Õhutõrje

[vk1]

aga sama kehtib ju tõstukil venna kohta, ka tema eelhoiatus on varsti väga lühike. radarid ju sama tüüpi...

No ikka ei saanud pihta.
Ei maksa alahinnata visuaalse vaatluse rolli - see on nii öelda arenevate armeede probleem, et kõikvõimsat võluvitsa nähakse elektroonikas.
Kui on vähegi nähtavust, siis talutava eelhoiatuse saab ka visuaalse vaatlusega. Ilma eetrisse minemata ja sellega oma asukohta reetmata.
Inimese silm on üllatavalt võimekas aparaat. Selle kõrval on isegi tulistamisvõimalus, mida puud ei sega, juba vähe teisejärguline.

Mis seda külma puudutab, siis jah, eks raske on.
Ise ma tõmbaks korvile koormakatte ümber, korvipõhjas priimus põlema ja kui telkmantel üle visata, siis on täitsa talutav.
Ise talvel enda kaevikutki sedasi köetud, piiritusega on muidugi vingu oht ja priimuse ümberajamise teema.

sina usud, et mees 20m kõrgusel tõstukikorvis 12m/s tuule käes -15c juures on avastamis/tegutsemisvõimeline, mina kahtlen. kummalgi pole võimalik teineteise iva ümber lükata, sest katsetusi meil teha pole võimalik. tõe huvides pean märkima, et minu ilma näide on muidugi vähemtõenäoline, kuna venelastel vist suhteliselt väheseid igailma lahingulennukeid/koptereid suvalise jalaväepat. kottimiseks ei jagu

[TTA]

Äkki see tõstukivärk on ikka nii, et suuremast õhuruumi jälgimise süsteemist saadud hoiatuse alusel lükatakse kael sirgu ja mehed korvis latvade kohale?

[Kapten Trumm]

Rootsis ja Soomes tegeleti omal ajal ka strateegilise õhuvaatlusega (nö visuaalne eelhoiatus), Rootsi oli lausa miski õhuvaatlejate korpus loodud.
Seda põhjusel, et olemas olnud radarisüsteemide shansse elada üle idanaabri kontsetreeritud rünnakuid ei hinnatud ise ülearu kõrgeks.
Minu mõte oli aga selles, et ei maksa tormata kohe kõiki mujal tehtut naeruvääristama ja end ilmeksimatuks pidada.
Idanaaber kustutab need meie üksikud Giraffed ära ja ongi kogu moos, selle ligi 40 kg kaaluva Mistrali kolakaga päris puu või korstna otsa ei roni kah.

Seda, et 152 mm tulelöök on ohtlikum kui õhurünnak, ma kah sugugi ei eita.
Selle vastu aitavad ikka mobiilsed, soovitavalt roomikveermikul ja soomuskaitsega õhutõrjemasinad, mitte see, millisest laskeseadmest mees kiiremini auku hüpata suudab.
Soomes on Iglast/Stinterist järgmine tase ehk Pasi veermikul Crotale raketisüsteemid kah olemas, kui mees korvist alla ei saa, ei juhtu veel suuremat häda, aga kui meil radarid küpsed, on maapinnal asuvad Mistralid ilma normaalse õhuvaatluse korralduseta suht väikse kasuteguriga, sest nagu eespool öeldi, eelhoiatus pidi hea olema. Lõppeks peab õhutõrje lahing käima ka siis, kui tõrjujaid endid rünnatakse.

Gruusia sõda (kus viimati tõsisem idanaabri õhujõu ja väikeriigi ÕT) vastasseis oli, näitas ju, et idanaaber isegi oma logiseva lennuväega kustutab sellise väiksearvulise radaripargi kiiresti ära (suurem osa vene kaotustest pärineb ajast, kui Gruusia õhutõrjel suht vabalt tegutseda lasti, sest massivse radaritõrje operatsiooni korraldasid venelased alles 3. sõja päeval miskipärast). Rohkem ei viitsi vaielda, lisan vaid, et minuarust oleks ka toimiv visuaalvaatlus (lisaks kallitele pudinatele) nii õhu- kui merevastase vastu üks Jumalale meelepärane tegu meil. Kus inimesed tunneks hästi vastase tehnikat ja suudaks neid eristada omadest ning suudaks selle info kokkulepitud kujul ka edastada, sest radareid mere või õhu vaatluseks, mis elaks üle idanaabri vastavad pingutused, meil ei ole ega tule.

[tommy]

Äkki see tõstukivärk on ikka nii, et suuremast õhuruumi jälgimise süsteemist saadud hoiatuse alusel lükatakse kael sirgu ja mehed korvis latvade kohale?

See tõstuk ongi kasutusel kui laskeplatvorm.
Mitte iga raketimeeskond pole nendega varustatud.
Leiab kasutust siis, kui üksus paikneb tiheda metsaga kaetud alal, kus maapinnal paiknevat laskepositsiooni on raske leida.

[Kapten Trumm]

Eks soome kaitseväelased on turakad ega taipa seal reamehele binoklit anda ja telefoniühendust korraldada, et see seal niisama ei passiks, vaid annaks märku, kui midagi huvitavat paistab. Huvitav ei pruugi olla lennuk, vaid ka nt kaugelt metsast tulev seletamatu tolmupilv ja ega tänapäeval ole ka kõik õhus lendav enam niisama radariga avastatav. Mõistagi ei kuulu vastase lennuki silueti järgi ära tundmine korvis istujate õppe hulka ja nende roll on vaid olla päästikule vajutaja oma relvaplatvormil, kuskilt kõrgelt juhtimispunktist tulnud korralduse peale

[Juhani Putkinen]

nende roll on vaid olla päästikule vajutaja oma relvaplatvormil, kuskilt kõrgelt juhtimispunktist tulnud korralduse peale

Soome õhutõrjesüsteem sisaldab ka väikseid mobiilseid juhtimispunkte, mille ekraanidel on õhupilt olemas (kaasa-arvatud "aisti-ilmavalvonta") ja nad annavad õhutõrjeüksustele korraldusi tuli avata teatud objekti pihta. Lendavaid objekte arvatakse olevat palju ning juhtimispunkt jagab need üksustele.

[Smith]

http://www.lsm.lv/en/article/societ/soc ... s.a139710/

Nagu kõik ilmselt teavad , ostavad "kuue-varbalised" omale Stingereid.

Samas jäi silma üks vana Telegraphi artikkel.

http://www.telegraph.co.uk/news/worldne ... rders.html

Sven Mikser, Estonian defence minister, on Tuesday sealed the biggest military procurement in his country's history, worth 138 million euros (£110 million).
The deal sees the nation of 1.3 million people buy 44 CV90 combat vehicles and six Leopard tanks from the Netherlands.
It comes a month after Mikser agreed a contract worth 40 million euros with the US to buy 40 Stinger missile systems.

Kas mul on midagi kõrvust mööda läinud või siis aeti Javelini hankega segi ?

[Juhani Putkinen]

Oleks suurepärane kui Eesti ostaks peale Mistralide ka Stingereid (Kaitseliidule). Kahjuks mul pole aimugi sellisest lepingust.

[Leo]

Soome maaväe standartne binokkel on mulle pihku sattunud 7x suurendav ja mälu järgi 50 mm läätsega kummeeritud korpusega Fujinon, millel milliradiaanid läätse peal objekti kauguse määramiseks nagu militaarbinol kombeks. Mereväel ja rannakaitsel on ka äkilisema suurendusega binosid kuni 20x suurendusega, kuid maaväele peetakse sellist 6-8x suurendavat piisavaks. Soome KJ vanade asjade oksjonil müüakse vahest ka vanasid binosid, need on 30ndate ja 40ndate mudelid 6-8x suurendusega, osa kindlasti ka sõjas käinud. Kulunud ja kindlasti mitte nii heade läätsedega kui uusim Kesk-Euroopa toodang, kuid naeruväärselt madala hinnaga ja täiesti piisava kvaliteediga "linnuvaatluseks". Endale meeldib kui binol on sees kompass milliradiaanides või kraadides, nii saab objekti suuna ka kiiresti määrata. Parimatel binodel on veel laserkaugusmõõdik, millega saab inimest mõõta üle 1 km kaugusele, kuid sellise seadme hind on üle 1000 € komplektist. Õhuvaatluseks sobib näiteks ka suurtükiväe tuljuhtide kasutusel olev Leica Vector või uuem mudel, kuid need on veel oluliselt kallimad. Siin näiteks USAs 13200 USD http://www.eurooptic.com/vectronix-vect ... cular.aspx

Seda inglise ajalehe juttu Stingerite ostmisest ei oskagi kommenteerida, ehk läks tõesti ajakirjanikel midagi Javelinidega segamini, kuigi Javelinide laskeseadmeid peaks tulema suurusjärgus 80 ja räägiti veel optsioonist osta 40 seadet lisaks. Eks näis. Stinger kergejalaväe ÕT-raketina KL maakaitseüksustele oleks oluline lisa, sest täna KLil ÕT praktiliselt puudub, v.a. KP õla pealt lastuna, mis ei ole tõsiseltvõetav õhutõrje. Soomlaste struktuurist teame, et 40 laskeseadet jätkuks näiteks 4 ÕT-raketirühma moodustamiseks, kuid siis 1 jaos oleks 3 laskeseadet ja 1 rühmas 3 jagu ning rühmaülema juures veel 1 laskeseade. Soomlased müüvad mõned tõstetavad alused ka ja siis saavad eestlased ise proovida, kui palju jaksab puulatvade kõrgusel vaatlust teha. Ehk siis 4 suurmalevat saaksid endale ÕT-rühmad ja muud oleksid ilma, see on ju asjade ajamine Eesti moodi, sest väikeriigis püütakse idioodi järjekindlusega järgida suurriigi struktuure.

[Lemet]

kuid maaväele peetakse sellist 6-8x suurendavat piisavaks.

Üldiselt väidetakse, et üle 8x suurenduse vajab binokkel juba korraliku pildi saamiseks mingit tuge või statiivi, lihtsalt käest vaadates kipub raskeks minema. Omaenda kogemus kinnitab seda väidet. Muidugi on kallima otsa leludel pildi stabilisaator...

[Hydrazine]

Stabikaga binoklid... näiteks nagu see http://www.amazon.co.uk/Canon-Image-Sta ... B00007EE7B, lausa lust on vaadata, käsi nagu ei väriseks üldse (aga hind !!! Kohalik esindaja küsib veebi põhjal selle eest 1499 EUR). Kunagi kui rohkem purjetamas sai käidud, siis merel üle 7x suurenduse on suht mõtetu juba, 10x suurendusega pilt väriseb pidevalt, väsitab silmad paarikümne sekundilise vaatamisega juba korralikult ära.

[Kapten Trumm]

Soome maaväe standartne binokkel on mulle pihku sattunud 7x suurendav ja mälu järgi 50 mm läätsega kummeeritud korpusega Fujinon, millel milliradiaanid läätse peal objekti kauguse määramiseks nagu militaarbinol kombeks. Mereväel ja rannakaitsel on ka äkilisema suurendusega binosid kuni 20x suurendusega, kuid maaväele peetakse sellist 6-8x suurendavat piisavaks. Soome KJ vanade asjade oksjonil müüakse vahest ka vanasid binosid, need on 30ndate ja 40ndate mudelid 6-8x suurendusega, osa kindlasti ka sõjas käinud. Kulunud ja kindlasti mitte nii heade läätsedega kui uusim Kesk-Euroopa toodang, kuid naeruväärselt madala hinnaga ja täiesti piisava kvaliteediga "linnuvaatluseks". Endale meeldib kui binol on sees kompass milliradiaanides või kraadides, nii saab objekti suuna ka kiiresti määrata. Parimatel binodel on veel laserkaugusmõõdik, millega saab inimest mõõta üle 1 km kaugusele, kuid sellise seadme hind on üle 1000 € komplektist. Õhuvaatluseks sobib näiteks ka suurtükiväe tuljuhtide kasutusel olev Leica Vector või uuem mudel, kuid need on veel oluliselt kallimad. Siin näiteks USAs 13200 USD http://www.eurooptic.com/vectronix-vect ... cular.aspx

Binoklite (ja muu suurendava optika juurde) - tavaliselt armastatakse osta võimalikult suure suurendusega riistasid (põhimõttel suurem on parem).
Tegelikkuses on suurema suurendusega riista vaatlussektor väiksem ja selega nt huvipakkuvate objektide märkamise võime samuti.
Ebasobivalt suure suurendusega riista kasutamine raskendab lihtsalt vaatlust.
Igale asjale ikka oma (õige ja sobiv) suurendus.
Üks taoline näide on Eesti M14TP, mille optikat peavad asjatundjad just sama probleemi omavaks (suuremat peeti paremaks).

[Hydrazine]

On mul siin üks karp riiulis 10-40x 50mm optika. Tõesti, 40x suurendusega on enda kogemus selline, et mis on sellest suurendusest kasu kui ma näen 100m peale kärbest aga iga pisikenegi värin, südametukse, tuuleiil või "närv on sees" käevärin väristab pilti nii, et silmal hakkab tagaajamisega valus lõpuks. Samuti on vaatenurk nii kitsas, et üldist pilti sa ei hooma ja kui pead mingil põhjusel asendit muutma, siis on märk sihikust kadunud, kaotad vajalikku aega selle otsimise peale jälle. Ja kusagil 16x suurendusest hakkab see ülekorrigeerimise effekt tõsiselt mõjutama, et omaenda põhjustatud pisikestele värinatele näed sihikus tähelepanuväärset muutust ja üritad alateadlikult vastu korrigeerida ja tulemuseks on, et ise väristad sihikupilti kogu aeg. Aga keera zoom maha ja rist rosinasse, rosin on küll pisem aga 16-20x zoomiga on tulemused igakell paremad kui 40x zoomiga (lamades ja harkjalalt). See pole muidugi absoluutne tõde, aga minu puhul kehtib küll.

[Leo]

See läheb küll reipalt OTks, teema on ikkagi õhutõrje, kuid mõned olulised asjad optikatest. Pikemaks vaatluseks kindlasti kahesilmaline, sest 1 silma vaatlustoruga väsib silm kiiresti ära, mida hämaram või värisevam pilt, seda kiiremini. Õhutõrjes on peamine, et pilt oleks selge ja vaatenurk lai ning binost silma koonduv valguse voog samuti võimalikult lai ehk riist oleks kasutatav ka hämaras, peame meeles, et otsitakse kaugel ja kiiresti liikuvaid objekte. 50 mm läätsega 7x bino valgusevoog silma on 7,14 mm ehk praktiliselt maksimum, milleni terve inimese silm suudab pimedas laieneda valguse vastuvõtmiseks. Sellepärast on 30-50 mm läätsega 6-8x suurendab bino armees tavaline, et see on optimaalne riist selle töö jaoks, 6x suurendaval 30 mm läätsega on valgusvoog 5 mm, alla selle väga ei tahaks. Kuna binot on vaja ka kaasas tassida, siis eelpoolmainitud kaaluvad kusagil kuni 1 kg, üle selle väga ei tahaks.

Sama kehtib optiliste sihikute kohta, vajalik suurendus on laskekaugus x100 m, näiteks 3x suurendus on täiesti piisav 300 m peale laskmiseks js 6x 600 m peale, saab ka kaugemale Soome Tkiv 2000 optika on ilma valgustuseta suurendusega 3-12x, millega näeb lasta reipalt üle kilomeetri. 7x binoga kiire sektori vaatlus ja kahtlasem koht 20x pikksilmaga üle, kui selline juhtub olema ja siis lask, kui vaja on. Optilised seadmed jagatakse nii, et nii laskuril kui vaatlejal on midagi käepärast. Hämaras keeratakse suurendust maha, et vaateväli ja valgusvoog silma suureneks. Hea optikaga näeb hämaras paremini kui palja silmaga, sest silm laieneb ainult selle 7-8 mm peale, mis inimesel laieneb, kuid optika koondab silma valgusvoo kogu oma läbimõõdu pealt. Läätse pinnatöötlus on ka oluline, vanad ilma pinnakatteta läätsed neelavad oluliselt rohkem valgust kui uued, sellepärast on oluline, et oleks võimalikult uus ja kvaliteetne lääts, sest vana või kriibitud teeb halvemat tööd.

Mereväes tiksutakse laevade peal ja vahitakse silmapiiri taha, seal on võimalik ka oluliselt suuremaid binosid kaasas kanda, samuti maaväe staatilistel positsioonidel, näiteks kusagil Liibanonis, kus vahidki vahetustega seda ühte ja sama maastikku kogu missiooni aja ja õpid iga põõsa ja kivi pähe. Bino kolmjala peal ja piirajatega paika vaatlussektor ja siis muudkui skännid, vahepeal kui väga vaja, siis teravustad mingi kivikese peale, mis kahtlane tundub.

[Hydrazine]

Vaatluse puhul ei maksa unustada siis ka binokli eeliseid monokli ees, sest stereo panoraam pilt, miks on inimesel kaks silma... et aju oskab kaugusi hinnata selle abil. Kui kaks silma lahti saad hea vaatevälja, esmaseks infoks on väga hea, sest sul on nö üldpilt olemas.