www.militaar.net

Puhtjuhuslikult söötis lõputu internet mulle ette pildikesed vanematest Šveitsi relvadest- Vetterli ja Schmidt-Rubin. Vetterli vintpüss võeti relvastusse juba 1869 ja tundub selle aja kohta üsnagi eesrindlik olevat. Näiteks mahutas relva rauaalune salv 12 padrunit. See element on küll võetud Winchesterilt. Teised tolleaegsed armeerelvad vaevalt nii palju padruneid mahutasid, st olid ka väiksema laskekiirusega. 1889-1953 aastani Schmidt-Rubin tunduvad veelgi paremad. Suure mahutavusega salv ning omapärane otse tõmmatav polt lukk. See tähendab, et ühe liigutusega sai peale lasku eraldada kesta ning luku tagasi lükates uue padruni padrunipessa suunata. Vähem kangutamist lukuga ja kiiremad paugud. Ei saa jätta mainimata ka 7,5 mm laskemoona, ajal kui teised veel 0,5" karupüssidega lasid.
Tekkis küsimus, et miks ei võtnud teiste riikide relvatootjad kasutusele relva konstruktsioonis tehtud uuendusi? Kas jäi asi patentide, keerulise konstruktsiooni või konservatiivsed kindralite ( a´la pole vaja sõdurile nii head relva, kulutab liigselt padruneid) taha pidama?

Kanadalaste Ross ja austerlaste Steyr Mannlicher M95 olid samuti otse-tõmbe lukuga. Kuigi kõik erineva.

Lahinguolukorras oli rikke tõenäosus suurem kui tavalise lukuga relval, samuti oli selle valmistamine mõneti keerukam.