www.militaar.net

Siin juba üks foorumlane pannud analoogse teate.Sain ka hiljuti ühe tuttava inimese käest infi et tema isa olnud peale sõda miilits või midagi sellelaadset ja pannud 2 hobuse koormat maasse head ja paremat mis inimestelt konfiskeeriti ja inimesed peale sõda ise ära andsid.Käidud ka kohal tegemist metsaga.Teada kust mindi peitma seda kõikke ja kaua ära oldi ca.Osa metsa suht võssa kasvanud ühe päeva otsinud ka aga ala jääb suureks.Palju metsas tuleb kultuurkihti huumust juurde ca 5 aastaga?
Loogika järgi käisin otsiaga üle kõrgemad kohad kivid jne.Aga alati võib see ka bluf olla aga ei tahaks ka samas uskuda sest ka üks vanamemm kinnitab seda juttu.

Oleneb olukorrast, aga näiteks 1944-st aastast tänaseni võib olla ese praktiliselt maapinnal, ehk max. 2-3cm sügavusel.

Kui jutt isegi on õige, siis nähtavasti ei visatud relvi niisama metsa alla laiali vaid aeti ikka auku, visati sohu või mõnda veekogusse.

frits66 kirjutas:...ühe päeva otsinud ka aga ala jääb suureks....

Ühe päeva... Noored inimesed on ikka väga kärsitud...
Sellise suure varanduse puhul ei tasu tööd ja vaeva karta.
Tööd jätkub kindlasti aastateks, kuid tulemus on vaeva väärt.

ProPatria

Avaldan ka siis oma arvamust. Kui peale sõda(sõjaajal) pandi mõni toru maase siis ikka kastiga, riidesse (õlitatult)Välja arvatud juhtudel kui kästi(oli vaja)maa puhtaks teha.Ega keegi ju ei arvand et see vene võim nii pikaks ajaks jääb. Kui võimuorganist mõni ära viskas(peitis) siis ikka auku ja kõik?järelikult asjad suht kõdu.

Teada on et oli ka ise asjad tavotti ja pärgamentti pööranud ise olla olnud suur relvafanatt aga ajad olid sellised ja pani maasse et kunagi üles võtta aga võttis teda ennast hoopis raske haigus.Kaevates ca 20cm tuleb tulemasinaid mis pärit nõuka aja lõpust see näitab kui palju lehed ja kõik mädanevate puude sodi aastatega pinnast tõstab.Lähen ka homme uuesti otsiaga välja näeb kas õnn naeratab või jälle õhtuks mõned soku sarved võsast.

Selliseid asju on ikka suht raske ülesse leida,sest enamasti kaevati ikka endasügavune auk ja otsi siis tibuga,võimatu.Olen vanemate meestega rääkind,kes ka peitnud on,otsimissügavusse ei pandud korralikult konserveeritud kraami kunagi,mõni kehvem ront visati võsa alla ja neid me leiamegi.

Kui tegemist ikkagi metsaga kus ka tollal oli mets kes kuram jõudis ja jaksas 1.80 visata juurikad ja kõik peale selle tee ka suhteliselt lähedal pidi saama augu kiiresti ja maskeerima sest ka tollal oli marjulisi seenelisi metsadaes luusimas.

2 hobusekoormat head ja paremat, sinki, vorsti ja puskarit. Maitsev Eesti või ja muna peale selle Ja sokusarved kah hüva kraam, pane aga alusele ja seinale.

frits66 kirjutas:Siin juba üks foorumlane pannud analoogse teate.Sain ka hiljuti ühe tuttava inimese käest infi et tema isa olnud peale sõda miilits või midagi sellelaadset ja pannud 2 hobuse koormat maasse head ja paremat mis inimestelt konfiskeeriti ja inimesed peale sõda ise ära andsid.Käidud ka kohal tegemist metsaga.Teada kust mindi peitma seda kõikke ja kaua ära oldi ca.Osa metsa suht võssa kasvanud ühe päeva otsinud ka aga ala jääb suureks.Palju metsas tuleb kultuurkihti huumust juurde ca 5 aastaga?
Loogika järgi käisin otsiaga üle kõrgemad kohad kivid jne.Aga alati võib see ka bluf olla aga ei tahaks ka samas uskuda sest ka üks vanamemm kinnitab seda juttu.

Neid legende, et 2 hobuvankri täit relvi maeti siia ja sinna on igas maakonnas vähemalt mitu. Vaat, et pea igas külas

jah aga seda pole ka teistele räägitud üks minu hea kamraad vanapapi hoidnud seda endateada tema isa oli see kes need mattis.

Eks neid legende ole jah küllaga, aga eks neid ka maha maeti mitmetel põhjustel ja eks oli ka teiesuguseid "relvahaigeid" tollalgi . ja hobune oli tollal ka põhiline käepärane transpordivahend, katsu sa seda rauda seljas vedada .

Hää küll, tögamised tögatud, asi nii, et kui need vanapapi ja memm elavad ja liiguvad, äkki saavad metsa kaasa tulla, et kohta täpsustada. Nii või teisiti ära üksi otsi, võta mõned kohalikud kameradid kaasa, lõbusam ikka, tehke eeltööd maa amet kaartidega jne. Kui ka ei leia midagi, vähemalt saate värskes ohus liikuda. Looduses matkamine kah meeldiv tegevus.

Kui noorem olin,kikitasin kah kõrvu kogu aeg,kui jutt käis torudest,mida alati imelikul kombel on kas autotäis,hobuvankritäis jne.kui legende sai kontrollitud,no hea kui ühe äravisatud toru leidsin....nii et paraku ei maksa end üles kütta selliste muinasjuttudega,keegi miilits ei saanud relvi sedasi korjata üksinda koormate viisi....kui jutt käiks mõnest üksikust poisikestelt konfiskeeritud rauast,siis küll....

Ega ma suurt loodagi sealt leida aga iga info on saanud võimaluste piires kontrollitud oma rahuloluks.Ja värske õhk ja loodus kui midagi ei saa siis hea une õhtaks.

Ja see terve koorma tavotti ja pärgamenti panemise jutt teeb ka ettevaatlikuks. Paberit ehk leiaks aga tavotti, eriti mitte. Tol ajal veel eriti, kui midagi saada polnud. Olen saanud kunagi ühe vene vindi rape, millel paistis kalts torusse keeratud olevat aga 50 aastat oli sellel kaltsulegi rängalt mõjunud.