekihid saavad märjaks. Membraan ise on korras ainult materjali hingavus on halvenenud või puudub täiesti. Siit ilmselt ka müüt, miks ei julgeta oma vettpidavat riietust pesta. Pesemise käigus kulub tegelikult ainult välimine DWR kiht, membraaniga ei juhtu midagi aga DWR kiht kulub ka lihtsalt käies ja eseme vananedes, nii et aeg ajalt uuendamine on vajalik. See, et aastaid oma vettpidavat-hingavat riietust ei peasta on vale, tuleb peata ja DWR kihti uuendada, siis materjali omadused säilivad. Kusjuures DWR kihti aitab taastada ka trummelkuivatus ja kerge triikimine, kuid sellega tasub ettevaatlik olla ja jälgida tootja hooldusjuhiseid.
Isegi kui riideese näeb välja puhas ja uus, peaks teda vähemalt korra aastas pesema, pesemise sagedus oleneb muidugi kasutamise intensiivsusest aga korraliku hoidmise korral on kord aastas kuldreegel. Üks asi on mustus, mida me visuaalselt näeme ja teine asi on mustus mida me ei näe,nt. lõkkeääres istumisest lenduvad väikesed tahmaosakesed, teetolm jne. Membraan, mis annab riideesemele veepidavuse ja hingavuse on oma olemuselt auklik. Augud aga on nii suured, et veemolekul sisse ei pääse aga nahapinnalt erituv aur pääseb välja. Nüüd kui membraani peale-vahele satub mustust siis ta ummistab membraani ja membraan kaotab oma hingava omaduse. Tunne on selline, nagu asi ei peaks enam vett aga tegelikult saab kõik korda kui mustus välja pesta. Nii, et riided masinasse.
Re: Riiete hooldus
Lisaksin eelkõneleja Nikwaxile lisaksin veel G-Waxi mis siis mõeldud G-1000 hooldamiseks. Suht kallilt saab seda Matkaspordist:
http://www.matkasport.ee/msweb.nsf/page ... bivahendid
http://www.youtube.com/watch?v=UiTSdHSz ... sults_main
Odavamalt/lihtsamalt ise valmistada:
http://www.ejs.ee/ajakiri/varasemad.php?keel=est&nr=214 lk.68
http://www.shelby.fi/tips/greenlandwax/index.php
http://www.matkasport.ee/msweb.nsf/page ... bivahendid
http://www.youtube.com/watch?v=UiTSdHSz ... sults_main
Odavamalt/lihtsamalt ise valmistada:
http://www.ejs.ee/ajakiri/varasemad.php?keel=est&nr=214 lk.68
http://www.shelby.fi/tips/greenlandwax/index.php
Re: Riiete hooldus
Muidugi need nö tex, mex, sex membraanidega materjalid on vahvad asjad küll, aga peamise veehülgavuse teeb ära pindpidevus, seega tasuks jälgida lõikeid ja mitte liiga tõsiselt suhtuda turunduse juttudesse. Nendest materjalidest valmistatud üleriided toimivad kõige paremini mõõduka füüsilise aktiivsuse ja mõõduka vihma korral. Päris raju puhul on rohkem kasu ülikorralikust telkmantlist.
Gore-Tex-i on valdavalt kolme erineva veepidavuse ja hingavuse astmega. Siin tulekski endale selgeks teha kas veehülgavust on rohkem vaja kohapeal passimiseks või liikumise ajal. Ise ma hetkel hindan kõige rohkem E-vent kangast, hingavus tundub kõige parem.
Gore-Tex-i on valdavalt kolme erineva veepidavuse ja hingavuse astmega. Siin tulekski endale selgeks teha kas veehülgavust on rohkem vaja kohapeal passimiseks või liikumise ajal. Ise ma hetkel hindan kõige rohkem E-vent kangast, hingavus tundub kõige parem.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist